KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- mai 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-14-7313 Kohtunik Larissa Prokopenko Sekretär, tõlk Ingrid Koddo, Marina Davõdovitš Prokurör Sergei Listov .(kirjalik arvamus) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Eduard Kuldver´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 11.05.2017 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Eduard Kuldver, isikukood: 37101262236, xxx RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Eduard Kuldver talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 13.04.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Eduard Kuldver´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valvega. Eduard Kuldver on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 16.10.2014 kohtuotsusega KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja karistatud KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 alusel 2 aasta 7 kuu 28 päevase tingimisi vangistusega katseajaga 18 kuud. Viru Maakohtu 06.07.2015 määrusega pöörati Viru Maakohtu 16.10.2014 otsusega mõistetud karistus täitmisele. Karistuse kandmise algus 05.07.2015 ja lõpp 05.03.
- 1
(4)Eduard Kuldver andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (lk 16). Kinnipidamisasutusest Eduard Kuldver kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama ema juurde aadressile xxx. Elukoht vastab elektroonilise valve tingimustele. Isikul on xxx ja xxx eriala. Riigikeele oskus xxx tasemel. Kinnipeetaval on olnud mitmeid töökohti ning viimased 10 aastat tegi juhutöid. Isikule on määratud töövõimetus 40%. Ennetähtaegse vabanemise korral garanteeritud töökoht puudub. Tasumata nõudeid on 4379,16 eurot. Vangistuses on töötanud xxx. On läbinud sotsiaalprogrammi „xxx“. Lähivõrgustikku kuulub ema. Sõprusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Väidab, et ei ole mõjutatav ning suudab sotsiaalse survega toime tulla. Varasem kuritegu on toime pandud grupis. Isikul on diagnoositus alkoholisõltuvus, varasemat tarvitas ka narkootikume. Käesolev kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Isikul on diagnoositud krooniline haigus. Kriminaalkorras karistatud 4 korda. Kuriteo toimepanemise soodusteguriks on alkoholijoove. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 44%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 29%. Vangla toetab Eduard Kuldveri ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama aadressile xxx, kus elab tema ema. Korter vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele. Ema on nõus elektroonilise valveseadme paigaldamisega. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht. Enne vangistust oli ta 40% töövõimetu. Ema on nõus teda vabanemise moraalselt ja materiaalselt toetama. Isik on olnud kriminaalhooldusel 2 korda. Viimasel korral pöörati karistus täitmisele. Eduard Kuldver taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör on nõus isiku ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise järelevalve alla. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Eduard Kuldver tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 4 korral kriminaalkorras karistatud. Distsiplinaakaristusi on 1. Isikul on vabanemisel olemas elukoht, garanteeritud töökoht puudub. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse 2
(4)lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus pole täidetud, kuna isikul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristust. Kohus peab positiivseks seda, et isik on olnud hõivatud tööga, õppinud riigikeelt ja osalenud sotsiaalprogrammis. Samas puudub kohtul alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Ennetähtaegse vabanemise korral asub süüdimõistetu elama ema juurde aadressile xxx Tema ema andis nõusoleku isiku asumiseks ja elektroonilise valveseadme paigutamiseks nimetatud aadressile. Isiku lähivõrgustik koosneb tema emast. Tal on kriminaalse taustaga tuttavaid. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt karistatud narkokuriteo toimepanemise eest, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Samuti oli vabaduses isiku suhtlusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega süüdimõistetu võib taas suhtlema hakata ning mida kohus arvestab kui potentsiaalset ohtu uute kuritegude toimepanemisel. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kohus arvestab siinkohal ka asjaolu, et isikule oli algselt mõistetud tingimisi vangistus, kuid kriminaalhooldusnõuete ja kohustuste rikkumise tõttu pöörati karistus täitmisele. Seega puudub kohtul veendumus, et seekord kriminaalhooldus õnnestub. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 05.03.2018, ärakandmiseks on veel ligi 10 kuud vangistust, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda sotsiaalprogrammides, õppida ja käia tööl. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. 3
(4)Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Eduard Kuldveri temale Viru Maakohtu 06.07.2015 kohtumäärusega täitmisele pööratud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 4
(4)