KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 09.05.2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-12818 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Tõlk Olga Nõmmemees Prokurör Riigiprokuratuuri juhtiv riigiprokurör Dilaila NahkurTammiksaar Kaitsjad Vandeadvokaadid kokkuleppel Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Ahliman Zeinalovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu AHLIMAN ZEINALOV, isikukood 37910102244, viibimiskoht Viru Vangla Kelli Ristal ja Sven Sillar Karistuse kandmise algus 03.12.2007 ja lõpp 03.06.2022 Kohtuasja läbivaatamise aeg 02.05.2017, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta AHLIMAN ZEINALOV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Ahliman Zeinalovile, kaitsjatele ja prokurörile. Asjaolud Harju Maakohtu 31.03.2010 otsusega tunnistati Ahliman Zeinalov süüdi KarS § 184 lg 21 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 14 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse kandmise alguseks isiku kahtlustatavana kinnipidamise aeg 03.12.
- KarS § 53 lg 1 ja § 184 lg 5 p 1 alusel kohaldati Ahliman Zeinalovi suhtes lisakaristusena varalist karistust summas 11 517 733,10 krooni ehk 736 117,30 eurot. Kohtuotsus jõustus 17.01.2011 Riigikohtu määrusega. Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) esitas 28.03.2016 Viru Maakohtule taotluse Ahliman Zeinalovile Harju Maakohtu 31.03.2010 otsusega lisakaristusena mõistetud varalise karistuse tasumata osa 497 285,82 euro asendamiseks vangistusega. Viru Maakohus rahuldas 28.04.2016 määrusega sissenõudja taotluse ja asendas Ahliman Zeinalovile Harju Maakohtu 31.03.2010 otsusega mõistetud varalise karistuse tasumata osa 2 aastat 9 kuud 4 päeva vangistusega ning sissenõudja taotlus isikule mõistetud põhi- ja lisakaristuse liitmiseks jäeti läbi vaatamata. Tartu Ringkonnakohus jättis 16.06.2016 määrusega Viru Maakohtu 28.04.2016 määruse muutmata. Riigikohtu kriminaalkolleegium tühistas oma 16.02.2017 määrusega nr 3-1-1-92-16 Viru Maakohtu 28.04.2016 ja Tartu Ringkonnakohtu 16.06.2016 määrused osaliselt ning mõistis Ahliman Zeinalovile KarS § 64 lg-te 1 ja 3 alusel liitkaristuseks 14 aastat 6 kuud vangistust, lugedes 2 aasta 9 kuu 4 päeva pikkuse vangistusega asendatud lisakaristuse tasumata osa kaetuks põhikaristusega ning karistuse kandmise alguseks arvati 03.12.
- Viru Vangla esitas 08.02.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Ahliman Zeinalovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamiseks. Kohus määras Ahliman Zeinalovi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamise läbi vaadata 14.04.2016 kohtuistungil. 08.04.2016 esitas kinnipeetava kaitsja kohtule taotluse kohtuasja arutamise edasilükkamiseks kuni on jõustunud lahend Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt 28.03.2016 esitatud avalduse osas või selgunud asjaolu, et nimetatud avalduse menetlemine ei takista ennetähtaegse vabastamise taotluse lahendamist. Kohus rahuldas 12.04.2016 määrusega Ahliman Zeinalovi kaitsja taotluse. 17.02.2017 esitas Ahliman Zeinalovi kaitsja kohtule taotluse menetluse jätkamiseks isiku ennetähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks ning 01.03.2017 taotluse Viru Vangla kohustamiseks Ahliman Zeinalovi osas uue iseloomustuse esitamiseks. Kohus kohustas 01.03.2017 Viru Vanglat esitama Ahliman Zeinalovi kohta uue iseloomustuse. Viru Vangla esitas 28.03.2017 Viru Maakohtule uued materjalid kinnipeetava Ahliman Zeinalovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas leiab riigiprokurör, et KarS § 76 lg-s 4 nimetatud üld- ja eripreventiivsetel kaalutlustel ei ole Ahliman Zeinalovi vabastamine käesoleval ajahetkel põhjendatud. Kinnipeetav osales grupiviisilistes piiriülestes kuritegudes, mille esemeks oli ühel korral 6 kg narkootilist ainet marihuaanat ja kolmel korral kokku 120 kg narkootilist ainet hašišit. Ahliman