Tsiviilasi nr 2-16-11006 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi nr 2-16-11006 Määruse tegemise aeg ja koht 15.06.2017.a, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Imbi Sidok-Toomsalu Kohtuasi MK hagi ÜK vastu elatise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 28.04.2017.a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik ÜK apellatsioonkaebus Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja (vastustaja): MK seaduslik esindaja, ema O K (isikukood xxxxxxxx), Kostja (apellant): ÜK (isikukood xxxxxxxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon:
- Keelduda menetlusse võtmast ÜK apellatsioonkaebust Pärnu Maakohtu 28.04.2017.a otsuse peale.
- Jätta ringkonnakohtu menetluskulud apellandi kanda ning mitte mõista apellatsioonimenetluse kulusid apellandilt välja.
- Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud 1
(3)Tsiviilasi nr 2-16-11006
- 18.07.2016.a esitas hageja hagi, milles palus kostjalt välja mõista elatise hagi esitamisest seaduses sätestatud miinimummääras, kuna kostja ei ole maksnud lapse ülalpidamiseks elatist.
- Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on alates 02.01.2017.a töötuna arvel ning tal puuduvad sissetulekud. Lisaks on kostja peres veel alla aastane laps ning ülal on pidada veel üks laps, kes on 8-aastane. Kostja peab vajalikuks rõhutada, et enne 2015.a septembrit oli laps täielikult kostja ülalpidamisel ja kostja ei ole küsinud lapse emalt ülalpidamiseks rahalisi vahendeid. Samal ajal laekus riigi poolt kolmandale lapsele makstud toetus hageja emale. Ka kinnitab kostja, et tasub lapse lasteaiaarved alates 2016.a septembrist ning on tasunud igakuuliselt tütre ülalpidamiskulusid. Kohtuistungil tunnistas kostja, et on suuteline elatist maksma 100 eurot kuus alates 2017.a märtsist.
- Pärnu Maakohus tegi 28.04.2017.a otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise perioodi eest 18.07.2016.a kuni 17.02.2017.a summas 621,20 eurot ja alates 18.02.2017.a igakuuliselt 118 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni 10.01.2028.a. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
- 30.05.2017.a esitas kostja apellatsioonkaebuse, paludes mõista O Klt välja elatise ajaperioodi 2012.a juuni kuni 2015.a septembri eest 6625 eurot või alternatiivselt tasaarvestada kostja elatise nõue O K elatisnõudega. Määruse põhjendused
- Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kaebus tuleb jätta ringkonnakohtu menetlusse võtmata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga.
- Ringkonnakohus märgib, et kostja on apellatsioonkaebuses palunud tasaarvestada kostja nõude O K vastu tema elatisnõudega. Iseenesest ei ole välistatud, et kostjal võib O K vastu olla nõue võlaõigusseaduse (VÕS) § 1041 alusel, kuid käesolevas menetluses ei saa kostja maksma panna tasaarvestatavat nõuet O K suhtes, kes ei ole asjas hageja, vaid üksnes hageja esindaja. Hageja ja elatise nõude esitaja on käesoleval juhul kostja ja O K alaealine laps. VÕS § 200 lg 1 p 1 kohaselt ei saa tasaarvestada ülalpidamise nõuet. Kaebuses ei ole toodud muid väiteid, mille alusel apellant maakohtu otsust vaidlustab. Seega ei saa kaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust ilmselt rahuldada ja kooskõlas TsMS § 637 lg 1 p-ga 6 ja § 638 lg-ga 4 keeldub ringkonnakohus eeltoodud põhjendustel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus ei käsitle 30.05.2017.a menetlusdokumenti iseseisva hagiavaldusena. Soovi korral saab apellant esitada O K vastu hagi maakohtusse.
- Ringkonnakohus märgib, et on hinnanud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel kõiki apellatsioonkaebuses esitatud apellandi väiteid, neile käesolevas määruses vastanud ning leidnud, et apellatsioonkaebus ei kuuluks rahuldamisele. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides et tegemist on perspektiivitu kaebusega, jäävad apellandil kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses, kuna perspektiivitu apellatsioonkaebuse puhul ei toimetata apellatsioonkaebust teisele poolele kätte. Käesoleval juhul ei ole apellandi õigusi piiratud võrreldes sellega, kui apellatsioonkaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega apellatsioonkaebus oleks jäetud rahuldamata, sest ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust ja vastas kõikidele apellandi 2
(3)Tsiviilasi nr 2-16-11006 väidetele. Ringkonnakohus koostas apellandile sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Apellandile on tagatud ka kaebeõigus. 8. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud apellatsioonkaebust vastustajatele vastamiseks ning vastustajatel ei saanud apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, siis ringkonnakohus apellandilt vastustajate kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista. Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)