Obsah (6)

§ 130§ 131§ 1361§ 120§ 95§ 98

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Otsuse tegemise aeg ja koht 23. veebruar, 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-431 Haldusasi Menetlusosalised Maksu- ja Tolliameti taotlus lo

) § 1361 lg 1 alusel taotluse, paludes Tallinna Halduskohtult luba sissenõude pööramiseks JTM Partner OÜ rahalisele 3-17-431 õigusele, arestides maksukohustuslase arvelduskontod kõikides Eesti krediidiasutustes Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) summas 11 152,05 eurot.

1. Taotluse kohaselt on äriühingu põhitegevusalaks ehitusteenuse osutamine. JTM Partner OÜ kajastas
2. a oktoobri käibedeklaratsioonil (KMD) käivet kokku 60 760 eurot, käibemaksu 12 152 eurot, sisendkäibemaksu 7983,40 eurot ja tasumisele kuuluvat käibemaksu 4168,60 eurot. Maksuhaldur leiab, et JTM Partner OÜ on kontrollitaval perioodil kajastanud raamatupidamises reaalselt mittetoimunud tehingut, deklareerinud alusetult sisendkäibemaksu ja viinud äriühingust maksuvabalt välja raha.
3. Maksuhaldur alustas 05.12.2016 teate nr 12.2-3/039020-1 alusel JTM Partner OÜ
4. a oktoobri KMD-l esitatud andmete õigsuse tuvastamist. 19.12.2016 alustas maksuhaldur korralduse nr 12.23/039020-2 alusel JTM Partner OÜ käibemaksu ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli perioodil
5. a oktoober. JTM Partner OÜ-le väljastati 16.02.2017 kontrollakt nr 12.2-3/039020-
6. JTM Partner OÜ-le väljastati 20.02.2017 kontrollakti muutmise teade nr 12.23/039020-5, milles toodi välja maksumenetluse käigus kogutud tõendid ning nende alusel tehtud järeldused. Kontrollakt on äriühingule kätte toimetatud 22.02.
7. Praegu on maksuhaldur koostamas JTM Partner OÜ-le tehtavat maksuotsust.
8. Kontrollimenetluse käigus selgusid asjaolud, mis annavad alust arvata, et JTM Partner OÜ on kontrollitaval perioodil kajastanud raamatupidamises tegelikult mittetoimunud tehinguid. JTM Partner OÜ deklareeris Tantal Grupp OÜ rekvisiitidega vormistatud arve alusel sisendkäibemaksu kokku 7983,40 eurot, eesmärgiga vähendada sisendkäibemaksu kaudu tasumisele kuuluvat käibemaksu. JTM Partner OÜ viis äriühingust maksuvabalt välja 15 580,20 eurot. 4.1 Tantal Grupp OÜ nimel 16.09.2016 väljastatud arvel kajastatud informatsioon on puudulik ning sellest ei selgu täpne informatsioon reaalselt teostatud tööde ja nende mahtude kohta. Puuduolevat teavet ei ole võimalik saada ka muudelt dokumentidelt, sest eraldi dokumendina koostatud tööde üleandmise aktid kajastavad samu arvel olevaid andmeid. Üleandmise-vastuvõtmise aktidel kajastatud teave ei ühti peatöövõtjalt (AM3 Baltic OÜ) saadud teabega. Aktide kohaselt võeti Tantal Grupp OÜ-lt vastu tööd ja materjalid, peatöövõtjalt AM3 Baltic OÜ-lt saadud teabe kohaselt hankis aga kõik materjalid peatöövõtja. Dokumentidest ilmneb, et Tantal Grupp OÜ-le koostati arve alles poolteist kuud peale tööde vastuvõtmist, mis ei ole eluliselt usutav. Ebausutavust lisab asjaolu, et õigus Tantal Grupp OÜ arvel kajastatud käibemaks sisendkäibemaksuna tagasi küsida tekkis
9. a septembris, kuid JTM Partner OÜ tegi seda alles