Zeinalovi osa kuriteos seisnes selles, et ta oli kõigil kordadel narkootilise aine tellija ja omandaja, narkootilise aine Hollandist Eestisse toomise rahastaja ning aitas narkootilise aine Hollandist Eestisse toomist korraldada. Kokku veeti suures koguses narkootilisi aineid piiriüleselt 4-l korral pikema aja jooksul. Tegemist oli organiseeritud tegevusega, milles koos Ahliman Zeinaloviga mõisteti süüdi veel 7 isikut, kellel kõigil oli oma roll kuriteo toimepanemises. Seejuures oli kinnipeetava roll määrav: ta oli isik, kes tellis narkootikumid, sai need endale ja rahastas kogu ettevõtmist, mis avaldub ka mõistetud karistusmääras. Kinnipeetava ja tema kaasosaliste poolt ühiselt toimepandud kuriteod ohustasid paljude inimeste elu ja tervist. Vabastades ennetähtaegselt isiku, keda on karistatud grupiviisilises korduvas piiriüleses rahvatervisevastases kuriteos, s.o kokku 126 kg narkootilise aine salakaubaveo korraldamises ning arvestades tema panust kuritegude toimepanemisse, saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, sest karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Isik eitas kohtumenetluse käigus oma süüd raske narkokuriteo korraldamises ning prokuratuuri hinnangul ei tunnista ta toimepandud kuritegu ka tänasel päeval, rääkimata kuriteo kahetsemisest. Kuriteo toimepanemiseks puudus kinnipeetaval vajadus, sest tal oli kindel sissetulek, kuid narkokuriteost tulenev kasu sai määravaks. Isiku perekondlik taust oleks võinud panna teda hoiduma raske narkokuriteo toimepanemisest, kuid tulemus oli eeldusest erinev. Seetõttu võib kahelda, miks need asjaolud peaksid tänasel päeval tähendust omama, kui tekib võimalus uuest narkokuriteost kasu saada. Eeltoodust tulenevalt on olemas süüdlase isikust lähtuv ohtlikkus, kuna Ahliman Zeinalov ei ole toimepandud kuritegu tunnistanud ega selle raskust mõistnud, mistõttu on põhjendatud kahtlus, et ta ei suuda hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Ennetähtaegne vabastamine on kriminaalpoliitiline otsus, mille korral on kohtul õiguskorra kaitsmise huvidest ja süüdlase isikust lähtuvalt õigus isiku ennetähtaegsest vabastamisest keelduda. Mida raskema kuriteo eest on vangistus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuuri arvates ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis peaksid kaasa tooma kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise. Seetõttu on prokuratuur vastu Ahliman Zeinalovi ennetähtaegsele vabastamisele. Täiendavalt leiab prokuratuur, et kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine on hetkel välistatud, kuna ei ole võimalik teostada KarS § 76 lg-s 5 ettenähtud käitumiskontrolli. Seda põhjusel, et 09.11.2015 otsusega keeldus PPA isikule tähtajalise elamisloa andmisest. Haldusmenetluse seaduse § 51 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega puudub kinnipeetaval välismaalaste seaduse kohaselt seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Seega ootaks Ahliman Zeinalovit sama seaduse § 4 kohaselt kinnipidamiskohast vabastamisel ees ettekirjutuse saamine PPA-lt Eesti Vabariigist lahkumiseks. Kohtuistung Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et soovib vabaneda. On oma vigadest aru saanud ja kahetseb kuriteo toimepanemist. Tal on kodus abikaasa ja väike tütar, keda ta väga armastab ja tahab välja saada, et alustada uut rahulikku elu koos perega. Omandas vanglas kõrgema hariduse ärijuhtimise erialal ning vabaduses kavatseb erialal tööle asuda. Tal on mitu töökoha pakkumist, sh restoraniga seotud äris ja kinnisvara firmas. Töökogemus on olemas, oskab tööd teha. Lubab tööle minnes makse maksma hakata. Selgitab, et töötas vanglas koristajana, ei keeldunud tööst, kuid koristajana tuleb kasutada keemilisi vahendeid, mille vastu ta on allergiline. Praegusel hetkel otsib kontaktisik talle teist tööd. Tänu omandatud haridusele sai elu eesmärgist aru ja lubab