KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-15-12637 Määruse tegemise aeg ja koht 14.06.2017, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Krista Kirspuu, Mati Maksing Kohtuasi GRi avaldus otsustusõiguse saamiseks alaealise lapse RRi suhtes otsustusõiguse saamiseks elu- ja viibimiskoha määramiseks, haridusküsimustes ja tervishoiuküsimustes. AR avaldus ainuotsustusõiguse saamiseks alaealise lapse RRi elu- ja viibimiskoha, haridusasutuse, tervishoiuteenuse osutaja ning puhkusereiside valiku küsimustes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 09.03.2017 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad GRi määruskaebus Avaldaja I: GR (isikukood: xxxxxxxxxx) Avaldaja II: AR (isikukood: xxxxxxxxxx) Puudutatud isik: RR (isikukood: xxxxxxxxxx), riigiõigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson Puudutatud isiku elukohajärgne kohalik omavalitsus: Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Harju Maakohtu 09.03.2017 määrus jätta muutmata. 2. GRi määruskaebus jätta rahuldamata. 3. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta GRi kanda. Teistel menetlusosalistel hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 4. Lapse esindamisega seotud lepingulise esindaja kulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja 1
(6)kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud
- GRil ja ARl sündis xx.xx.xxxx poeg RR. Pärast vanemate lahutust xxxx. aastal elab poeg emaga.
- Harju Maakohus kinnitas 03.02.2012 määrusega isa ja lapse vahelise suhtluskorra. 02.01.2015 esitas lapse isa maakohtule avalduse, mida maakohus käsitles lepitusmenetluse läbiviimise avaldusena. Harju Maakohtu 13.10.2015 määrusega tunnistati lepitusmenetlus ebaõnnestunuks ja muudeti 02.03.2012 määrusega kindlaks määratud suhtluskorda selliselt, et isa suhtleb lapsega vanemate kokkuleppel.
- Käesoleva menetluse ajal vahetas RR koos ema ARga elukohta ja nad elavad praegu Tallinnas.
- Harju Maakohtu 09.01.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-8 kinnitas kohus AR ja GRi vahel sõlmitud kompromissi suhtlemiskorra kohta, mille kohaselt elab RR paarisnädalatel emaga ja paaritutel nädalatel isaga. GRi avaldus
- 25.08.2015 esitas GR (isa, avaldaja I) Viru Maakohtule avalduse RRi (laps) ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja täielikult talle üleandmiseks. 04.03.2016 avalduses kitsendas avaldaja I avalduse eset ja palub määrata talle RRi elu- ja viibimiskoha otsustusõigus, samuti otsustusõigus lapse haridusasutus valimiseks vastavalt lapse huvidele ja võimalustele ning otsustusõigus lapse tervishoiuteenuse küsimustes (III kd, tl 8-9).
- GR selgitas, et jaanuaris 2015 kolis ema lapsega XXXXX ja pani lapse XXXXX XXXXXX Lasteaeda. Tegemist on eestikeelse lasteaiaga, kuid RR eesti keelt ei oska. Laps kurtis isale, et ta ei saa lasteaias midagi aru. Lapse teise keelekeskkonda paigutamisega pidurdas ema lapse arengu- ja haridusprotsessi ning kuna perekonnas ei ole eesti keele ja kultuuri kandjaid, toob see kaasa lapse eemaldumise perest.
- G. R soovib paigutada poja tagasi talle arusaadavasse keelekeskkonda ning soodustada eesti keele õppe jätkumist YYYYYY Lasteaias. G. R soovib, et laps jätkaks sportimist ja tulevikus tegeleks ka muusikaga. Isa leidis, et lapse ema häälestab last isa vastu rääkides oma sugulastega lapse kuuldes isast halvustavalt. GRi majanduslik olukord võimaldab tal last üleval pidada.
