1-15-6072/48

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. mai 2017.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-15-6072 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär, tõlk Prokurör Ingrid Koddo, Marina Davõdovitš juuresolekul Sergei Listov (kirjalik arvamus) Asja läbivaatamise kuupäev 11.05.2017 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Roman Lebedev´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Roman Lebedev, isikukood 38012010301, xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Roman Lebedev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 13.04.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Roman Lebedevi tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Roman Lebedev on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 28.09.2015 kohtuotsusega KarS § 331 järgi ja karistati KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristusega 7 aastat 1 kuu 17 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 05.11.2010 ja lõpp 22.12.
2. Kinnipidamisasutuses Roman Lebedevi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemisel asub elama endisesse elukohta aadressil xxx, kus elavad tema tädi ja vanaema. Kinnipeetaval on xxx haridus. On omandanud riigikeele xxx tasemel. Vabaduses elatus peamiselt ebaseaduslikust tegevusest. Ametlikult ei ole töötanud. Töötanud väidetavalt xxx valdkonnas. Raha kulutas mõtlematult, peamiselt mõnuainete hankimisele. 04.04.2017 K-raha andmetel täitmata nõudeid summas 5 104,09 eurot, vabanemisfondis 1 430 eurot. Soovib tulevikus kõik nõuded tasuda ning maksab neid regulaarselt. Vangistuse osalenud tööhõives, hetkel on köögitööline. Vabanemise korral olemas esialgne garanteeritud töökoht xxx xxx mida kinnitas juhatuse liige S. K.. Lähedased on valmis teda materiaalselt toetama. 1 Lähivõrgustikku kuuluvad tädi ja vanaema. Isiku suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid. Kuritegelik eluviis on olnud peamiseks elatusallikaks. Isiku sõnul probleemid seoses alkoholiga puuduvad. Sõltuvust ei ole. Vägivallakuriteod on sooritatud alkoholijoobes olles. Vabaduses tarvitas amfetamiini nii süstides kui suukaudselt, diagnoositud sõltuvus. Kuriteod sooritatud rahalise kasusaamise eesmärgil, et oleks võimalik uus narkodoos hankida. Ämari vanglas, tarvitas korduvalt narkootilisi aineid. Käesolevalt motiveeritud elus muudatusi tegema- loobuma narkootikumidest. Vangistuses osalenud sotsiaalprogrammis xxx Isik paigutati Maardu avavanglaosakonnast tagasi Viru Vanglasse alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamise tõttu. On andnud nõusoleku, osaleda xxx, mida kinnitas ka keskus. Läbinud sõltuvusrehabilitatsiooniosakonna ning aktiivselt tegeleb oma probleemiga, hetkel paikneb postrehabilitatsiooni osakonnas. Osalenud xxx tugigrupis. Võib käituda agressiivselt ja impulsiivselt arvestades varasemalt toimepandud kuritegusid. Tunnistab oma probleeme. Tulevikuks seadnud konkreetsed pikaajalised eesmärgid, mis on seotud korraliku töö leidmisega, pere loomises. On tegelenud oma probleemiga. Kuritegelikele hoiakutele viitavad korduvad seadusevastased teod. On säilinud risk edaspidisteks seaduserikkumisteks, samuti korduvad karistused näitavad, et isik ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Ametnikega suhtlemisel on viisakas. Isiku sõnul on tal motivatsioon muutusteks olemas. Vanglas on läbinud suitsetamisest loobumise nõustamise, xxx tugigrupis. Kinnipeetav on karistatud 7 korda, viimase kuriteo pani toime vanglas. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 26%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 42%. Soodusteguriks on sõltuvusprobleemid ja grupi mõju. Viru Vangla toetab Roman Lebedevi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt Roman Lebedev asub vabanemisel elama tädi juurde xxxx kus elavad tädi ja vanaema. Nad on valmis teda vabanemisjärgselt toetama. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht on xx. Kriminaalkorras korduvalt karistatud. Prokurör toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. Roman Lebedev soovib ennetähtaegselt vabaneda. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud Roman Lebedevi arvamuse, leiab, et Roman Lebedevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Roman Lebedev on kriminaalkorras karistatud 7 korda, viimase kuriteo pani toime vangistuses. Tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Viru Vangla materjalidest tuleneb, et Roman Lebedev asub vabanemisjärgselt elama tädi ja vanaema juurde xxx, garanteeritud töökoht xxx. Positiivseks võib lugeda, et vanglas osaleb ta tööhõives, õppis riigikeelt, osales suitsetamisest loobumise nõustamises ning on tegelenud oma sõltuvusprobleemiga. Kohus leiab, et kuna isik on 7 korda kriminaalkorras karistatud, viimase kuriteo pani toime vanglas, ei ole seega varasem karistus süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Samuti on tal 1 2 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis näitab, et ka range distsipliiniga kinnipidamiskohas ei suuda ta käitumisnormidele alluda. Kõik see ilmestab kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vanglas ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et arvestades Roman Lebedevi kuritegude toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ei ole Roman Lebedevi ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus arvestab siinjuures mitte ainult vangistuses viimati toimepandud kuritegu, vaid ka tema poolt toime pandud narkokuritegu KarS § 184 lg 2 järgi, millega ta viimasel korral vanglasse sattuski. Kohtule arusaamatul põhjusel pole vangla oma iseloomustuses seda asjaolu üldse käsitlenud, väites vaid, et tema kuriteod on muutunud kergemaks, kuna viimane kuritegu oli seotud narkootikumide tarvitamisega mitte käitlemisega. Samas nähtub viimasest kohtuotsusest, et ta pani selle vangistuses toime just KarS § 184 lg 2 ja § 199 lg 2 järgi mõistetud karistuse kandmise ajal. Seega kannab ta karistust faktiliselt esimese astme kuriteo toimepanemise eest, kuna viimase otsusega mõistetud karistus (2 kuud 21 päeva vangistust) oli marginaalne osa sellele liidetud eelmisest karistusest (6 aastat 10 kuud 26 päeva). Kohus leiab, et tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isikul on narkootikumide ja alkoholi tarvitamise probleemid ning tal võib vabaduses esineda tagasilanguse perioode, mis on otseseks riskiks uute toimepanemisel. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesoleval asjal pole see tingimus täidetud, kuna isikul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus ning vanglas on ta toime pannud viimase kuriteo, mis näitab, et ka range järelevalvega asutuses ei suuda ta alluda kehtestatud korrale. Tal oli ka enne vangistusse sattumist olemas elukoht, kuid vaatamata sellele pani ta toime uue esimese astme kuriteo. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. 3 Süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Roman Lebedevi vabastamisega temale Harju Maakohtu 28.09.2015 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/ 4