Obsah (8)

§ 407§ 444§ 468§ 367§ 173§ 162§ 174§ 175

2-16-118809 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 02.05.2017, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-118809 Tsiviila

) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt

§le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik ITM Inkasso OÜ esitas 23.08.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Txxxxx Vxxxxxxxx1347,20 euro saamiseks. Kohus tegi 06.09.2016 võlgnikule makseettepaneku. Pärnu Maakohus lõpetas 04.01.2017.a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 23.01.2017 esitas hageja kohtule hagiavalduse kostja vastu, milles palus hageja kasuks välja mõista põhivõla 975,06 eurot, intressi 138,27 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 51,98 eurot, sissenõudekulud 20 eurot, jooksva viivise ja menetluskulud summas 300 eurot (200 eurot riigilõiv, 100 eurot õigusabikulud). Tartu Maakohus võttis hagi 01.02.2017.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest

§ 407lg 1 järgi.

Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte isiklikult 03.04.2017 politsei kaasabil. Kostja edastas kohtule e-kirja, milles selgitas, et pole saanud hagejaga kompromissi sõlmida, sest hageja ei vasta talle. Kohus selgitas, et kostja peab kohtule esitama vastuse hagiavaldusele allkirjastatult. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile nõuetekohaselt vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada.

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja 11.01.2016 Placet Group OÜ-ga laenulepingu SR479893 1000 euro laenamiseks. Laenu kasutamise perioodiks lepiti kokku 720 päeva ja 2 2-16-118809 laenu tagastamise tähtajaks 31.12.

1. Kostja pidi laenu tagastama 24 osamaksega. Tagastamisele kuuluvaks brutosummaks oli 1606,30 eurot (sh intress 586,30 eurot ja lepingutasu 20 eurot). Kostja tasus ainult ühe osamakse 11.02.
2. Placet Group OÜ ütles laenulepingu üles 25.05.
3. 25.06.2016 loovutas Placet Group OÜ oma nõude hagejale. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid. põhivõlga, intressi, sissenõutavaks muutunud viivist ja Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 1132 lg 2 p 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja viivist arvestanud VÕS §-s 113 lg 1 ja §-s 94 sätestatud määras, s.o seadusjärgses määras. Hageja on arvestanud kostja poolt tasumata summalt 975,06 eurolt viivist alates 26.05.2016 (laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast) kuni hagiavalduse esitamiseni 23.01.2017 kokku 51,98 eurot.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised. Perioodi 24.01.2017 kuni 02.05.2017 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 21,16 eurot (8,00%/100/365 x 99p x 975,06€). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas eurot 73,14 eurot (51,98+21,16). Alates kohtuotsuse tegemisest kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras tagastamata põhisummalt 975,06 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 1206,47 eurot, millest 975,06 eurot moodustab põhivõlg, 73,14 eurot viivis, 138,27 eurot intress ja sissenõudekulud 20 eurot. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 3 2-16-118809

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 200 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus riigilõivu 200 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 55,36 eurot ja hagiavalduse esitamisel 144,64 eurot). Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 100 eurot.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud ja kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 300 eurot, millest 200 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 100 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 4