← Eesti

2-16-112461/8

Obsah (14)§ 142§ 187§ 178§ 407§ 444§ 436§ 438§ 367§ 468§ 163§ 138§ 139§ 144§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 17.mail 2017, Võru kohtumaja Hagi ese ITM In

§ 142lg 2).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 1, 2).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

  1. ITM Inkasso OÜ esitas Tartu Maakohtusse hagi Placet Group OÜ ja kostja vahel 19.12.2015 sõlmitud laenulepingu nr SR474130 alusel tekkinud võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostja kohustus laenu 300 euro tagastama 16.06.2016, maksegraafiku kohaselt kuue osamaksega. Kostja ei tagastanud laenu kokkulepitud viisil. Placet Group OÜ loovutas 05.04.2016 hagejale laenulepingust tuleneva kostja vastase nõude. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja välja mõista kostjalt laenulepingu järgne põhivõlgnevus 300 eurot; intress 44,22 eurot; lepingutasu 6 eurot; võla sissenõudmisega tekkinud kahju 12 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised perioodi 17.06.2016-28.11.2016 eest summas 10,86 euro ning alates 29.11.2016 viivis põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses; § 94 sätestatud määras tasumata summalt päevas.
  2. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud avaldamisega väljaandes Avalikud Teadaanded 06.02.
  3. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse 2

(5)esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. 3.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§ 407lg-s 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Neil asjaoludel lahendab kohus

§ 407lgtes 1, 3, 5 ja 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi

§ 407

lg 6 alusel rahuldamata.

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa, põhjendab hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulude kindlaksmääramist. 4. Esialgne võlausaldaja on kostjale laenu andes tegutsenud oma majandustegevuse raames ja asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kohus märgib, et tulenevalt

§ 436

lg 7 ja

§ 438

lg 1 on kohtul kohustus tarbija vastu esitatud nõude puhul kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ei ole ise tehingu tühisuse alustele tuginenud peab kohus omal algatusel arvestama ka muude tehingu tühisuse alustega (RK lahend nr 3-2-1-122-08, p 19; nr 3-2-1-32-06, p 14, nr 3-2-1-106-13 p 24). Seega on kohtul kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte. Tulenevalt VÕS § 406 2 lg 1 esimese lause kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 19.12.2015 sõlmitud laenulepingu alusel väljastas esialgne võlausaldaja kostjale laenu summas 300 eurot kuueks kuuks intressiga 44,22 eurot. Hagile lisatud laenulepingu lisast nähtuvalt oli aastane krediidi kulukuse määr 73,04% aastas (tl 32). Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr kuni 30.11.2015 oli 21,65%. Seega ületas krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (3x21,65=64,95%). Eelnevast lähtudes on laenuleping VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras intressi, lepingutasu ega võla sisssenõudmiskulusid. Tulenevalt VÕS § 4062 lg 3, kui tarbijakrediidileping on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. 3

(5)TsÜS § 84 lg 1 järgi tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tagastamata laenusumma 300 eurot.
  1. Hageja nõuab laenu kasutamise aja eest kuue kuu (180 päeva) eest summas 44,22 eurot. Lepingu järgi on aastane intressimäär 55,32%. Kostja pidi saadud laenu tagastama hiljemalt 16.06.
  2. Laenulepingu tühisuse tõttu ei ole hagejal õigus nõuda intressi lepingus sätestatud määras. Hagejal on õigus kostjalt nõuda raha kasutamise eest intressi VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
  3. jaanuari ja
  4. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kohtu arvutuste kohaselt www.viivisekalkulaatrorit.ee kasutades on intress 300 euro suuruse laenu kasutamise aja eest VÕS § 94 lg 1 sätestatud suuruses ajavahemiku 20.12.201516.06.2016 eest 0,07 eurot (300x0,05%x180 päeva).
  5. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja arvestab viivist tasumata põhinõudelt VÕS §-s 113 lg-s 1 §-s 94 sätestatud määras, alates lepingu täitmise tähtpäevale järgnevast päevast, s.o alates 17.06.2016 kuni 28.
  6. 2016 summas 10,86 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis perioodi eest 17.06.2016 kuni 28.11.2016 summas 10,86 eurot ning

§ 367

alusel alates 29.11.2016 viivis tasumata põhinõudelt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras.

  1. Hageja on esitanud nõude võlgnevuse sissenõudmisega tekkinud kahju 12 euro väljamõistmiseks, mis on kulu kostjale saadetud võlateatise eest. VÕS § 158 lg 1,3 sätestatut arvestades on ka meeldetuletuskirjade/võlateatise tasu nõude korral sisuliselt tegemist leppetrahvinõuetega (eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju summa). Kuivõrd laenuleping on kohtu hinnangul tervikuna tühine, ei ole kehtivad ka selles sisalduvad leppetrahvikokkulepped. Hageja on nõudnud ka lepingutasu 6 eurot. Kuna laenuleping on tühine ei kuulu ka hagi rahuldamisele lepingutasu väljamõistmise nõudes.
  2. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude osaliselt 310, 93 euro ulatuses; millest põhivõlgnevus on 300 eurot; intress 0,07 eurot ning seisuga 28.11.2016 sissenõutavaks muutunud viivis 10,86 eurot. Samuti tuleb hageja nõudel

§ 367

alusel välja mõista kostjalt alates 29.11.2016 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni, kusjuures kohtupraktika kohaselt viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 10,86 eurot ei tohi ületada põhinõude 300 euro suurust. Intressi 44,15 euro; sissenõutavaks muutunud viivise 0,03 euro; lepingutasu 6 euro ja võla sissenõudmise kulu 12 euro väljamõistmise nõuetes jätab kohus hagi rahuldamata. 4

(5)9.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 10.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Võttes arvesse, et hagihind hagi esitamisel on 397,08 eurot, aga kohus rahuldas hagi ulatuses, mis vastab hagihinnale 334, 93 eurot (310, 93 eurot+ viivis ühe aasta kohta 24 eurot), jätab kohus menetluskulud 84 % ulatuses kostja ning 16 % ulatuses hageja kanda. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõiv hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale 100 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 100 eurot.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 100 eurot. Kohtuväline kulu on

§ 144p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Tulenevalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Esitatud hagiavalduse puhul on tegemist hagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised ning keeruline ei saanud olla esitatud tõendite kogumine. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Arvestades hagihinda, avalduse vormi, asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 70 eurot. Seega on hageja menetluskulude suuruseks 170 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 142, 80 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja ega taotlenud menetluskulude hüvitamist hagejalt. Kohus ei määra kohus kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.