← Eesti

2-16-127882/21

Obsah (9)§ 637§ 405§ 442§ 230§ 162§ 639§ 168§ 150§ 638

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 9. juuni 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-127882 Tsiviilasi Osaühin

) § 638 lg-s 1 ette nähtud korras tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

§ 637lg 2¹ alusel keelduda.

6.

§ 405

lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Kuna hageja nõue ei ületa 2 000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga

§ 405lg 1 tähenduses.

Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses kooskõlas

§ 442lg-ga 10 andnud luba otsuse edasikaebamiseks.

See asjaolu, et maakohus märkis kohtuotsuses edasikaebamise korra, ei ole edasikaebamise loa andmine

§ 637lg 2¹ tähenduses, vaid seadusest tuleneva nõude täitmine.

Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel

§ 637lg-s 2¹ sätestatud alustel (Riigikohtu 8.

mai 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-17, p 11 koos selles viidatud varasema praktikaga). Ringkonnakohus ei pea

§ 637

lg 2¹ järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. 7. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine

§ 637lg-s 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.

Käesolevas asjas tehtud hagi rahuldamata jätmise otsus ei ole maakohtu poolt selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi kohaldamise tagajärg, samuti ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigelt hinnanud tõendeid. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise järeldamiseks veel alust. Maakohus on kohtumenetluses juhtinud hageja tähelepanu vajadusele tõendada oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh veoselepingu allkirjastamist kostja poolt ja leppetrahvi kokkulepet (maakohtu 17. veebruari ja 2. märtsi 2017 e-kirjad hagejale, vastavalt tl 61 ja 69). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja nõude rahuldamise aluseks ei saa olla ainuüksi Skype vestlused. Maakohus on õigesti juhtinud hageja tähelepanu

§ 230

lg-s 1 sätestatule, mille kohaselt peab pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja väited. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustes märgituga ning leiab, et hageja pole oma väiteid leppetrahvi kokkuleppe osas piisavalt põhistanud ega tõendanud. Eelkõige pole tõendatud pooltevahelise lepingu sõlmimine (sh leppetrahvi kokkulepe) konkreetseks veoks, ega ka poolte praktika, mis kinnitaks, et alati pidi kostja tasuma leppetrahvi sõltumata lepingu sõlmimisest. Kohustus kostjale võiks aga tuleneda VÕS § 2 lg 1 ja § 3 p 1 järgi lepingust. Alles siis, kui leiab tõendamist lepingu sõlmimine, võiks omakorda lepingupoole kohustus VÕS § 23 lg 1 p 2 järgi tuleneda lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast. Kuna lepingu sõlmimist maakohus ei tuvastanud ja ringkonnakohus selle järeldusega nõustub, siis ei saa leppetrahvi maksmise kohustus tuleneda ka praktikast, sest kostja ei ole lepingupool. 3

(4)
  1. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.
  2. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Maakohus on õigesti

§ 162

lg 1 alusel jätnud menetluskulud hageja kanda, kuna hagi jäi rahuldamata.

§ 639

lg 1 ja

§ 168

lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud seda kostjale vastamiseks, siis ei saanud kostjal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Hagejal on õigus esitada taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu

§ 150lg 1 p 2 alusel tagastamiseks pärast käesoleva määruse jõustumist.

Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele arveldusarvele lõiv tagastada.

§ 150

lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. 10.

§ 638lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

/ allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.