← Eesti

3-16-2610/13

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Otsuse tegemise aeg ja koht 25. mai 2017, Tallinn Haldusasja number 3-16-2610 Haldusasi Fassaadikeskus OÜ kaebus 16.

§ 29lg 1 ja lg 3 p 1 ning § 31 lg 1.

  1. KMS § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamisel või teenuse saamisel sama seaduse paragrahvis 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. KMS § 37 lg-s 7 on nimetatud andmed, mis tuleb arvele märkida. Riigikohus selgitas otsuses nr 3-3-1-51-15 (p-d 11-13), et maksuarvestuses tuleb eristada olulisi ja ebaolulisi vormivigu, käibemaksukohutuslase number liigitub reeglina viimaste hulka ja käibemaksukohustuslase numbri märkimata jätmine pole seetõttu piisavaks aluseks, et keelata sisendkäibemaksu mahaarvamine. Käesolevas asjas ei ole aga kaebajal keelatud sisendkäibemaksu maha arvata pelgalt arvetel käibemaksukohustuslase numbri puudumise või selle käsitsi juurde kirjutamise tõttu, vaid formaalsete puudustega arve viitab ühe asjaoluna kahtlusele, et Radeja Group OÜ arvetel näidatud tehinguid ei ole tegelikult toimunud.
  2. Ka arvete sularahas tasumine eraldi võetuna ei kinnita tehingute mittetoimumist. MTA on aga kontrollaktis piisavalt põhjendanud, miks käesolevas asjas viitab sularahas arveldamine ühe asjaoluna tehingute mittetoimumisele arvetel näidatud viisil - arvetele oli märgitud pangakonto number ja maksetähtaeg 30 päeva, kuid tegelikult toimus tasumine sularahas ja hiljem; kokku tasus kaebaja sularahas 16 800 eurot ja nii suurte summade sularahas tasumine ei ole tavapärane; kassa väljamineku orderitel ei ole märgitud andmeid raha saaja isikut tõendava dokumendi kohta; kauba üleandmise ja sularahas maksmise vahele jäi küllalt pikk aeg, kusjuures selle aja jooksul vahetusid Radeja Group OÜ juhatuse liikmed. Kohus ei nõustu kontrollaktiga osas, milles väidetakse, et Radeja Group OÜ juhatuse liikme K. Belovi poolt tehingute tegemiseks volitatud C. Kingi volitused lõppesid koos K. Belovi juhatuse liikme volituste lõppemisega ja seetõttu ei olnud C. Kink õigustatud kaebajalt raha vastu võtma (kontrollakti p 1.1.1.
  3. b). Notariaalne volikiri nr 5885 (I kd, tl 53) on koostatud 16.09.2015 ja kehtib üks aasta ning puuduvad tõendid selle kohta, et esindatav oleks C. Kingile antud volituse tagasi võtnud või kehtetuks kuulutanud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 127 alusel saab volituse seega kehtivaks lugeda. See maksuhalduri eksimus ei too siiski kaasa lõppjäreldustes õige maksuotsuse tühistamist Radeja Group OÜ-ga tehtud tehingute osas (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58). Kaebaja pole veenvalt selgitanud, tõendamisest rääkimata, et Radeja Group OÜ-ga sularahas arveldamine oli tema majandustegevust või konkreetsete tehingute eripära arvestades põhjendatud ja tavapärane. Kaebaja väide, et arvete hilisem tasumine oli tingitud kaebaja makseraskustest, on samuti 8