- GRi sõnul rahuldab teda see, et laps õpib CCCCCC CCCCCC ja käib sulgpallitrennis, kuid isa soovib, et laps käiks ka ujumas, mille vastu on aga ema, kuid mida oli soovitanud lapsele arstid. Kuna lapsel on vajakajäämised koolitöös, peaks lapse haridusküsimusi otsustama GRi sõnul tema. Reisid ei tohiks takistada koolitööd. Lapse tervishoiu küsimustes kuritarvitas AR oma vanema õigusi, sest selle tulemusena oli lapsel tekkinud närvitikid. Eeltoodu tõttu tuleb lapse tervisega tegeleda ja tagada, et närvitikke põhjustavad asjaolud saaks kõrvaldatud. AR avaldus
- 20.11.2015 esitas AR (ema, avaldaja II) Viru Maakohtule avalduse ainuotsustusõiguse saamiseks RRi elu- ja viibimiskoha, haridusasutuse valiku, tervishoiuteenuse osutaja ja puhkusereiside valiku küsimustes. AR väidete kohaselt ei olnud nendes küsimustes võimalik GRiga kokkuleppele jõuda. 2
(6)- Alates augustist 2011 elab laps koos emaga ja alates 05.11.2015 koos ema ja ema elukaaslasega XXXXXXX. Laps on uues lasteaias kohanenud, õpib seal eesti keelt ja saab vajalikku logopeedi ja eripedagoogi abi. Ema ei ole isa ja lapse omavahelise suhtlemise vastu ning on nõus lubama isal ja lapsel suhelda nädalavahetustel, kui isa on Eestis, eeldusel, et see ei sega lapse eelkoolis ja lasteaias käimist. 02.03.2012 kohtumäärusega kinnitatud suhtluskorda isa ei täitnud, kuna töötas xxxxxxxx xxxxx autojuhina.
- Koolivaliku osas oli AR sõnul vaidlus juba siis, kui R käis WWWWWWWs eestikeelses lasteaias. See ei meeldinud GRile. Pärast Tallinnasse naasmist käib laps Tallinnas CCCCCCCCC CCCCCC keelekümblusklassis, kuid lapse isale ei meeldi ka see. Isa käis kooli direktori juures ja palus lapse keelekümblusklassist välja arvata.
- Lapse tervise osas oli ARl ja GRil olnud lahkarvamusi seetõttu, et isa väidetel olid lapsel neuroloogilised ja logopeedilised probleemid. Neuroloog kinnitas ARle, et aegajalt esineb lastel emotsionaalsusest tingitud nn tikke, näiteks silmade pilgutamine, kuid need kaovad, kui laps rahuneb. Logopeediline probleem on Ril lahendatud, sest rtähe ütlemise oli ta selgeks saanud. Vaidlus arstide valiku küsimustes tekkis GRil seetõttu, et talle ei meeldinud need arstid, kelle AR välja valis.
- Puhkusereiside otsustusõigust palus AR endale seetõttu, et GR takistas tal ja lapsel 2 aastat tagasi AR sugulastele XXXXXXX külla sõitmast. Mingit põhjust reisi takistamiseks GR ei avaldanud. Lapse esindaja seisukoht
- Lapse esindaja oli seisukohal, et lapse ja ema elukoha vahetus tekitas segadust ja muudatusi lapse elukorralduses, mida vanemad ei olnud eelnevalt omavahel läbi arutanud. Lepitusmenetluses ei olnud vanemad nõus läbima perenõustamist ega leppima kokku isa ja lapse vahelises suhtluskorras. Lapse senine elu on seotud eelkõige emaga. Laps oli kohanenud oma uues kodus ja lasteaias. Lapse esindaja ei nõustunud avaldaja I seisukohaga, et lapse ema on käitunud viisil, mis annaks alust lapse ainuhooldusõigus isale üle anda. Kuna vanematevahelised pinged ei võimalda ühist hooldusõigust teostada, siis toetas lapse esindaja ema avaldust. Avalikku huvi kaitsma õigustatud isiku seisukoht
- Lasnamäe Linnaosavalitsus ei toetanud GRi avaldust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Vanemad peaks minema veelkord perelepitusse, et koos lahendada lapsesse puutuv. 21.03.2016 arvamuses leidis Lasnamäe Linnaosavalitsus, et rahuldada tuleks ema avaldus, kuna isa on takistanud emal lapse elukoha muutmist, mis on vajalik lapsele kooli valimiseks. Menetluse käik
- 05.05.2016 määrusega rahuldas Viru Maakohus osaliselt AR taotluse EÕK kohaldamiseks. Maakohus andis ARle õiguse otsustada ainuisikuliselt RRi elu- ja viibimiskoht.
