Tsiviilasi nr 2-16-19086 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi nr 2-16-19086 Määruse tegemise aeg ja koht 15.06.2017.a, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Kaupo Paal,

) § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Antud nõuet aga maakohus taganud ei ole. 5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 3

) § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

1. Käesoleval juhul nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et arvestades võlausaldaja nõude alust ning võlgniku vastuväidete sisu, eeldab võlausaldaja nõude olemasolu kindlakstegemine asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest. Kuivõrd pankrotiavalduse kohaselt oli poolte vahel tegemist suulise lepinguga, mille olemasolu soovib võlausaldaja tõendada esitatud saatedokumentide ja arvetega, vastaspoole saldoteatiste ning konto väljavõttega ning võlgnik vaidles vastu nii kauba saamisele kui ka lepingu sõlmimisele, leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul on põhjendatud nõude lahendamine hagimenetluses, kus pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata ja sellele vastu vaielda. Võlgnik esitas nõude osas vastuväite, mis seisnes selles, et võlausaldaja poolt esitatud saldoteatiseid ei ole allkirjastatud esindusõigusliku isiku poolt. Seega tuleb võlausaldajal oma nõude realiseerimisel tõendada, et dokumendid, millega ta oma nõude aluseks olevaid asjaolusid soovib tõendada, on ehtsad ja isikul, kelle poolt antud tahteavaldusi võlausaldaja võlgnikule omistada soovib, oli võlgniku esindamise õigus. Seega esitas võlgnik pankrotimenetluses piisavalt selged ja konkreetsed vastuväited. Vastuseks võlgniku vastuväidetele väitis võlausaldaja, et võlgniku käitumisest (osade arvete tasumine) tuleb järeldada, et võlausaldaja väited on õiged ja dokumendid ehtsad. Selliste vastuväidete ja vastuväidete tõttu esitatud väidete alusel asjaolude tuvastamine saab toimuda hagimenetluses, kus asja lahendav kohus saab asjaolude tuvastamisel rakendada kõiki menetluslikke võimalusi, mida tsiviilkohtumenetluse seadustik asjaolude tuvastamisel võimaldab. Kuna pooled vaidlevad käesoleval juhul nõude aluseks olevate asjaolude esinemise või puudumise üle ja nõude olemasolu üle otsustamine sõltub just asjaolude tuvastamisest ja mitte õiguslike hinnangute andmisest, eeldab nõude üle otsustamine sellise kohtumenetluse läbiviimist, mille raames viiakse läbi menetlus, kus mõlemad vaidluse pooled saavad oma õiguste kaitsmisel kasutada kõiki hagimenetlusele omaseid protsessuaalseid võimalusi ja õigusi. Seega ei ole pankrotiavalduse aluseks olev nõue selge pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 3 p 1 tähenduses. Arvestades eeltoodut, ei ole tõendite kogumata jätmine alus maakohtu määruse tühistamiseks. Hagimenetluses saavad pooled võimaluse tõendada enda väiteid. Maakohus tühistas avalduse rahuldamata jätmisel õigesti tagamisabinõud.
2. PankrS § 5 lg 2 ja § 15 lg 5 kohaselt ei saa ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale määruskaebust esitada. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 4

§ 171

lg 1 alusel jätab ringkonnakohus määruskaebusega seotud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda, kuna määruskaebus jäeti rahuldamata.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Ringkonnakohtule esitas enda menetluskulude nimekirja võlgnik, kes palus, et talle hüvitataks 282 eurot lepingulise esindaja kulude eest (2,35 tundi õigusabi tunnihinnaga 120 eurot). Nimekirja kohaselt kulus lepingulisel esindajal 06.03.2017.a menetluskuludele 0,2 tundi, 09.03.2017.a tutvumisele kliendi e-kirjadega ja vastuse koostamiseks 0,25 tundi, 10.03.2017.a tutvumiseks kohtumäärusega, telefonikõneks kliendiga ja e-kirjaks kliendile 0,3 tundi ja tutvumiseks vastaspoole menetluskulude nimekirjaga ja analüüsiks 0,25 tundi, 11.04.2017.a suhtluseks kohtuga määruskaebuse kättesaamiseks, määruskaebusega tutvumiseks, selle analüüsiks ja vastuse koostamiseks 1,25 tundi ja 11.04.2017.a kliendiga suhtluseks e-posti ja telefoni teel 0,1 tundi. Eeltoodud kulud on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud osaliselt. Ringkonnakohus leiab, et tutvumine kohtumäärusega ja sellega seonduv suhtlus kliendiga kokku 18 minutit (0,3 tundi) on põhjendatud ja vajalik, arvestades määruse sisu ja mahtu. Kliendi teavitamine lõpplahendist on osa õigusabi osutamisest kohtumenetluses. Määruskaebusega tutvumisele, selle analüüsile ja vastuse koostamisele kulunud aeg 1 t ja 15 min (1,25 tundi) on põhjendatud ja vajalik, arvestades määruskaebuse sisu ja mahtu. Esitatud seisukoht määruskaebuse osas on sisukas ja selles on analüüsitud põhjalikult määruskaebuse väiteid. Kliendiga suhtlus vastuse koostamise päeval on 6 min ulatuses põhjendatud ja vajalik. Vastaspoole menetluskulude nimekirjaga tutvumine ja analüüs on põhjendatud lepingulise esindaja kuluna 15 min (0,25 tundi) ulatuses, arvestades et see eeldab õiguslikku analüüsi kulude põhjendatuse ja vajalikkuse osas. Ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu hüvitamisele menetluskulude nimekirja koostamisega seonduv kulu 12 min (0,2 tundi), kuna Riigikohtu praktika kohaselt ei ole menetluskulude nimekirja koostamine selline kulu, mis on põhjendatud ja vajalik välja mõista vastaspoolelt. Kliendi e-kirjadega tutvumine ja vastuse koostamine 15 min (0,25 tundi) 09.03.2017.a ei ole kulu, mille tekkimist saaks ringkonnakohus seostada ühegi toiminguga, mis nähtub toimikust, seega ei kuulu see väljamõistmisele. Ringkonnakohus leiab, et 120 eurot käibemaksuta on põhjendatud tunnihind vandeadvokaadi puhul, arvestades käesoleva vaidluse sisu. Tunnihind on kooskõlas kohtupraktikaga. Seega mõistab kohus määruskaebuse esitajalt sissenõudja kasuks välja menetluskulud määruskaebemenetluses kokku 228 eurot (1,9 tundi × 120 eurot). Muid toimikust nähtuvaid menetluskulusid sissenõudja kandnud ei ole. Samuti on põhjendatud mõista määruskaebuse esitajalt välja

§ 177lg 4 kohane viivis.

12.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Kuivõrd nii maakohus kui ka ringkonnakohus vähendas võlausaldajalt võlgniku kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid eraldiseisvalt vähem kui 200 euro võrra, ei saa võlgnik maakohtu ja ringkonnakohtu 5

§ 178

lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt) 6