← Eesti

2-16-13707/34

Obsah (5)§ 218§ 187§ 657§ 459§ 652

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), liikmed Liis Arrak, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 31.05.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-1

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187lg 6 kohaselt peab seaduses 1

(6)sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  1. MR (hageja 1) ja ÄR (hageja 2) esitasid 09.09.2016 Pärnu Maakohtule hagi IRi (kostja) vastu elatise suurendamise nõudes.
  2. Hagiavalduse kohaselt kinnitas Pärnu Maakohus 04.12.2008 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-64804 kostja ja hagejate seadusliku esindaja vahel sõlmitud kompromissi, mille alusel kohustus kostja tasuma kummagi lapse ülalpidamiseks elatist 2175 Eesti krooni kuus kuni laste täisealiseks saamiseni. Hagejad leiavad, et kompromissiga kinnitatud elatise suurus ei vasta laste vajadustele, mistõttu nõuavad kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja vastuväited
  3. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja leidis ei ole majanduslikult suuteline nõutud elatist tasuma. Kostja töötasu on 550 eurot kuus (neto) ning ta peab võimalikuks maksta elatist lapse kohta mitte rohkem kui 160 eurot lapse kohta. Kostjale kuulub küll lisaks oma elukohale kinnisasi – xxxxxx kinnistu xxxxxxxxxküla xxxx vald xxxxxxmaa, kuid kinnistul asuval ehitisel lasub tähtajatu kasutusõigus kostja emale. Muu väärtuslik likviidne vara kostjal puudub. Saadavast töötasust tuleb kanda nii transpordikulud kui ka igakuised kulud eluasemele ja toidule. Kostja ei ole võimeline andma lastele ülalpidamist nõutud ulatuses, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Hagis märgitud kulutused lastele on osalt põhjendamatud ja ülepaisutatud. Maakohtu lahend
  4. Maakohus rahuldas hagi. Kohus mõistis kostjalt välja hageja 1 ülalpidamiseks elatise igakuiselt 215 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 09.09.2016 kuni hageja 1 täisealiseks saamiseni 23.03.
  5. Samuti mõistis kohus kostjalt välja hageja 2 ülalpidamiseks elatise igakuiselt 215 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 09.09.2016 kuni hageja 2 täisealiseks saamiseni 11.07.
  7. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on 215 eurot alates 01.01.
  8. Riigikohtu lahendi 3-2-1-78-13 p 15 kohaselt ei tule selles ulatuses lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Antud juhul nõuab hageja elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras, seega jättis kohus tähelepanuta kostja vastuväited, nagu oleks laste vajadused kas põhjendamatud või ülepaisutatud.
  9. Puudub alus elatise vähendamiseks alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2
  10. lause kohaselt ei vabane vanemad sama sätte lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisel alla alammäära võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on väitnud, et tema poolt saadavast töötasust ei piisa hagejatele elatise maksmiseks nõutud ulatuses. Samas on kostja töövõimeline ning ei esine olukorda, kus tal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist 2
(6)saav laps. Tulenevalt Riigikohtu lahendist 3-2-1-118-12 (p 15) on vanemal kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustustest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ja kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
  1. Pärast kohtuistungit on hagejate esindaja 27.12.2016 esitanud haviavalduse täpsustuse elatise tagasiulatuvaks väljamõistmiseks ning lisanud täpsustusele rida tõendeid samas selgitamata, mida ta nendega tõendada soovib. Nimetatud menetlusdokumendid on esitatud pärast tsiviilasja menetluse lõppemist, seega mitteõigeaegselt ning kohus nendega ei arvestanud. Kohus lähtus sellest, et hagejad on nõudnud elatist alates elatishagi esitamisest, s.o 09.09.
  3. Maakohus põhjendas, et kuna pooled ei ole menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt taotlenud, tuleb poolte kantud menetluskulud jätta nende endi kanda. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
