Obsah (16)

§ 317§ 420§ 632§ 415§ 394§ 416§ 142§ 187§ 177§ 407§ 175§ 176§ 144§ 4842§ 1741§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 18. mai 2017. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas Tsiviilasja number 2-17-101069 Tsiviilasi

§ 317

lg 1 p 1 ja lg 3 alusel käesolev kohtuotsus kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

1. Edastada otsus hageja esindajale. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
2. Jätta hageja Bondora Servicer OÜ menetluskulud kostja Taniel Rehe kanda.
3. Välja mõista kostjalt Taniel Rehe hageja Bondora Servicer OÜ kasuks hageja menetluskulud summas 695 (kuussada üheksakümmend viis eurot) eurot, s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 192 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv summas 258 eurot ning hageja õigusabikulud summas 245 eurot.
4. Menetluskuludelt tuleb kostjal Taniel Rehe tasuda hagejale Bondora Servicer OÜ menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata menetluskulude summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
5. jaanuari ja
6. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (

§ 420lg 1).

Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (

§ 415lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (

§ 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (

§ 416lg 2).

Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (

§ 142lg 2).

Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a 2 EE221700017003510302. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

1. Kirjeldav ja põhjendav osa 1.
2. 19.01.
3. a esitas Bondora Servicer OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Taniel Rehe 6399,97 euro saamiseks. Kohus tegi 24.01.
4. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 07.03.
5. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus. Maakohus tegi hagejale ettepaneku seaduses sätestatud nõuetele vastava hagiavalduse esitamiseks. 1.
6. 16.03.
7. a esitas hageja Bondora Servicer OÜ esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Taniel Rehe vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 4743,68 eurot, intressi nõudes summas 314,36 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 868,28 eurot ja alates 17.03.
8. a tasumata summalt viivise väljamõistmise nõudes võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Nõude aluseks on Bondora AS ja Taniel Rehe vahel 02.06.
9. a sõlmitud tarbijakrediidileping. Bondora AS loovutas 01.04.
10. a nõude Bondora Servicer OÜ-le. Lisaks palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud, s.o riigilõivu summas 450 eurot ja õigusabikulud summas 1090 eurot. Hageja palub menetluskulude kindlaksmääramise lahendis märkida vastavalt

§ 177

lõikele 4, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 1.

1. Käesolevas tsiviilasjas ei ole kohtul õnnestunud kostjale Taniel Rehe hagimaterjale kätte toimetada isiklikult allkirja vastu üleandmisega, kuna kostja ei ela kohtule teadaolevates kostja elu- või viibimiskohtades ning kostja teadaolevale e-posti aadressile menetlusdokumentide saatmine ei õnnestu. Eeltoodust tulenevalt toimetas kohus hagiavalduse koos menetlusse võtmisega määrusega kostjale kätte avalikult hagiavalduse ja kohtumääruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 22.03.
2. a /tlk 58-62, 67-68/. Menetlusdokumendid loeti kostjale kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadanded ilmumise päevast (

§ 317lg 5) ja kohus määras kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva.

Seega kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 04.05.2017. a. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks

§ 407lg 1 alusel.

1.

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse ilma põhjendava osata, kuid kuna kohus jätab osaliselt rahuldamata hageja menetluskulude (lepingulise esindaja kulude) väljamõistmise nõude kostjalt, põhjendab kohus lepingulise esindaja kulude osalist rahuldamata jätmist. 1.
2. Kohus märgib täiendavalt, et: 3 - kohus piirab viivise väljamõistmist kostjalt hageja kasuks selliselt, et väljamõistetav viivis ei või olla suurem kui tarbijakrediidilepingust tulenev põhinõue, kuna üldise kohtupraktika ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta viivist välja suuremas ulatuses kui põhinõue. - kohus rahuldab hagis esitatud intressinõude hagiavalduse resolutiivosas taotletud ulatuses. Kohus jättis 10.05.
3. a hagi veelkord käiguta ja andis hagejale tähtaja hagiavalduse resolutiivosas esitatud intressinõude summas 314,36 eurot täpsustamiseks. Hageja täpsustas 16.05.
4. a küll hagiavalduse sisus esitatud intressinõude, summas 614,36 eurot, kujunemist, kuid hagi resolutiivosas taotles hageja jätkuvalt intressi väljamõistmist summas 314,36 eurot /tlk 84/. Seega rahuldab kohus intressinõude 16.03.
5. a esitatud hagiavalduse ja 16.05.
6. a täiendatud hagiavalduse resolutiivosas taotletud ulatuses, s.o summas 314,36 eurot, kuna kohus on haginõude lahendamisel seotud hageja esitatud nõudega. 1.6.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. 1.7. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 1090 eurot. Kohus palus

