2-15-110485 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-15-110485 Otsuse tegemise aeg ja koht 31. mai 2017, Jõhvi kell 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi Aktiva Finants OÜ

§ 5

alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest.

§ 67

lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus.

§ 67lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed.

Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

1. Kostja seaduslik esindaja, eestkostja Vaivara Vallavalitsus hagiga ei nõustunud. Esindaja arvamuse kohaselt ei ole pooltevahelise lepingu sõlmimine tõendatud, eelkõige ei ole tõendatud see, et leping oli sõlmitud just nimelt kostjaga ning et kostja on lepingu allkirjastanud, et tema isikusamasus on tuvastatud ning et kostja on kätte saanud hageja poolt saadetud SIM-kaardi. Kahtlust tekitab ka asjaolu, et arved on esitatud mitte kostja, so G. L.`e nimele, vaid G. L.`i nimele. Esindaja märkis, et arusaamatul kombel on muutnud ka eeldatavasti kostjale pakutud teenuste pakett. Hageja esindaja kostja vastuväiteid ei vaidlustanud.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. 4
3. Poolte vahel on vaidlus liitumislepingu sõlmimise osas ning kostja esindaja ei tunnista ei lepingu sõlmimist ega sellega kaasnevat võlgnevust. Kuna kostjaga sõlmitud lepingu näol oli tegemist nn häällepinguga, siis kohus kuulas nimetatud lepingut. Kohus peab märkima, et antud lepingust tulenevalt ei saa olla kindel selles, et leping oli sõlmitud just nimelt kostjaga. Asjaolu, et väidetav kostja nimetas õigesti kostja isikukoodi, nime ja aadressi, ei saa lugeda tõendiks – nimetatud andmeid võis nimetada ka näiteks muu isik, kelle käes võis olla kostja dokument. Kostja on sündinud
4. aastal, seega
5. aastal, so lepingu sõlmimise ajal, oli kostja 39-aastane. Kuulates isiku, kellega häälleping sõlmiti, häält, siis jääb mulje, nagu isik oleks vähemalt 60-aastane. Samuti jääb mulje, et isik, kes klienditeenindajale vastas, ei saanud päris hästi aru sellest, mis toimub, tema vastused olid äärmiselt ebaselged (sellest annab tunnistust ka see, et klienditeenindaja korduvalt täpsustas andmeid ning isegi märkis need ebatäpselt). Kostja elab alates
6. aastast hooldekodus, seega võib eeldada, et isegi juhul, kui leping tõepoolest sõlmiti kostjaga, siis
7. aastal tal võisid olla juba tõsised terviseprobleemid, mis takistasid tal asjadest õigesti aru saada. Kuna hageja ei ole esitanud kohtule kostja poolt allkirjastatud lepingut, siis ei ole hageja tõendanud, et 11.12.2012 sõlmitud häälleping/kliendileping oli sõlmitud just nimelt kostjaga või et kostja oli lepingu sõlmimise hetkel teovõimeline, sai aru oma tegevusest ja lepingu sõlmimine oli tema tegelik tahe. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et kuigi häällepingust tulenevalt pakuti kostjale soodsamat teenust, siis tegelikkuses, lähtudes kostjale esitatud arvetest, ostus teenus mitte soodsamaks, vaid vastupidi, oluliselt kallimaks.
8. Ülaltoodust lähtuvalt on kohus arvamusel, et hageja poolt ei ole tõendatud 11.12.2012 kliendilepingu sõlmimine kostjaga, seega ei ole tõendatud ka teenuse osutamine kostjale ning kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. Viivis
9. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jätab kohus ka viivisenõude rahuldamata ning ei anna hageja viivisenõudele sisulist hinnangut. Menetluskulud
10. TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
11. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostja seaduslik esindaja kohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud, seega eeldab kohus, et kostja seaduslikul esindajal menetluskulusid ei tekkinud. 5 Kostjale määratud esindaja kulud jätab kohus Eesti Vabariigi kanda.
12. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses hageja enda kanda ning kohus ei anna hageja õigusabikuludele sisulist hinnangut.
13. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 6