(14)tõendamata. Selgitusi arvete sularahas tasumise põhjuste ja muude maksuhalduri väljatoodud asjaolude kohta oli kaebajal võimalik anda kontrollakti kohta esitatavas eriarvamuses, seetõttu ei saa maksuhaldurile uurimispõhimõtte rikkumisena ette heita, et viimane kaebajalt neid asjaolusid maksumenetluses otsesõnu ei küsinud.
  1. Radeja Group OÜ volitatud esindaja C. Kink ei ole maksumenetluses tõesti seletusi andnud, kuid õige pole kaebaja väide, et maksuhaldur ei üritanudki C. Kingilt seletusi saada. MTA kohustas C. Kinki seletusi andma, kuid isik ei olnud maksuhaldurile kättesaadav (vt MTA 02.06.2016 korraldus teabe andmiseks, I kd, tl 102 ja kättetoimetamise teave I kd, tl 186), seega ei saa maksuhaldurile ette heita uurimispõhimõtte rikkumist. Kaebajal oleks kohtumenetluses olnud võimalik taotleda C. Kingi tunnistajana ülekuulamist, kuid sellist taotlust kaebaja ei esitanud.
  2. Kaebajale ei ole maksu määratud Radeja Group OÜ majandustegevuse puudumise tõttu. Maksuhaldur on aga põhjendanud kahtlust, et elektriline tõstuk ja toonimismasin olid kaebajal juba varem olemas, seega neid kaupu ei saanud kaebajale müüa Radeja Group OÜ. Nii näiteks on tuvastatud, et 08.12.2015 vaatluse ajal oli toonimismasin juba kaebaja tegevuskohas olemas, kuigi dokumentide järgi anti see üle alles 09.12.
  3. Kuna kaebaja ei ole andnud selle vastuolu kohta mingit mõistlikku ja usutavat selgitust (kuidas ja millal tehingud reaalselt toimusid, miks kaup anti üle enne kui vormistati dokumendid jne), seab see kahtluse alla ka elektrilise tõstuki soetamise kaebaja väidetud viisil, kuigi tõstuki üleandmine toimus akti kohaselt 07.12.2015 ja see võis teoreetiliselt vaatluse toimumise ajal juba kaebaja laos olemas olla. Sellises olukorras on ühe asjaoluna põhjendatud arvestada ka seda, et Radeja Group OÜ ei omanud tehingute tegemise ajal reaalset majandustegevust.
  4. Maksuhalduri tuvastatud asjaolusid kogumis hinnates on usutav ka kaebaja teadmine sellest, et Radeja Group OÜ ei müünud talle arvetel märgitud kaupa, millest maksuhaldur on õigesti järeldanud, et kaebaja kajastas oma raamatupidamises teadlikult arveid tegelikult mittetoimunud tehingute kohta.
  5. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel loetakse ettevõtlusega mitteseotud kuluks, millelt tuleb tasuda tulumaksu, väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Maksuhaldur luges kontrollakti p-s 1.2 ja maksuotsuse p-s 2.7 kogu Radeja Group OÜ-le 07.12.2015 ja 09.12.2015 arvete alusel tasutud summa ettevõtlusega mitteseotud kuluks ja määras kaebajale tasumiseks tulumaksu.