- Viru Maakohtu 16.09.2016 määrusega anti tsiviilasi kohtualluvusel üle Harju Maakohtule, kuna laps koos emaga on asunud elama Tallinnasse. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
- Harju Maakohus jättis 09.03.2017 määrusega GRi avalduse RRi elu- ja viibimiskoha, haridusasutuse (sh huviringide) ja tervishoiuteenuse osutaja osas otsustusõiguse saamiseks rahuldamata, rahuldas AR avalduse ning määras, et RRi elu- ja viibimiskoha, haridusasutuse, tervishoiuteenuse ning puhkusereisi valiku küsimuste 3
(6)osas jääb otsustusõigus lapse emale, ARle. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda, välja arvatud lapse esindamise kulud, millised jäid riigi kanda.
- Tuvastamist on leidnud, et RR elas pärast vanemate abielu lahutamist augustis XXXX koos emaga, kuid suhtles ka isaga. AR ja GR vaidlevad selle üle, kellel on õigus määrata lapse elu- ja viibimiskoht, kus õppeasutuses RR õpib, millistes trennides ta käib, milliseid eriala arste on lapsel vaja külastada ning kellel on õigus otsustada lapse puhkuste üle. Maakohtu hinnangul ei olnud põhjendatud lõpetada vanemate ühist hooldusõigust RRi suhtes, sest mõlemad vanemad soovisid aktiivselt osaleda lapse elus, vaid tuleb määrata, kummal vanematest on õigus teha otsustusi last puudutavates küsimustes.
- Kuna laps jäi pärast vanemate lahutust elama emaga ning ema on sellest ajast alates otsustanud lapse elukoha, hariduse ja tervishoiuküsimuste üle ning tõendamist ei leidnud, et ema oleks teinud lapse huvide vastaseid või lapse huvisid kahjustavaid otsuseid, tuleb anda ARle PKS § 119 alusel RRi elu- ja viibimisskoha, haridusasutuse, s.h. huviringide valiku, tervishoiuteenuse osutaja ja puhkusereiside valiku otsustusõigus. Maakohus selgitas, et lapse elu- ja viibimiskoha otsustusõiguse andmine lapse emale ei muutnud kohtumäärust, millega oli kinnitatud poolte kompromiss lapse ja isa suhtluskorra kohta. Samuti selgitas maakohus ühele vanemale otsustusõiguse andmine tähendust. Määruskaebus ja selle põhjendused
- 24.03.2017 esitas GR määruskaebuse Harju Maakohtu 09.03.2017 määruse peale ja palus tühistada määruse ning saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
- Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maakohus on tähelepanuta jätnud asjaolu, et 03.02.2012 määrusega määratud suhtluskorda on lapse ema rikkunud üle kahe aasta. Kaebuse esitaja ei nõustu maakohtu määruses tooduga, et Harju Maakohtu 13.10.2015 määrusega tunnistati GRi ja AR lepitusmenetlus isa ja lapse suhtluskorra kindlaksmääramise osas ebaõnnestunuks ja muudeti 03.02.2012 määrusega kindlaksmääratud suhtluskorda selliselt, et GR suhtleb oma poja Riga vanemate kokkuleppel.