10. a oktoobri KMD-l. Maksuhalduri hinnangul on tegemist formaalse arvega, mis on koostatud tagantjärele ja teadlikult 16.09.2016 kuupäeval, kuna 21.09.2016 kustutati Tantal Grupp OÜ käibemaksukohustuslaste registrist. Tantal Grupp OÜ-lt väidetavalt sisseostetud teenus summas 47 900,40 eurot on edasi müüdud kahjumlikult (43 542 eurot) ning osa teenusest (transport 2500+käibemaks 500=3000 eurot) on jäetud edasi müümata. See on ettevõtluse seisukohalt ebausutav. 16.09.2016 arvet ja üleandmise-vastuvõtmise akte ei ole allkirjastanud Tantal Grupp OÜ juhatuse liige Vitali Koršunov. Võrreldes Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) andmebaasist saadud allkirjanäidist ja V. Koršunovi elamisloal olevat allkirja nende allkirjadega, mis on JTM Partner OÜ esitatud arvel ja aktidel, ilmneb, et allkirjadel puudub sarnasus. Vastuolulised ja puudulikult vormistatud dokumendid on üheks asjaoluks, mis viitab sellele, et Tantal Grupp OÜ rekvisiitidega dokumentidel näidatud tehinguid tegelikult ei toimunud ning arved on vormistatud vaid eesmärgiga tekitada äriühingule õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Tõendatud ei ole tasumine Tantal Grupp OÜ-le. Tantal Grupp OÜ ei ole tegelikult tegutsev ettevõte. Tantal Grupp OÜ on 20.09.2016 otsusega nr 21609 kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist seisuga 21.09.2016 kui ettevõte, kes on jätnud tõendamata oma ettevõtluse. Tantal Grupp OÜ poolt ettevõtluse tõendamata jätmine kinnitab maksuhalduri kahtlust, et reaalseid tehinguid äriühingu ja Tantal Grupp OÜ vahel ei toimunud. 2 3-17-431 4.2 Maksuhaldur on seisukohal, et Tantal Grupp OÜ rekvisiitidega arvele märgitud teenused ei ole identifitseeritavad ega kontrollitavad, arved pole nõuetekohased ja JTM Partner OÜ ei ole tõendanud teenuse saamist Tantal Grupp OÜ-lt. Seega on 7983,40 euro suuruse sisendkäibemaksu mahaarvamine
11. a oktoobrikuus alusetu. Tõenäoliselt tulevikus rahalise kohustuse määramise õiguslikuks aluseks on käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 ja § 31 lg
13. JTM Partner OÜ ei ole deklareerinud ega tasunud
14. a oktoobri tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonil (TSD) erisoodustusi (TSD lisa 4) ja puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamakseid (TSD lisa 6 kood 6070). 5.1 JTM Partner OÜ ei esitanud maksuhaldurile kontrolliperioodi majandustegevuse kõiki nõutud alusdokumente, mis tõendaksid esitatud deklaratsioonil deklareeritud andmeid. Äriühing ei täitnud kaasaaitamiskohustust. Äriühing jättis korralduses nr 12.2-3/039020-2 küsitud dokumendid esitamata. Selline käitumine viitab maksumenetlusest kõrvale hoidmisele. JTM Partner OÜ on SEB pank AS-is asuvalt pangakontolt
15. a oktoobris välja võtnud sularaha summas 13 160 eurot, mille seost ettevõtlusega ei ole tõendatud. Väljamaksete kohta JTM Partner OÜ-le kuuluvate SEB pank AS ja Swedbank AS kontodelt (summas 2420,20 eurot) puuduvad kuludokumendid ja seost ettevõtlusega ei ole tõendatud. 5.2 JTM Partner OÜ poolt on perioodil
16. a oktoober äriühingu SEB pank AS-s asuvalt pangakontolt EE65 1010 2202 5575 0221 ja Swedbank AS-s asuvalt pangakontolt EE53 2200 2210 2756 1259 välja võetud sularaha ja teostatud väljamaksed seoses selliste väljamaksetega, mille kohta äriühingul puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument ja mis oma sisult ei saa olla ettevõtlusega seotud. Tõenäoliselt tulevikus rahalise kohustuse määramise õiguslikuks aluseks on tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3 ja § 54 lg-d 2 ja
18. Maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Olukorras, kus isik on tõenäoliselt osalenud maksupettuses ehk teadlikult ja eesmärgipäraselt tegutsenud maksukohustuse vähendamise nimel, on põhjendatud eeldada, et soovimatus maksukohustust täita säilib ka tulevikus, kui rikkumised tagantjärele tuvastatakse. Maksupettuse korral suureneb oht, et maksu määramise korral ei ole maksuvõla hilisem sissenõudmine võimalik või on oluliselt raskem. Analüüsides JTM Partner OÜ maksukäitumist
19. a oktoobri käibe deklareerimisel, on selgunud, et äriühing deklareeris selle kuu KMD hilinemisega (25.11.2016). Lisaks neile asjaoludele parandas JTM Partner OÜ maksumenetluse raames peale maksuhalduri tähelepanekuid 27.12.2016
20. a oktoobri KMD-i (nõue suurenes 3295 eurot). Selline maksukäitumine ei ole korrektne. Väljastades toimunud majandustehingute osas arveid, jättes need ise KMD-s 20% määraga maksustava käibe hulgas deklareerimata ning deklareerides sisendkäibemaksu hulgas reaalselt mittetoimunud tehingut, sai see toimuda üksnes äriühingu teadmisel. Eeltoodu viitab sellele, et ettevõtte raamatupidamises esineb jooksvalt puudusi, mis takistavad korrektsete andmetega deklaratsioonide õigeaegset esitamist, ning annab alust arvata, et äriühing hoidub teadlikult maksukohustuste deklareerimisest. JTM Partner OÜ on
21. a oktoobris pangast välja võtnud sularaha 13 160 eurot. Esitatud arvelduskonto väljavõtte kohaselt on 31.10.2016 lõppsaldo SEB pangas 2,32 eurot ja Swedbankis 23,77 eurot. Maksuhaldur ei saa olla veendunud äriühingu edaspidises maksevõimes ja edaspidise rahakasutamise otstarbes, kuna tehingupartneritelt laekuvad summad võetakse koheselt pangakontolt välja. 3 3-17-431 JTM Partner OÜ on 19.01.2017 taotlenud maksuvõla ajatamist, mille esimese makse tasus ta päevase hilinemisega. 21.02.2017 seisuga on äriühingul maksuvõlg 6478,98 eurot.
22. a KMD on esitamata. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et JTM Partner OÜ ei tasu maksuotsusega määratavat summat. Arvestades eespool toodut ja kontrolli tulemusena JTM Partner OÜ-le maksuotsusega määratava rahalise nõude suurust (kokku 11 152,05 eurot), on MTA-l tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.
23. Kinnistusregistri andmetel ei kuulu JTM Partner OÜ-le kinnisvara ning äriühing ei oma Eesti väärtpaberi keskregistri andmetel väärtpabereid. Väikelaeva registri kohaselt ei kuulu äriühingule väikelaevu ja maanteeameti liiklusregistri andmetel sõidukeid. Seega puudub JTM Partner OÜ-l registervara, millele sissenõuet pöörata. Maksuhaldurile ei ole teada, et äriühingule kuuluks vallasvara, millele sissenõuet pöörata. Sellest tulenevalt on sobivaks täitetoiminguks aresti seadmine äriühingu arvelduskontodele, et tagada tulevikus tõenäoliselt maksuotsusega määratava rahalise nõude laekumine. Minimaalne on oht, et maksuhalduri poolt taotletava täitmist tagava meetme lubamisel võib maksukohustuslasel tekkida käibevahendite nappus, mis pärsib võimalusi ettevõtlusega jätkata ja võib kaasa tuua ettevõtlusega tegelemise lõpetamise. JTM Partner OÜ saab käibevahenditena kasutada ja ettevõtlust jätkata sularahas välja võetud vahendite arvelt. Maksuhaldur taotleb rahalise õiguse arestimist tulenevalt