  6. Kohus leiab, et maksuhaldur oleks võinud kontrollaktis või maksuotsuses paremini selgitada, miks kaebaja poolt Radeja Group OÜ-le tehtud väljamaksed loetakse täies ulatuses ettevõtlusega mitteseotuks ja maksustatakse tulumaksuga olukorras, kus arvetel näidatud kaup oli kaebajal iseenesest olemas. Tulumaksu määramine oli kokkuvõttes siiski õige. Käibemaksu määramisega seonduvalt on maksuhaldur väitnud, et kaebaja „ei ole soetanud Radeja Group OÜ nimel koostatud arvetel kajastatud kaupa“ (kontrollakti p 1.1.1.2 lk 3 ja maksuotsuse p 2.1.2 lk 3) ja et kaebaja „kajastas oma raamatupidamises Radeja Group OÜ arveid, millede alusel tegelikult kaup ei liikunud“ (kontrollakti p 1.1.1.2 g), samuti põhjendanud kahtlust, et elektriline laadur ja toonimismasin olid tegelikult soetatud varasemate ostu-müügi tehingute raames (kontrollakti p 1.1.1.2 c). Seega Radeja Group OÜ-ga tehtud tehingute puhul ei olnud küsimus selles, et tehingutes liikus arvetel märgitud kaup, kuid kauba müüjaks oli tundmatu kolmas isik (mille puhul võiks teatud juhul lugeda ettevõtlusega mitteseotuks vaid käibemaksu osa), vaid tõendamata on kauba liikumine üldse nende tehingute raames. Sellises olukorras on õige lugeda kogu Radeja Group OÜ-le tehtud väljamakse ettevõtlusega mitteseotuks. Kuna maksuotsus ei ole kaalutlusotsus ja sisuliselt on tulumaks Radeja Group OÜ-ga tehtud tehingutega seonduvalt õigesti määratud, ei too see põhjendamispuudus kaasa maksuotsuse tühistamist (HMS § 58). 9
(14)Tehingud Media Solutions OÜ-ga 15. Maksuhaldur leidis kontrollakti p-s 1.1.2 ja maksuotsuse p-s 2.2, et Fassaadikeskus OÜ ei soetanud 29.01.2016, 18.02.2016, 23.02.2016, 25.02.2016 ja 26.02.2016 arvetel näidatud erinevaid kaupu Media Solutions OÜ-lt, vaid 26.02.2016 arvel kajastatud „haagis käru“ oli tema omandis juba varem ning ülejäänud kaupade tegelik müüja on teadmata. Fassaadikeskus OÜ teadis, et tehinguid Media Solutions OÜ-ga ei toimunud. Seda järeldust toetavad järgmised asjaolud: 1) kauba üleandmise-vastuvõtmise aktid on fiktiivsed ja mõne kauba üleandmise kohta pole akte esitatudki; 2) Media Solutions OÜ arvete alusel tasumine ei ole 29.01.2016 ja 18.02.2016 arve osas tõendatud ning ülejäänud arvete tasumise kohta 25.05.2016 koostatud kassa väljamineku order ei kinnita raha tegelikku liikumist, eriti kui nii raha üleandjaks kui ka vastuvõtjaks oli dokumentide kohaselt M. Kauber; 3) M. Kauber hoidis Media Solutions OÜ juhatuse liikmena tehingute kohta selgituste andmisest kõrvale; 4) Media Solutions OÜ-l puudus kontrolliperioodil reaalne majandustegevus ja kustutati alates 02.06.2016 käibemaksukohustuslaste registrist. Seega on Fassaadikeskus OÜ sisendkäibemaksu hulgas alusetult kajastanud käibemaksu 5494 eurot, sest tehingute mittetoimumise korral ei teki käivet KMS § 4 lg 1 p 1 tähenduses, arvetele on tehingute majanduslik sisu märgitud ebaõigesti ning kuna tegelik müüja isik on teadmata, siis ei saa asuda seisukohale, et kaup on soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt. Sisendkäibemaksu mahaarvamisest keeldumise õiguslik