§ 176

lg 6 alusel hagejal täpsustada hageja esindajale makstud õigusabi tasu suurust, sh välja tuua, milliseid toiminguid on hageja esindaja õigusabi osutamisel teinud, millise ajakuluga ning milline on hageja esindaja tunnitasu suurus /tlk 65/. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja /tlk 74/, millest nähtuvalt hageja õigusabikulude koosseis on järgnev: nõude alusdokumentidega tutvumine ja nõude analüüs 3 tundi, tasu koos käibemaksuga 408,75 eurot; maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine 1 tundi, tasu koos käibemaksuga 136,25 eurot; hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule 2,5 tundi, tasu koos käibemaksuga 340,625 eurot; päringute tegemine, tõendite kogumine 1,5 tundi, tasu koos käibemaksuga 204,375 eurot. Kokku 8 tundi, summa koos käibemaksuga 1090 eurot. Hageja kinnitab, et on käibemaksukohuslane. Õigusteenuste arve ilma käibemaksuta on kokku 908,33 eurot. 1.8. Kohus on seisukohal, et kuna hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohuslane, siis on põhjendatud kostjalt hageja kasuks menetluskulude välja mõistmine ilma käibemaksuta. Hageja esindaja tunnitasuks ilma käibemaksuta on 113,54 eurot (908,33 eurot / 8 tunniga). Kohus leiab, et kuna käesoleva tsiviilasja näol ei ole tegemist keeruka menetlusega (nõude aluseks on tarbijakrediidileping), milles kostja hagiavaldusele vastuväidet ei ole esitanud ning kohtuistungit ei ole toimunud, siis ei ole 1090 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Kohus leiab, et nõude alusdokumentidega tutvumiseks ja nõude analüüsiks ei kulu OÜ Julianuse Õigusbüroo töötajal, kes igapäevaselt samasisuliste nõuetega tegeleb ning hagiavaldusi kohtule koostab ja esitab, enam kui üks pooltund.

§ 144

p 7 järgi on kohtuvälised kulud ka maksekäsu kiirmenetluse kulud.

§ 4842

sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega on seadusandja maksekäsu kiirmenetluses limiteerinud võimalike menetluskulude mahtu ning maksekäsu kiirmenetluses kantud kuludest on põhjendatud hageja menetluskulud mitte enam kui 20 euro ulatuses. 4 Kohus märgib, et ka Riigikohus on 08.03.2017. a asjas nr 3-2-1-165-16 märkinud (p 12.3), et seadusandja eesmärki piirata

§-s 4842 sätestatud 20 euroga menetluskulusid kogu maksekäsu kiirmenetlusele kinnitab kolleegiumi arvates ka asjakohase seaduseelnõu seletuskiri, millega põhjendati 1. jaanuaril 2013. a jõustunud

§ 1741

lg 2 muudatust (hilisema seadusmuudatusega viidi § 1741 lg 2 tekst üle § 4842 tekstiks). Seletuskirja kohaselt: "Muudatusega soovitakse kõrvaldada maksekäsu kiirmenetluse senine puudus, nimelt ei saa erinevalt hagi menetlusest maksekäsu kiirmenetluses kulusid menetluse kuludena arvestada ja nende hüvitamist taotleda. Eelnõuga nimetatud võimalus luuakse, arvestades menetluse formaliseeritust, kehtestatakse maksekäsu kiirmenetluses menetluskulude fikseeritud määraks 20 eurot. Nimetatud summa peaks olema piisav menetluskulude hüvitamiseks, katmaks massavaldaja juristi ja ka füüsilise isiku avalduse täitmisele kulunud aja. Erinevalt hagimenetlusest hüvitatakse maksekäsu kiirmenetlusega kaasnevad arvestuslikud kulud nimetatud fikseeritud määras sõltumata sellest, kas maksekäsu kiirmenetluses kasutatakse lepingulist esindajat." Hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks kohtule ei kulu kohtu hinnangul enam kui 2 tundi, arvestades kohtumääruse p 1.8 teises lõigus toodud põhjendatustega (ei ole tegemist õiguslikult keeruka vaidlusega ning nõude aluseks on vaid telekommunikatsiooniteenuste osutamise leping). Hagiavaldusest ega selle lisadest ei nähtu tõendeid ega päringute vastuseid, mida hageja oleks kogunud või teinud enne hagiavalduse esitamist. Kohus leiab, et kui Bondora AS loovutas lepingust tuleneva nõude hagejale, anti hagejale üle ka nõude aluseks olevad dokumendid ning nende täiendav kogumine ei olnud vajalik. Seega ei pea kohus põhjendatud hageja esindaja ajakulu päringute tegemisele ega tõendite kogumisele. Hageja esindaja tunnitasu 113,54 eurot tund on kohtu hinnangul ülemäära suur, sest isegi keerukates õigusvaidlustes ei ole kohus pidanud esindaja tunnitasu suurust põhjendatuks enam kui 120 eurot tund. Seega kuna käesolevas asjas ei ole tegemist keerulise õigusvaidlusega, ei pea kohus esindaja tunnitasu põhjendatuks enam kui 90 eurot tund. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud 2,5 tunni ulatuses ja maksekäsu kulud summas 20 eurot, kokku seega 245 eurot (2,5 h* 90 eurot/tund + 20 eurot). 1.9. Eeltoodu alusel on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv summas 450 eurot (192 + 258) ja õigusabikulu summas 245 eurot, kokku 695 eurot. 1.10.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 5