enam mitte kunagi rikkuda seadust ega panna toime uusi kuritegusid. Selgitab, et kuigi talle on määratud kõrgohtlik staatus, sai vestlusest kontaktisikuga teada, et teda ei peeta kõrgohtlikuks, vaid ta on vanglas paigutatud töösektsiooni. Kaitsja Sillar avaldab istungil, et teab seda kriminaalasja algusest peale, kuna oli asjas algselt kaitsja ning selgitab, et asi sai alguse sellest, et kuidas ühel eestlasel oli kavatsus Hollandist läbi Venemaa Eestisse narkootikume tuua. See oli üks väga suur grupp ja kaitsepolitsei heitis ette, et kinnipeetav finantseeris seda. Narkootikume oli kuskil tonn ja A. Zeinalovile heideti ette kuskil veerandi osas. Samuti on selles asjas osa isikuid juba vabastatud. Näiteks süüdimõistetu, keda karistati 18-aastase vangistusega, vabastati 8 aastat ja 8 kuud enne tähtaega. Viimases Riigikohtu lahendis on öeldud, et ka pikast karistusest on võimalik vabastada enne tähtaega. Kui isikule karistus mõisteti, siis oli Eestis narkootikumide suhtes nulltolerants ja mõisteti väga karmid karistused narkootikumide eest. Tänaseks on kinnipeetav ära istunud 9,5 aastat, mille kestel on ta oma karistuse saanud, mistõttu ei täida see enam eripreventiivseid eesmärke. Vangla on seisukohal, et saab vabastada isiku, kui tal ei ole elamisluba, kuid prokurör leiab, et ei saa. Mõlemad seisukohad ei saa olla õiged. Tuleb vaadata välismaalaste seadust ja Riigikohtu lahendit, mis ütleb, et ennetähtaegne vabanemine ei nõua elamisluba. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et kui ühes asjas lastakse isik enne tähtaega välja, miks siis ei peaks seda tehtama käesolevas asjas. Kaitsja hinnangul on absoluutselt õige ja kooskõlas viimase Riigikohtu lahendiga Ahliman Zeinalovi vabastamine tingimisi enne tähtaega. Kaitsja Ristali kirjalikust seisukohast nähtub, et tema hinnangul on taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ahliman Zeinalov on oma teo õigusvastsusest aru saanud ja soovib tagasi integreeruda ühiskonda ja teenida elatist ausal teel. Ahliman Zeinalov on vanglas viibides astunud kohaseid samme selleks, et olla edaspidi õiguskuulekas. Ta on sooritanud 16.02.2013 eesti keele eksami tasemel A2, sooritanud 16.02.2014 eesti keele eksami tasemele B1 ja mais 2015 alustas eesti keele õppimist tasemel B2, omandas kutsehariduse Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses, täites puidutöölise õppekava täies mahus, omandas vangistuses kõrghariduse ärijuhtimise erialal Mainori ülikoolis. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas ning kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Tal on vabanedes olemas kindel elukoht abikaasa juures. Tegemist on heas korras eluruumiga ning kodukülastuse käigus on välja selgitatud, et see sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ning selle omanik ehk kinnipeetava õemees ja õde ning ka elamus elav abikaasa on seadme paigaldamiseks nõusoleku andnud. Suhted lähedastega on head ja toetavad ning kinnipeetav on abikaasa ja tütre poolt koju oodatud. Vanglast vabanemisel on isikule tagatud ka kindel töökoht. Samuti toetavad teda endiselt sõbrad ja lähedased isikud, kes on igati nõus teda aitama ja toetama uuesti ühiskonda integreerumisel. Eeltoodust tulenevalt leiab kaitsja, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida, seal hulgas kriminaalhoolduse nõuetekohaselt läbida. Samuti on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul vangla hinnangul 9%, mis on oluliselt madalam keskmisest. Viru Vangla poolt 27.03.2017 koostatud iseloomustuses on märgitud, et vangistuses viibimise ajal oli süüdimõistetu kolmel korral määratud koristustöödele, kuid reaalselt koristama ei asunud. Ainult viimase perioodi osas on vangla märkinud, et süüdimõistetu on vabastatud töötamisest tervislikel põhjustel. Kaitsja rõhutab, et eeltoodud fakt on eksitav, sest kinnipeetaval olid kõigil kolmel perioodil objektiivsed tervislikud