§ 29lg 1 ja lg 3 p 1 ning § 31 lg 1.

  1. Maksuotsuse p-s 2.2.2.1 on tõepoolest märgitud, et MTA ei sea kahtluse alla Media Solutions OÜ arvetel kajastatud kauba olemasolu, kuid viitab seejuures kontrollakti p-le 1.1.2.2.1, kus on täpsustatud, et 26.02.2016 arvel märgitud haagiskäru oli juba varem kaebaja omandis. Eeltoodu valguses tuleb sisustada ka maksuotsuse p-s 2.2.3 toodud järeldusi, st 26.02.2016 arvel märgitud haagiskäru osas ei ole arve nõuetekohane põhjusel, et arvel märgitud kaupa ei ole selle tehingu raames soetatud ning seetõttu ei ole sellest tehingust käivet tekkinud ja arvele on valesti märgitud tehingute majanduslik sisu, ning ülejäänud osas soetas kaebaja arvetel märgitud kaupa, kuid selle müüjaks ei olnud Media Solutions OÜ, vaid tundmatu kolmas isik, kelle puhul ei saa eeldada, et ta on käibemaksukohustuslane. Kohus leiab, et maksuotsus on selles osas ebaselgelt sõnastatud ja ebapiisavalt põhjendatud, kuid kuna tegemist ei ole kaalutlusotsusega ja maksuhalduri lõppjäreldus on õige, ei too see põhjendamispuudus kaasa maksuotsuse tühistamist Media Solutions OÜ-ga tehtud tehinguid puudutavas osas (HMS § 58).
  2. Kaebaja soetas 26.02.2016 arvel (I kd, tl 108) märgitu kohaselt Media Solutions OÜ-lt haagiskäru. Kontrollakti p-s 1.1.2.2.2 a on tuvastatud, et liiklusregistri andmetel on see haagiskäru kaebaja nimele registreeritud juba 19.11.2015 ja sellest on maksuhaldur järeldanud, et kaebaja ei saanud haagiskäru soetada 26.02.2016 arve alusel. Kaebaja seab kaebuses selle järelduse kahtluse alla, kuid ei ole omalt poolt pakkunud mingit eluliselt usutavat selgitust, miks kaup anti üle mitu kuud enne arve esitamist. Kaebaja etteheide, et maksuhaldur pole haagiskäruga seonduvat maksumenetluses piisavalt uurinud, ei ole asjakohane olukorras, kus kaebaja kontrollaktile sellega seoses mingeid vastuväiteid ega selgitusi ei esitanud.
  3. Kaebaja on kritiseerinud mitmeid maksuhalduri väiteid (müüja ja ostja esindaja oli sama isik, Media Solutions OÜ maksumenetluses ei esitatud kauba üleandmise-vastuvõtmise akte jne), leides, et ükski neist väidetest ei kinnita tehingute mittetoimumist arvetel näidatud viisil. Iga väide eraldi võetuna seda tõesti ei kinnita, kuid nagu kohus juba eespool märkis, tuleb asjaolusid arvestada ja tõendeid hinnata kogumis. Kohtu arvates on maksuhaldur kontrollakti p-s 1.1.2.2.2 a piisavalt põhjendanud, miks ta peab tehingute kohta vormistatud dokumente fiktiivseteks. Kaebaja üldsõnalised vastuväited ei anna ka kohtumenetluses alust teistsuguseks järelduseks.
  4. Kontrollakti p-s 1.1.2.2.2 b on maksuhaldur piisavalt põhjendanud kahtlust, et kaebaja ei ole Media Solutions OÜ arveid kontrolliperioodil tasunud – M. Kauber tasumise asjaolusid ei 10