§ 130

lg 1 p-st 3, paludes kohtul anda luba täitetoimingu sooritamiseks sissenõude pööramise teel rahalisele õigusele, arestides äriühingu arvelduskontod kõikides Eesti krediidiasutustes, kus äriühing omab arvelduskontot. Sellega oleks tagatud äriühingule tõenäoliselt määratav maksusumma 11 152,05 eurot.

§ 131

lg 4 sätestab, et arestitud pangakontolt võib maksuhalduri loal väljamakseid teha. Arvestades määratava maksusumma suurust ja sissenõudmisega seotud menetluse võimalikku pikkust, leiab maksuhaldur, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne maksuotsuse väljastamist ja kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusaktiga määratava summa sissenõudmine olla raskendatud või koguni osutuda võimatuks. 8.

§ 1361

lg 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur äriühingu vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui äriühing on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks. Tulenevalt

§ 1361

lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur äriühingu vastu suunatud täitetoimingu, kui äriühing on esitanud tagatise

§ 120

lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 13 382,46 eurot (11 152,05 + 2230,41 (20% nõude summast on MTA praktika kohaselt täitemenetluse võimalik kulu)), valides tagatise liigi vastavalt

§-s 122 loetelule. Kui äriühing soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 13 382,46 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED 9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

§-ga 1361 ei sätestata maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, 4 3-17-431 samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 10.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

Maksuhalduril on muu hulgas õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele

-i ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (

§ 130

lg 1 p 3).

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 11.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku sissenõudmise oluline raskenemine maksukohustuse või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu

§ 130

lg-s 1 või TMS-s sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 12. Kontrollinud esitatud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. 12.1 Taotlusest ja selle lisadest nähtuvalt on täidetud

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Maksuhaldur on viinud JTM Partner OÜ suhtes läbi kontrollimenetluse. Kontrollimenetluse eesmärk on

§ 95

kohase maksuotsuse koostamine, milles äriühingu suhtes määratav maksukohustus on 11 152,05 eurot. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Möödunud ei ole maksu määramise aegumistähtaeg (

§ 98lg 1), kuivõrd kontrollimenetluse käigus kontrollitakse 2016.

aasta maksudeklaratsioonidel esitatud andmete õigsust. Äriühingu õigusvõime ei ole lõppenud. Seega on täidetud