põhjused, miks ta ei saanud koristustöödele asuda. Viru Vangla arst tegi juba 03.02.2012 otsuse vabastada isik koristustöödelt, kuivõrd tal on allergiline kontaktdermatiit. Seega ei ole isik keeldunud töö tegemisest, vaid ta ei ole saanud tervislikel põhjustele teha talle pakutud koristustööd. Kahjuks vanglas viibimise perioodil vangla mingit muud tööd pakkunud ei ole. Kaitsja märgib, et prokuröri järeldus selle kohta, et Ahliman Zeinalov eitab oma süüd, on ekslik. Esiteks austab kinnipeetav tema suhtes tehtud kohtuotsust, mistõttu puudub alus kahelda selles, et ta ei oleks oma teo õigusvastasusest aru saanud ja seda kahetsenud. Teiseks, Ahliman Zeinalov ei eita oma süüd vastates haldusasjas nr 3-15-3121 kohtu küsimustele, vaid tahtis oma vastustega öelda, et talle ei antud piisavalt võimalust end kaaskurjategijate ütluste vastu kaitsta, mistõttu rikuti tema kaitseõigust. Viimast asjaolu on kinnitanud ka ÜRO juurde kuuluv Inimõiguste Komitee oma 04.11.2015 otsusega nr 2040/2011, milles leidis, et Ahliman Zeinalovi põhiõigusi on rikutud, kuivõrd talle ei tagatud õigust kaitsele kriminaalmenetluses. Ka antud avaldus kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks on seotud komitee poolt ülevaadatud menetlusega, mistõttu ei saa komitee otsust eirata ning selles osutatud seisukohti tuleb pidada eriti aktuaalseks süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Kinnipeetav on käesolevaks hetkeks vangistuses viibinud juba 9 aastat ja 4 kuud. 03.08.2017 saab talle määratud karistusest kantud 2/3 ehk enamus. Kaitsja hinnangul ning tuginedes ÜRO Inimõiguste komitee otsusele, ei saa välistada, et Ahliman Zeinalovi karistus ei oleks olnud nii raske kui tema kaitseõigus oleks olnud korralikult tagatud. Karistusseadustiku järgi tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Sellest põhiprintsiibist peaks lähtuma ka olukorras, kui hiljem selgub, et isiku kaitseõigust on kriminaalmenetluses rikutud. Kahtluse korral tuleb asjaolusid kaaluda alati isiku kasuks, seda enam, et karistusest on juba suurem osa ära kantud. Lisaks kujutab vangistus endast rangeimat karistusliiki, kuivõrd selle olemusse kuulub olulise õigushüve – vabaduse – kahjustamine. Eeltoodud asjaolude valguses ning arvestades Ahliman Zeinalovile mõistetud põhikaristuse raskust, mis ületab sanktsiooni keskmist määra, tuleb lugeda määratud karistuse eesmärk saavutatuks. Kaitsjale jääb arusaamatuks prokuröri seisukohas toodud väide, et ennetähtaegne vabastamine on välistatud, kuivõrd kinnipeetaval puudub kehtiv elamisluba. PPA selgitas, et ennetähtaegse vabastamise avalduse rahuldamisel ei ole kaebaja vanglast vabastamise vältimatuks ja automaatseks tagajärjeks tema kinnipidamiskeskusse paigutamine. Ahliman Zeinalovi ennetähtaegse vabastamise avalduse rahuldamisel tekib tal VMS § 43 lg 1 p-st 5 tulenev viibimisõigus Eestis. VangS § 75 lg 5 sõnastusest tulenevalt ei saadeta selliseid isikuid Eestist välja ega paigutata kinnipidamiskeskusesse. Ka Tartu Halduskohtus on 12.03.2012 jõustunud otsuses nr 3-11-1025 märkinud, et kinnipidamisasutusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitatud avaldus ei ole otseses sõltuvuses elamisloa olemasoluga ja kui kohus peaks kinnipeetava vangistusest enne tähtaega tingimisi katseajaga vabastama, siis kohtulahendist tulenevalt on tal Eestis viibimiseks seaduslik alus kuni katseaja lõpuni. Eeltoodust tulenevalt on prokuröri tõlgendus välismaalaste seadusest ekslik, samuti on prokuröri seisukoht vastuolus kehtiva kohtupraktikaga ja ka PPA ametliku seisukohaga. Kokkuvõtvalt on kaitsja seisukohal, et kinnipeetava käitumisest vangistuses, tema pingutusest õppida eesti keelt, omandatud kõrgharidusest ja kutseharidusest nähtub, et karistuse eesmärk on saavutatud. Isik on motiveeritud edaspidi käituma seaduskuulekalt. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on väga madal. Kinnipeetaval on vabanemisel olemas töökoht ja kindel elukoht ning perekond ootab teda väga koju ja toetab teda. Eeltoodust tulenevalt palub kaitsja Ahliman Zeinalovi tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastada. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et isik viibib vangistuses esimest korda, mistõttu võiks just vanglakaristuse mõju edaspidisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kohtu hinnangul ei kaalu Ahliman Zeinalovi positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2-l korral, millest võib järeldada, et toimepandud kuritegu ei olnud juhuslik. Olles eelnevalt kriminaalkorras karistatud, oli isik teadlik kuritegude toimepanemise keelatusest ja nendega kaasnevatest tagajärgedest, kuid pani kuriteo siiski toime. Kinnipeetava toimepandud kuritegu on raske esimese astme rahvatervisevastane narkokuritegu suure koguse narkootilise aine käitlemise eest suure varalise kasu saamise eesmärgil, mille toimepanemise eest näeb karistusseadustik ette kuni eluaegse vangistuse. Tegemist on raske kuriteoga just selle võimalike raskete tagajärgede tõttu. Vangla iseloomustuse kohaselt on isik kõrgohtlik ühiskonnale. Kohus nõustub nimetatud hinnanguga ning lisab, et kõiki narkootiliste ainete käitlemisega seotud kuritegude toime panijaid peetakse ohtlikuks just ühiskonnale tervikuna teo iseloomu ja võimalike raskete tagajärgede tõttu. Käesoleval juhul oli tegemist väga suure koguse narkootilise ainete käitlemisega (mh Eestisse toomisega), mistõttu võib võimaliku tagajärjena ette näha väga paljude inimeste tervise kahjustamise jm tervisele ohtlikud tagajärjed. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on käesolevaks ajaks talle individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused enamuses edukalt täitnud – ta omandas puidupingitöölise eriala ning kõrghariduse tootmise organiseerimise ja juhtimise erialal ning omandas riigikeele A2- ja B1-tasemed. Riigikeele B2-taseme kursuse läbis kinnipeetav samuti, kuid eksam on siiani positiivsele tulemusele sooritamata. Samuti on isik määratud mitmel korral vangla majandustöödele koristajana tööle, kuid vabatati tervislikel põhjustel kemikaalidega seotud tööde tegemisest. Kinnipeetaval puuduvad ka hetkel kehtivad distsiplinaarkaristused. Eeltoodu põhjal võib kohtu hinnangul järeldada, et isik on vangistuses muutunud ja teinud samme seaduskuuleka elu suunas ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Samas täitmiskavas ettenähtud ühe tegevuse, so riigikeele B2 tasemel omandamise suhtes on kinnipeetav olnud järeleandlik, millest võib teha järelduse, et vangla poolt seatud eesmärk omandada riigi keel B2 tasemel ei ole isikule endale olnud piisavalt vajalik oskus, mis motiveeriks seda omandama. Tähtsamaks on isik pidanud kõrghariduse omandamist, et asuda õpitud teadmiste baasil tööle. Kinnipeetaval on vabanemisel olemas kindel alaline elukoht oma abikaasa elukohas koos abikaasa ja nende ühise tütrega, mis kuulub kinnipeetava õele ja õemehele. Maja vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning omanikud ja elanikud on nõus kinnipeetava elama asumisega majas ning seal elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetavale on vabanemisel garanteerinud töökoha ja sissetuleku xxxx. Lähedased on nõus kinnipeetavat vabanemisel nii moraalselt kui materiaalselt toetama, nad toetavad teda ka vangistuses. Samas, kinnipeetaval oli lähedaste toetus, kindel elukoht ning kindel töökoht kindla igakuise sissetulekuga ka enne vangistust, kuid suure majandusliku kasu saamise eesmärgil ei takistanud ka need asjaolud tal kuritegu toimepanemast. Samuti on iseloomustuse kohaselt isikul tasumata rahalisi nõudeid ligikaudu 9600 eurot, mida ta on nõus küll tasuma, kuid mille olemasolu võib mõjuda negatiivselt isiku majanduslikule toimetulemisele. Iseloomustuse kohaselt ei ole kinnipeetav küll teiste poolt mõjutatav, kuid tutvusringkonnas on ka kriminaalse taustaga isikuid, mistõttu ei ole välistatud, et nad hakkavad kinnipeetavale negatiivset mõju avaldama. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt suhtub isik ühiskonnas kehtivatesse normidesse omakasust lähtuvalt. Isik ise väärtustab pigem materiaalset heaolu ja tavapärane materiaalne toimetulek ei ole varasemalt rahuldanud tema majanduslikke vajadusi, mistõttu pani isik käesoleva kuriteo toime. Asjaolu, et isik pani kuriteo toime teadvustatult, mitte hetkeemotsioonide ega narkootiliste ainete mõjul, näitab kohtu hinnangul seda, et isik võib ka edaspidi teadvustatult ning majanduslikult toime tulles hakata ihaldama suuremat varalist kasu, mille ajel uuesti kuritegu toime panna. Kohtu hinnangul elektroonilise valve kohaldamine võimaldab küll kriminaalhooldajal igal ajal saada teavet isiku asukohast, kuid see ei takista narkootikumide seotud kuritegude toimepanemist. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 9%, millise näol on tegemist küllaltki madala riskiga, kuid kohtu hinnangul on isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel siiski ennatlik. Kinnipeetav on kohtumääruse tegemise ajaks ärakandnud rohkem kui 9 aastat ja 5 kuud vangistust ning kanda jääb tal veel rohkem kui 5 aastat vangistust. Seega on kinnipeetav kandnud enamuse talle mõistetud vangistusest, kuid arvestades mõistetud karistuse kogupikkust, on tingimisi kandajääv karistus käesoleval ajal kohtu hinnangul liiga pikk. Prokuratuur ei toeta samuti isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Ahliman Zeinalovi vabastamisega tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kohus märgib täiendavalt, et ei nõustu prokuröri seisukohaga kinnipeetava vabanemise korral tema väljasaatmist puudutavas asjaoludes. Vangistusseaduse § 75 lg 5 kohaselt välismaalasest kinnipeetav, kellel ei ole elamisluba või elamisõigust või viibimisõigust Eestis, saadetakse vabastamisel Eestist välja. Kui Eestist välja saatmine ei ole kohe võimalik, paigutatakse välismaalane vabastamisel kinnipidamiskeskusesse. Välismaalaste seaduse § 43 lg 1 p 5 sätestab, et Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. Välismaalase Eestis ajutise viibimise seaduslikuks alused on muuhulgas vahetult seadusest, kohtulahendist või haldusaktist tulenev õigus või kohustus Eestis viibida. Seega kui välismaalasest kinnipeetav, kellel puudub elamisluba, vabastatakse vangistusest tingimisi enne tähtaega ning kohaldatakse tema suhtes katseaega ja käitumiskontrolli, mis muuhulgas kohustab isikut elama alalises elukohas, on välismaalasest vabastatul kohtulahendist tulenev kohustus Eestis viibida. Kaitsja viitab ÜRO seisukohale, milles tuvastati, et kinnipeetava kriminaalasja menetlemisel rikuti tema kaitseõigust ning sellest tulenevalt leiab kaitsja, et seda tuleks arvestada tingimisi ennetähtaega vabastamise otsustamisel. Riigikohus oma 16.02.2017 lahendiga mõistis Ahliman Zeinalovile KarS § 64 lg-te 1 ja 3 alusel liitkaristuseks 14 aastat 6 kuud vangistust, lugedes vangistusega asendatud varalise karistuse tasumata osa kaetuks põhikaristusega. Kohtu hinnangul on eelnimetatud otsustusega muudetud kinnipeetava olukorda kergemaks, kuivõrd sisuliselt vabastati isik varalise karistuse tasumata osa tasumisest ning asenduskaristuse kohaldamisega sellele vastava vangistuse kandmisest. Kohtu hinnangul ei puutu põhimenetlusega seotu enam tingimisi ennetähtaega vabastamise otsustamisse. Kristel Vedro (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 06.06.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
- Viru Maakohtu
- mai 2017 määrus jätta muutmata.
- Süüdimõistetu Ahliman Zeinalovi kaitsja vandeadvokaadi Kelli Ristali ja vandeadvokaadi Sven Sillari määruskaebused jätta rahuldamata. 09.05.2017 kohtumäärus 1-08-12818 jõustus
- juunil
- a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Lea Herne (allkirjastatud digitaalselt) Referent