(14)mäletanud, pangakontolt tasumist ei nähtunud ja 25.05.2016 koostatud kassa väljamineku order üksi ei kinnita tegelikku raha liikumist äriühingute vahel, eriti kui tasumine toimus arvete esitamisest mitu kuud hiljem ning nii raha väidetav üleandja kui ka vastuvõtja oli M. Kauber. Kaebaja viitab kohtumenetluses asjaolule, et sama juhatuse liikme tõttu oligi arvete tasumine paindlik, kuid ei ole mõistlikult põhjendanud, millest täpsemalt oli hilisem tasumine tingitud. Maksuhaldur ei väida ka, et tehinguid pole toimunud põhjusel, et mõlemaid tehingu pooli esindas juhatuse liikmena M. Kauber, kuid on ilmne, et sama esindaja korral on fiktiivsete dokumentide koostamine lihtsam. Lisaks ei esitanud kaebaja 29.01.2016 ja 18.02.2016 arvete tasumise kohta maksumenetluses üldse mingeid tõendeid. Kaebaja esitas kohtumenetluses 20.05.2016 kuupäeva kandvad kassa väljamineku orderid (II kd, tl 3) tõendamaks nimetatud arvete tasumist, kuid need tõendid jätab kohus MKS § 102 lg 1 p 2 alusel ja Riigikohtu praktikale tuginedes (nt otsused nr 3-3-1-47-07, p 12 ja 3-3-1-56-16, p 21) asja lahendamisel arvestamata. Kassa väljamineku orderid olid kaebaja valduses ja kaebaja pidi hiljemalt kontrollaktist aru saama, et nende tõendite esitamine on vajalik. Kuna kaebaja pole tõendite esitamist alles kohtumenetluses ka kuidagi põhjendanud, tuleb asuda seisukohale, et need tõendid jäid maksumenetluses esitamata tahtlusest või hooletusest, mis tähendab, et kohtumenetluses ei saa neile enam tugineda.
  1. Kaebajale ei saa ette heita, et M. Kauber keeldus 08.06.2016 Media Solutions OÜ esindajana maksuhaldurile seletusi andmast, sest M. Kauber oli kutsutud seletusi andma Fassaadikeskus OÜ esindajana. MTA on aga esitanud tõendid selle kohta, et M. Kauberile kui Media Solutions OÜ endisele juhatuse liikmele tehtud 17.06.2016 korraldust teabe andmiseks (I kd, tl 120) on püütud kätte toimetada nii e-kirjaga, e-maksuameti vahendusel kui ka tähitud postiga, kuid M. Kauber ei võtnud seda vastu (I kd, tl 122, II kd, tl 14-15), kuigi M. Kauber pidi teadlik olema kaebaja suhtes läbiviidavast maksumenetlusest ja maksuhalduri soovist Media Solutions OÜ ja Fassaadikeskus OÜ vaheliste tehingute kohta M. Kauberilt seletusi saada. Seega ei ole vale kontrollakti p 1.1.2.2.2 c järeldus, et M. Kauber hoidus kolmanda isikuna teabe andmisest kõrvale. Kohus märgib veel, et kaebajal ei keelatud sisendkäibemaksu maha arvata Media Solutions OÜ tegevuse tõttu, kuid tegelikult mittetoimunud tehingute puhul on tavapärane, et arvel märgitud äriühing ei ole maksuhaldurile kättesaadav, ning ühe asjaoluna saab seda kaebajale maksu määramisel arvestada.
  2. Maksuhaldur on õigesti välja toonud ka selle, et kuna mõlemaid äriühinguid esindas juhatuse liikmena M. Kauber, on ilmne, et kaebaja teadis tehingute tegelikust mittetoimumisest arvetel näidatud viisil (kontrollakti p 1.1.2.2.4). Kaebaja paljasõnalised väited ei ole selle järelduse ümberlükkamiseks piisavad. Tehingud Hansalevi OÜ-ga
  3. Maksuhaldur leidis kontrollakti p-s 1.1.3 ja maksuotsuse p-s 2.3, et Hansalevi OÜ nimel väljastatud 21.12.2015 arve ehitusobjekti piirdeaedade rendi ja transpordi kohta ei vasta nõuetele ning Fassaadikeskus OÜ ei ole tõendanud teenuse saamist Hansalevi OÜ-lt. Seda järeldust toetavad järgmised asjaolud: 1) arvel puudub teenuse osutamise kuupäev; 2) arve alusel ei ole võimalik kindlaks teha teenuse sisu ja mahtu ning kaebaja ei ole esitanud ka muid tõendeid (hinnapakkumisi, tellimusi vms dokumente), mille põhjal saaks teenuse sisu ja mahtu kindlaks teha; 3) tehingu kohta antud selgitused on ebapiisavad, nt ei mäletanud M. Kauber, milliste ürituste tarbeks teenust soetati, kellega kokkuleppeid sõlmiti jne; 4) Hansalevi OÜ-l puudus reaalne majandustegevus. Kuna arve ei vasta nõutele, pole täidetud tingimused 465 euro suuruse sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Sisendkäibemaksu mahaarvamisest keeldumise õiguslik

§ 29lg 1 ja § 31 lg 1.