- Kaebaja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et GR kinnitas kohtule, et sai kohtu kirja kätte, kuid ühtki avaldust ega taotlust kohtule ei esitanud. Pärast seda, kui WWWWWWW kohtu kohtunik taandati, nõudis avaldaja I järgmiselt kohtunikult vastust tema poolt esitatud taotlustele põhieesmärgiga teha kindlaks lapse huvid arengu ja hariduse osas ning välja selgitada missugune keelekeskkond on lapse huvides ja mis millised abinõud on vajalikud tulenevalt lapse tervislikust seisukorrast. Samuti tuli välja selgitada lapse närvilisuse ilmingute ehk tikide tekkepõhjus. Määruskaebuse esitaja leiab, et oma avalduses ei esitanud AR ühtegi tõendit oma seisukohtade tõendamiseks.
- Kaebuse esitaja ei ole nõus ka lapsele määratud esindaja seisukohaga, et lapse elu läheb hästi ja ka koolis läheb tal hästi. Kaebaja leiab, et lapse esindaja seisukoht on rajatud paljasõnalistele oletustele ning maakohus on lapse esindaja, WWWWWWW ja Tallinna linna esindajate ning lapse ema õigusvastasel toetamisel tugevalt piiranud lapse õigust areneda ja saada haridust. Menetluse edasine käik
- Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused 4
(6)- Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Järgnevalt vastab ringkonnakohus määruskaebuse väidetele.
- Kaebuse esitaja ei nõustunud maakohtu määruses esiletooduga, mille kohaselt Harju Maakohtu 13.10.2015 määrusega tunnistati GRi ja AR lepitusmenetlus isa ja lapse suhtluskorra kindlaksmääramise osas ebaõnnestunuks ja muudeti 03.02.2012 määrusega kindlaksmääratud suhtluskorda selliselt, et GR suhtleb oma poja Riga vanemate kokkuleppel. Täpsustuseks maakohtu määrusele märgib kolleegium, et tsiviilasjas 2-15-8 tunnistas Harju Maakohus 13.10.2015 määrusega lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja muutis tsiviilasjas nr 2-11-8081 03.02.2012 määrusega määratud suhtluskorda, määrates, et laps suhtleb isaga vanemate kokkuleppel. 09.01.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-8 kinnitas maakohus kompromissi, millega isa ja ema leppisid kokku, et laps elab paarisnädalatel ema juures ja paaritutel nädalatel isa juures. Seega on maakohus vaidlustatud määruses õigesti märkinud, et 13.10.2015 määrusega määrati uus suhtluskord, kuid jätnud märkimata, et 09.01.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-8 muudeti seda suhtluskorda kompromissiga. Käesoleval hetkel kehtib suhtluskorra kohta tsiviilasjas nr 2-15-8 09.01.2017 maakohtu määrusega kinnitanud kompromiss, mille kohaselt R R elab paarisnädalatel ema juures ja paaritutel nädalatel isa juures. Määruskaebuse esitaja väited AR poolt suhtluskorra rikkumise kohta on üldsõnalised. See, et AR asus jaanuaris 2015 elama WWWWWWW ei ole käsitletav suhtluskorra rikkumisena.
- Kaebaja ei nõustunud maakohtu määruse seisukohaga, et GR kinnitas kohtule, et sai kohtu kirja kätte, kuid ühtki avaldust ega taotlust kohtule ei esitanud. Kaebuse esitaja väidab, et pärast seda, kui WWWWWWW kohtu kohtunik taandati, nõudis avaldaja I järgmiselt kohtunikult vastust last puudutavate oluliste asjaolude kohta. Tutvudes asja materjalidega ja maakohtu 09.03.2017 määruse alajaotusega „Vaidlustamata asjaolud ja varasem menetluse käik“, leiab kolleegium, et määruse p-s 13 pidas maakohus silmas 13.10.2016 (peale asja üleandmist Harju Maakohtule) menetlusosalistele saadetud kirja, milles Harju Maakohus palus menetlusosalistel täpsustada oma nõudeid, tõendeid ning taotlusi. Vastuseks nimetatud kirjale esitas AR 14.11.2016 oma nõude ja seisukohad uuesti. GR esitas aga lapse esindaja Marika Jaansoni ja Tallinna linna esindaja Marju Õispuu taandamise taotluse, mille maakohus lahendas 23.11.2016 määrusega. Eelnevalt on GR esitanud taotlusi Viru Maakohtule ja kohus on neid menetlenud ja vajadusel asjakohased tõendid välja nõudnud.
