KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- mai 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-14-6910 Kohtunik Larissa Prokopenko Sekretär Ingrid Koddo Prokurör Sergei Listov (kirjalik arvamus) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Jaanus Naan´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 11.05.2017 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Jaanus Naan, isikukood: 38409220265, xxx Margo Põbo Kaitsja RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Jaanus Naan talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 11.04.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jaanus Naan tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valvega. Jaanus Naan on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 26.08.2014 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2¹ p 1 järgi ja karistatud 6 aasta vangistusega. Karistuse kandmise algus 02.04.2014 ja lõpp 02.04.
- Jaanus Naan andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (lk 16). 1
(4)Kinnipidamisasutusest Jaanus Naan kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama õe juurde aadressile xxx. Nimetatud elukoht kuulub kinnipeetava õemehele R. V.. Majas elavad õde J. N., R. V. ja nende kaks alaealist last. Tegemist on väga heade elamistingimustega 4-toalise eramajaga. Majas elavad täiskasvanud andsid oma nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Isikul on xxx ja xxx eriala. Kinnipeetaval on olnud mitmeid töökohti ning on olnud ka pikemaid töötuse perioode. Kõige pikem püsiv töökoht oli õe J. N. sõnul xxx, mis asub xxx Isik töötas seal umbes kolm aastat enne vangistust. Ennetähtaegse vabanemise korral on isikul võimalik tõenäoliselt ka tööle asuda. xxx on andnud garantiikirjad selle kohta, et kinnipeetava vabanemisel on nad valmis talle töökoha garanteerima. Tööandja R. V. sõnul saab isik tööd esialgu exxx axxx(xxx) ja tema tööülesanded sõltuvad paljuski tema oskustest ning õpivalmidusest. Antud firma omanik on Jaanus Naani õemees. Vangistuses on töötanud koristajana ning alates 08.10.2015 töötab xxx. On läbinud sotsiaalprogrammid „xxx ehk xxx“ ja xx“.Suhted päritoluperekonnaga on head ja toetavad. Väidab, et sõprusringkonda kuuluvad nüüd vaid seaduskuulekad inimesed. Varem oli ka kriminaalse taustaga tuttavaid, kuid enda sõnul enam nendega ei suhtle. Isiku sõnul tarvitab alkoholi vähe ja probleeme sellega pole. Teda on ühe korra väärteokorras ja ühe korra kriminaalkorras karistatud joobes juhtimise eest. Kriminaalkorras karistatud 5 korda, vangistuses viibib kolmandat korda. Kuriteod on sooritatud enamasti varalise kasu saamise eesmärgil, kordab oma vigu, sest ei ole suutnud varasemast kogemusest õppust võtta. Kipub keskenduma lühiajalistele ja kiiretele lahendustele, eirates pikaajalisi probleeme. Isikul on olemas kaugemad eesmärgid, kuid puudub strateegia eesmärkide saavutamiseks. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 19%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 30%. Tegu on kõrgohtliku isikuga. Vangla ei toeta Jaanus Naani ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama aadressile xxx, kus elab tema õe pere. Maja vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele. Õde ja õemees on nõus elektroonilise valveseadme paigaldamisega. Kinnipeetaval on vabanemisel garanteeritud töökoht xxxs, mis kuulub tema õemehele. Isik on olnud kriminaalhooldusel 3 korda ning pani teisel katseajal toime uue kuriteo. Vabaduses võib Jaanus Naani käitumist mõjutada alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamise risk. Jaanus Naan taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Prokurör on nõus isiku ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise järelevalve alla. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsa arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Jaanus Naan tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele 2
(4)kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 5 korral kriminaalkorras karistatud. Distsiplinaakaristusi on 2. Isikul on vabanemisel olemas elukoht ja töökoht. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus pole täidetud, kuna isikul on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohus peab positiivseks seda, et isik on olnud hõivatud tööga ja osalenud sotsiaalprogrammides. Samas puudub kohtul alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Ennetähtaegse vabanemise korral asub süüdimõistetu elama õe juurde aadressile xxxTema õde ja õemees andsid nõusoleku isiku asumiseks ja elektroonilise valveseadme paigutamiseks nimetatud aadressile. Isiku lähivõrgustik koosneb tema emast, isast, õest, õemehest ja õe lastest. Tal on kriminaalse taustaga tuttavaid. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt karistatud narkokuriteo toimepanemise eest, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Samuti oli vabaduses isiku suhtlusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega süüdimõistetu võib taas suhtlema hakata ning mida kohus arvestab kui potentsiaalset ohtu uute kuritegude toimepanemisel. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 02.04.2020, ärakandmiseks on veel ligi 3 aastat vangistust, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda sotsiaalprogrammides, õppida ja käia tööl. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise 3
(4)korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Jaanus Naani temale Harju Maakohtu 26.08.2014 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 4
(4)