23. Hansalevi OÜ 21.12.2015 arvele on teenuse kirjeldusena märgitud „ehitusobjekti piirdeaedade rent ja transp“ ja koguseks 1 (I kd, tl 131). Kaebaja väide, et arve puudused on formaalsed, ei ole asjakohane olukorras, kus ta ei esitanud maksuhaldurile mingeid muid 11

(14)tõendeid teenuse aja, mahu ja sisu kohta. Kaebaja ei ole ka kohtumenetluses täpsemalt selgitanud, millal, kus ja millises koguses ta arvel näidatud piirdeaedu kasutas, kes ja kuidas neid transportis vms. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus algdokumentidest ei selgu, millise konkreetse teenuse eest on arve esitatud, on põhjendatud asuda maksustamisel seisukohale, et maksukohustuslane pole teenust saanud. KMS § 4 lg 1 p 1 ja § 11 lg 1 p-d 1 ja 2 võimaldavad käibeks lugeda konkreetse, oluliste tunnuste abil identifitseeritava teenuse osutamise. Sisendkäibemaksu mahaarvamise eelduseks on KMS § 37 nõuetele vastav arve ning isegi kui maksukohustuslane on teenuse saanud, puudub tal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus juhul, kui puudub nõuetekohane arve (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-81-12, p 11). Kuigi kaebajalt ei saa käesolevas asjas nõuda ühegi konkreetse dokumendi koostamist lisaks raamatupidamisseaduse järgsetele algdokumentidele, võttis kaebaja teenuse osutamise dokumenteerimata jätmise korral endale riski, et hiljem ei õnnestu põhjendatud kahtluse tekkimisel teenuse saamist tõendada (vrd Riigikohtu otsus nr 3-3-1-57-13, p 16). Kuna sisendkäibemaksu mahaarvamist on piiratud arve oluliste puuduste tõttu, ei ole tähtsust, kas kaebaja teadis seda, et Hansalevi OÜ arvel näidatud teenust tegelikult ei osutanud (vrd Riigikohtu otsus nr 3-3-1-76-14, p 15). 24. Eeltoodut arvestades luges maksuhaldur TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel õigesti Hansalevi OÜ nimel väljastatud 21.12.2015 arve alusel tasutud summa ettevõtlusega mitteseotud kuluks ja määras kaebajale tasumiseks ka tulumaksu (vt kontrollakti p 1.2 ja maksuotsuse p 2.7). Tehingud LCF Kinnisvara OÜ-ga 25. Maksuhaldur leidis kontrollakti p-s 1.1.4 ja maksuotsuse p-s 2.4, et Fassaadikeskus OÜ ei ole LCF Kinnisvara OÜ 12.12.2015 arvel kajastatud ventilatsiooniseadmeid kasutanud oma ettevõtluse tarbeks. M. Kauberi väitel on arvel märgitud ventilatsiooniseadmed rendile antud Nord Hostel OÜ-le ja raamatupidaja koostab rendiarveid, kuid kaebaja ei ole Nord Hostel OÜle tegelikult rendiarveid väljastanud ja Nord Hostel OÜ ventilatsiooniseadmete kasutamist ei kinnita. Seega ei saa arvel näidatud käibemaksu 1040 eurot sisendkäibemaksuna maha arvata. Sisendkäibemaksu mahaarvamisest keeldumise õiguslik

§ 29lg 1 ja § 31 lg 1.