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. 12.2

§ 1361

lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Kohus nõustub maksuhalduriga, et JTM Partner OÜ ja Tantal Grupp OÜ vahel väidetavate tehingute puudulik dokumenteerimine viitab sellele, et JTM Partner OÜ-le ei olnud oluline arve majanduslik sisu ja seda ei koostatud reaalselt toimunud tehingu tõendamiseks, vaid kasutati eesmärgiga alusetult maha arvata sisendkäibemaksu ja vähendada seeläbi oma maksukohustust ning tõendada formaalselt äriühingust 5 3-17-431 rahaliste vahendite väljaviimist. On tõenäoline, et äriühingu arvelduskontodelt sularaha väljavõtmine, mida ei ole raamatupidamise algdokumentidega tõendatud, ei ole sisult ettevõtlusega seotud. Arvestades maksupettusele viitavaid asjaolusid, nõustub kohus maksuhalduri kahtlustega, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. On usutav, et äriühing ei kavatse ka tulevikus maksuseadusi järgida ning hakkab maksuotsusega määratavat maksukohustust vältima, muutes end maksejõuetuks. MTA on piisavalt põhistanud, et isik võib oma tegevusega põhjustada maksuotsuse sundtäitmise olulise raskenemise või võimatuse 12.3 JTM Partner OÜ-l ei ole registervara, mille suhtes oleks võimalik tulevase maksukohustuse täitmise tagamiseks meetmeid rakendada. Kohus leiab, et määratava maksusumma tagamiseks on proportsionaalne JTM Partner OÜ arvelduskontod arestida. Ehkki see on intensiivne meede, mis pärsib äriühingu igapäevast majandustegevust, puudub kohtul praegusel juhul alus järelduseks, et arvelduskontode arestimine piiraks äriühingu majandustegevust sellise intensiivsusega, mis põhjustaks äriühingu tegevuse lõppemise. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et olukorras, kus pangakontol asuv raha on sisuliselt äriühingu ainus vara, ei ole sellele aresti seadmine ebaproportsionaalne. Raha on lihtne mujale kanda ning maksupettuse toimepanemises kahtlustatava isiku puhul on tõenäoline, et ta suunab alles jäävad käibevood mujale (18.03.2016 määruse asjas nr 3-16-188 p 13, 30.10.2015 määruse asjas nr 3-152293 p 13). Mida ulatuslikum on piirang äriühingu varalisetele õigustele, seda enam peab esinema põhjendatud vajadus täitetoiminguks loa andmiseks (Tallinna Ringkonnakohtu 13.09.2016 määruse nr 3-16-1161 p 14). Praegusel juhul on võimalik tulevikus JTM Partner OÜ-le määratav maksukohustus täielikult tagamata. Kohtu hinnangul on MTA veenvalt põhjendanud, et pärast maksuotsuse tegemist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Isiku suhtes esineb maksupettuses osalemise kahtlus ning arvelduskontolt suurtes summades sularaha väljavõtmine on kahtlustäratav. 2015. a majandusaasta aruande kohaselt puudusid äriühingul tegevusala, käive, kasum ning töötajad. 2016. a majandusaasta aruannet äriühing veel esitanud ei ole, mistõttu ei saa kohus seda arvestada. MTA andmetel on JTM Partner OÜ maksuvõlg seisuga 21.02.2017 kokku 6478,98 eurot. Äriühingu majanduslik seis ei ole kohtu piisavalt hea, et 11 152.05 euro suuruse võimaliku määratava maksukohustuse täitmine ei valmistaks talle probleeme. Isegi, kui äriühing oma tegevust jätkab, on tema varasema käitumise põhjal alust arvata, et maksuotsuse saamisel suunab äriühing oma käibevood mujale, et MTA ei saaks äriühingu rahalisi vahendeid maksuotsuse sundtäitmiseks kasutada. Sellele ohule viitab mh asjaolu, et äriühing võttis 2016. a oktoobris arvelduskontolt välja suures summas sularaha. Arvestades, et oht maksuotsuse täitmisest kõrvalehoidmiseks on suur ning arvelduskontode arestimine on ainus võimalus maksuotsuse täitmist tagada, on arvelduskontodele aresti seadmine proportsionaalne meede. Sealjuures on maksuhalduri nõusolekul tagatud arestitud pangakonto kaudu äriühingu kohustuste täitmine (

§ 131lg 4).

Kohus on seisukohal, et avalik huvi maksusummade laekumise vastu kaalub praegusel juhul üles äriühingu huvi oma vara vabalt käsutada. Äriühingul on lisaks võimalik teostada majandustegevust väljavõetud sularaha arvelt. 12.4 Taotluses on üheselt ja arusaadavalt märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud isiku suhtes, kui isik esitab

§ 120

lg 1 p 3 ja § 121 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus peab olema 13 382,46 eurot (11 152,05 eurot + 2230,41 eurot täitemenetluse võimalik kulu). Lisaks nähtub taotlusest, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud ka juhul, kui äriühingu arvelduskontodel on rahalisi vahendeid, mis katavad summa 11 152,05 eurot. Kui äriühing soovib tagatissumma kanda deposiiti, on kantava deposiidi väärtuseks nõutud 13 382,46 eurot.

1. Eeltoodust tulenevalt on taotluse rahuldamine maksuhalduri märgitud viisil vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud. Kohus rahuldab taotluse ning annab loa JTM Partner OÜ arvelduskontode arestimiseks kõikides Eesti krediidiasutustes kokku 11 152,05 euro ulatuses. MTA- 6 3-17-431 l tuleb 11 152,05 täitumisel viivitamatult vabastada kõik käesoleva kohtu loa alusel arestitud JTM Partner OÜ pangakontod.
2. Määrus toimetatakse kätte MTA-le, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. JTM Partner OÜ-le toimetatakse määrus kätte pärast kohtu teavitamist täitetoimingute sooritamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ragne Piir 7