- Maakohtu määruse muutmiseks ei anna alust määruskaebuse väide, et AR ei esitanud ühtegi tõendit oma seisukohtade tõendamiseks. Kolleegium selgitab, et avaldused hooldusõiguse üleandmiseks ja lõpetamiseks vaadatakse läbi TsMS § 475 lg 1 p 8 järgi hagita menetluses, TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole hagita menetluses kohus seotud menetlusosaliste taotlustega ega asjaoludega ega nende hinnangutega asjaoludele ning § 477 lg 7 järgi on kohtul endal õigus koguda vajadusel tõendeid. Käesoleval juhul on Viru ja Harju Maakohus kogunud tõendeid ja selgitanud välja olulised asjaolud, mistõttu ei ole alust neile ette heita menetlusnormide rikkumist. Vaidlus käis RRi eluja viibimiskoha, haridusasutuse, sh huviringi(de), tervishoiuteenuse osutaja ja puhkusereiside valiku otsustusõiguse saamise üle, seega tuli maakohtul kindlaks teha ja hinnata, kes lastevanematest on nimetatud küsimustega senini tegelenud ja kas selle lapsevanema otsustused on olnud lapse huvidele vastavad ning kas vanemad suudavad ühiselt otsustada lapse arenguks vajalike asjaolude üle. Lisaks tuleb arvestada ka seda, 5
(6)kummal lapsevanemal on lapsega lähedasem suhe. Maakohus kujundas oma järelduse, lähtudes eestkosteasutuste ja lapsega tegelenud või tegelevate isikute arvamustest ning kohtule esitatud muudest tõenditest.
- GR väitis määruskaebuses, et lapse esindaja seisukoht on rajatud oletustele ning maakohus on lapse esindaja, WWWWWWW ja Tallinna linna esindajate ning lapse ema õigusvastasel toetamisel tugevalt piiranud lapse õigust areneda ja saada haridust. 08.02.2017 Marika Jaansoni poolt esitatud menetlusdokumendist nähtub, et ta on lapsega suhelnud ja laps on talle öelnud, et talle koolis meeldib, õppimine ei ole raske ja eesti keelega saab ta kenasti hakkama. Seega ei ole lapse esindaja seisukoht rajatud paljasõnalistele oletustele, nagu väidab määruskaebuse esitaja, vaid vestlusele lapsega ja lisaks ka CCCCCCCCC Gümnaasiumi x klassi klassijuhataja iseloomustusele ning muudele käesolevas menetluses kogutud tõenditele.
- Kolleegium on seisukohal, et maakohus on määruse tegemisel arvestanud mõlema vanema, lapse esindaja ja kohalike omavalitsuste esindajate seisukohtadega, eelistamata ühtegi seisukohta ja lähtunud lapse huvidest. Lapse õigust haridusele ja arenemisele ei ole piiratud, kuna laps käib koolis ja omandab haridust. Kolm korda nädalas trennis käimine arendab last füüsiliselt.
- Kuna ringkonnakohus ei rahulda GRi määruskaebust, jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel tema kanda. Ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks ei ole teised menetlusosalised esitanud taotlust menetluskulude hüvitamiseks, millest võib järeldada, et neil ei ole hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.
- Maakohus määras alaealisele lapsele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lg-s 2 sätestatule. Tulenevalt RÕS § 17 lg-st 3 jäävad alaealisele lapsele riigi kulul määratud õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/ 6
(6)