  1. Kaebaja kohtumenetluses esitatud selgitus nendest tehingutest on vastuoluline ega haaku maksumenetluses tuvastatuga. M. Kauberi 18.04.2016 vastustest (I kd, tl 146) ei selgu, milleks ventilatsiooniseadmeid Ristiku 8 aadressil kasutatakse. M. Kauberi 08.06.2016 selgituse (I kd, tl 69, p 8) kohaselt on ventilatsiooniseadmed välja renditud köögis kasutamiseks ja eeldatavasti koostab raamatupidaja rendiarve. M. Kauberi 09.06.2016 e-kirja (I kd, tl 133) kohaselt oli seade Nord Hostel OÜ kasutuses. Kohtumenetluses on kaebaja esitanud teooria, mille kohaselt kasutas ta ventilatsiooniseadmeid värvimis- ja metallitööde tegemiseks, mille kohta pole aga mingeid tõendeid esitatud. Seisukoha üldsõnalisust ja pidevat muutumist arvestades ei ole kaebaja kohtumenetluses antud selgitused usaldusväärsed, need on ka paljasõnalised ega lükka seetõttu maksuotsuse järeldusi ümber. Tehingud Nord Hostel OÜ-ga
  2. Maksuhaldur leidis kontrollakti p-s 1.1.5 ja maksuotsuse p-s 2.5, et Nord Hostel OÜ 01.12.2015, 13.01.2016 ja 03.02.2016 arvetel kajastatud majutusteenused ei ole seotud Fassaadikeskus OÜ ettevõtlusega, vaid tegemist on Fassaadikeskus Ehitus OÜ kuludega. Nord Hostel OÜ 02.05.2016 seletuse kohaselt osutati arvete alusel majutusteenust Poola kodanikele, kes on aga töötamise registri kohaselt Fassaadikeskus Ehitus OÜ töötajad. M. Kauber selgitas 08.06.2016, et Poola töölised ehitavad koostööpartneritele erinevaid Fassaadikeskus OÜ objekte, kuid puuduvad tõendid, et kaebaja oleks majutusteenuse kulud edasi müünud Fassaadikeskus Ehitus OÜ-le. Seega ei saa arvetel näidatud käibemaksu 145,32 eurot sisendkäibemaksuna maha arvata. Sisendkäibemaksu mahaarvamisest keeldumise õiguslik

§ 29lg 1 ja § 31 lg 1. 12

(14)
  1. Kaebaja väidab, et Fassaadikeskus Ehitus OÜ-le majutuskulude esitamise arvete asemel esitas Fassaadikeskus Ehitus OÜ kaebajale alltöövõtu korras tööde teostamise arve väiksemas summas, kuid see väide on tõendamata ega muuda seetõttu maksuotsuse järeldusi.
  2. Eeltoodut arvestades luges maksuhaldur Nord Hostel OÜ nimel väljastatud arvete alusel tasutud summa TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 4 alusel õigesti ettevõtlusega mitteseotud kuluks ja määras kaebajale tasumiseks ka tulumaksu (vt kontrollakti p 1.2 ja maksuotsuse p 2.7). Tehingud Safety & Service OÜ-ga
  3. Maksuhaldur leidis kontrollakti p-s 1.1.6 ja maksuotsuse p-s 2.6, et Fassaadikeskus OÜ ei ole Safety & Service OÜ-le tegelikult teenuseid (aedade rent, piirete rajamine, korrastustööd, kattekile paigaldus, haagise rent, varjualuste rent, soojaku rent, lava ehitus ning tarvikute rent) osutanud. See seisukoht tugineb järgmistele asjaoludele: 1) kaebaja ei ole soetanud teenuseid, mida ta oleks saanud Safety & Service OÜ-le edasi müüa; 2) seletused teenust osutanud isikute kohta on paljasõnalised ja ebausaldusväärsed; 3) kaebaja ei kasutanud Safety & Service OÜ-le teenuse osutamisel enda vara ja vahendeid. Kaebaja arvetel puudub seega majanduslik sisu ja need on väljastatud eesmärgiga anda Safety & Service OÜ-le sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Kuna teenuseid tegelikult ei osutatud, ei tekkinud käivet KMS § 4 lg 1 p 1 mõttes, seega ei kuulu Safety & Service OÜ-le esitatud arvete alusel deklareerimisele 20% maksustatav käive ja sellelt arvestatud käibemaks 4682,40 eurot. Õiguslik

§ 4lg 1 p 1 ja § 24 lg 1.

  1. M. Kauber selgitas maksuhaldurile 01.04.2015 e-kirjas (I kd, tl 166) Safety & Service OÜle osutatud teenustega seonduvalt, et haagised, soojakud, varjualused ja osa piirdeid oli kaebajal endal olemas, osa piirdeid ja tellinguid renditi Adelante OÜ-lt, Hansalevi OÜ-lt, Telinekataja AS-ilt ja Gerüst OÜ-lt. Kohus ei jaga kaebaja arvamust, et kaebaja nimetas 01.04.2015 e-kirjas üldiselt oma tehingupartnereid, sest küsimus nr 4 puudutas konkreetselt kontrolliperioodi ja Safety & Service OÜ-le edasimüüdud kauba soetamist. Seega on õige maksuhalduri järeldus (kontrollakti p 1.1.6.2), et kaebaja raamatupidamises ei ole dokumente kontrolliperioodil teenuse soetamise kohta OÜ-delt Gerüst ja Adelante. Hansalevi OÜ-lt teenuse mittesaamist põhjendas kohus juba eespool ega hakka seda kordama. Kui kaebaja ei ole tõendanud nimetatud äriühingutelt teenuse saamist, on tõendamata ka see, et kaebaja müüs neilt äriühingutelt saadud teenuse edasi Safety & Service OÜ-le. AS-ilt Telinekataja soetas kaebaja teenust oma ehitusobjekti tarbeks ja maksumenetluses ei esitatud tõendeid selle kohta, kuidas see seondub Safety & Service OÜ-ga. Mis puudutab teenuse osutamist kaebaja enda vahenditega, siis kontrollakti p 1.1.6.2 c on selles osas tõesti napp, kuid kaebaja ei esitanud maksumenetluses ka selliseid tõendeid temale kuuluva vara kasutamise kohta Safety & Service OÜ-le teenuse osutamise käigus, mis oleks võimaldanud teistsugust järeldust. Kohtumenetluses esitatud fotod (II kd, tl 5-10) seda järeldust ümber ei lükka, sest pole võimalik tuvastada, et fotodel on just kaebaja vara ning et seda kasutati kontrolliperioodil Safety & Service OÜ-le teenuse osutamise käigus. Kaebaja on kritiseerinud kontrollakti p 1.1.6.2 b järeldust teenuse tegelike osutajate kohta ja öelnud, et teenuse osutajaks olid V.-J. A. ja Fassaadikeskus Ehitus OÜ Poola kodanikest töötajad, kuid tõendeid selle kohta ei ole kaebaja esitanud. Eeltoodu valguses ei ole asja lahendamisel määravat tähtsust ka sellel, et kaebajal võisid endal olemas olla sõidukid, millega teoreetiliselt oleks saanud Safety & Service OÜ-le teenuse osutamiseks vajalikku transporti teostada.
  2. Kaebaja esitas kohtule täiendava tõendina Fassaadikeskus Ehitus OÜ 01.04.2016 arve nr 160042 (II kd, tl 4), millega soovib tõendada kontrollakti p-s 1.1.6.2 b toodud järelduste ekslikkust. Kaebaja väitel kinnitab 01.04.2016 arve, et kaebaja soetas Fassaadikeskus Ehitus OÜlt teenust, mis müüdi edasi Safety & Service OÜ-le. Ka selle tõendi jätab kohus MKS § 102 lg 1 p 2 alusel ja eespool viidatud Riigikohtu praktikale tuginedes asja lahendamisel arvestamata. 13

(14)Fassaadikeskus Ehitus OÜ arve oli esitatud kaebajale, st oli juba maksumenetluse ajal kaebaja valduses, ja kaebajale pidi hiljemalt kontrollaktist olema mõistetav, et selle tõendi esitamine on oma väidete tõendamiseks vajalik. Kaebaja pole tõendi esitamist alles kohtumenetluses kuidagi põhjendanud. Seetõttu leiab kohus, et arve jäi maksumenetluses esitamata tahtlusest või hooletusest ja kohtumenetluses ei saa sellele enam tugineda. Kokkuvõte
  1. Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebajale käibe- ja tulumaksu määramine oli õiguspärane ning kohus ei tuvastanud ka ühtki sellist menetluslikku rikkumist, mis annaks aluse lõppjäreldustes õige maksuotsuse tühistamiseks. Kaebus jääb seega rahuldamata.
  2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, seega jäävad menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.