  4. Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja vähendada väljamõistetud elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära.
  5. Elatise väljamõistmisel miinimummääras jääb kostjale endale vaid 90 eurot kuus. Kostja on suuteline tasuma 160 eurot kummalegi lapsele kuus ennast majanduslikult kahjustamata ning ilma toimetulekutoetuse taotlemiseta Eesti Vabariigilt. Väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Kostja on saanud xxxxxxxx Linnavalitsuselt kinnituse, et hakkab saama toimetulekutoetust, kuna peale igakuist elatise tasumist jääb apellandile kätte väga väike summa, millega pole reaalselt võimalik säilitada vajalikku elustandarit, ehk jääb allapoole toimetulekupiiri.
  6. Kostja palub kohtul elatise suuruse muutmise üle otsustades tuvastada, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta elatusmiinimumini ning kas hagejate ema varaline seisund on eelmise kohtuotsuse tegemise ajaga võrreldes paranenud. Kui hagejate ema töötasu on suurem kui kostjal, siis palub kostja jätta enda kanda väiksema osa kui poole laste ülalpidamiskuludest. Maakohus ei ole arvestanud kostja sissetuleku suurusega, mis on 550 eurot kuus ning mis ei võimalda tal maksta suuremat elatist kui 320 eurot kuus kahe lapse ülalpidamiseks. Reaalne seis on maapiirkondades selline, et töötasud ei küündi 1000 euroni ning saadud töökohta tuleb igati hoida, et töötuks ei jääks.
  7. Hageja ei ole tõendanud, et laste vajadused on suurenenud. Hageja tõi välja, et kuus kulub kummalegi lapsele keskmiselt 325 eurot. Kostja ei vaidle selle summa üle, kuigi tõdeb, et summa võiks olla ka väiksem. Hagejatele ei kulu reaalselt seda summat kuus. Üksnes asjaolu, et tegemist on kasvueas lapsega, ei tähenda iseenesest seda, et lapsele tehtavad kulutused kindlasti suurenevad tulevikus. Seejuures ei viidanud maakohus ühelegi tõendile, mida hinnates ta sellisele järeldusele jõudis. Mõlemad vanemad peavad lapsi ühtemoodi üleval pidama ja hagejate peale kuluv summa jutleb jaotada vanemate vahel võrdselt. Kohus ei ole tuvastanud vanemate varalist sissetulekut ega varalist seisundit, sh lapse ema sissetulekut ega varalist seisundit. 3
(6)
  1. Lisaks on võimalik väljamõistetavat elatist vähendada, kuna osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (RKTKo 3-2-1-37-11, p 16; 3-2-1-127-09, p 15). Kostja palub arvestada elatise summa väljamõistmisel lapsetoetusega ning vähendada väljamõistetud elatissummat lapsetoetuse võrra. Varasemas vastuses hagile kostja ei toonud seda argumenti seetõttu välja, kuna rõhus kompromissi sõlmimisele. Kuna kompromissi ei sõlmitud, siis kostja toob nüüd vastava asjaolu apellatsioonkaebuses välja. Vastus apellatsioonkaebusele ja menetluse edasine käik
  2. Hagejad palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Kostjal on olemas 3-toaline korter, maamaja, auto. Hagejate seadusliku esindaja netopalk on 444,74 eurot, lisaks alates
  3. aastast töövõimetuspension 167 eurot, igakuine peretoetus kahe lapse peale kokku 100 eurot. Lapsed saavad elatist kokku 278 eurot. Hagejad ei nõustu elatise vähendamisega alla miinimummäära ja soovivad jätkuvalt saada elatist alates 01.01.
  5. Hagejad on selgitanud, et nende seaduslik esindaja oli pärast kostjast lahkuminekut sunnitud ühiselt soetatud korterist koos lastega lahkuma üürikorterisse.
  6. aastal oli võimalus osta elamiskõlbmatu kahetoaline korter, mida hagejate seaduslik esindaja oli suuteline ostma (8500 euro eest) ja mille remondile on kulunud 4 aastat. Lapsed on pidanud paljudest asjadest loobuma, et saada oma kodu valmis. Praegugi ei ole lastel riidekappi, kirjutuslauda ja voodeid. Korterilaen on 100 eurot, üür on 120 eurot, autolaen on 124 eurot ja muud elamiskulud (kool, koolifond, riided, laste trennid, internet, telefonid jne). Lapsed on pidanud oma treeninglaagritest loobuma. Peale xxxxxx ja xxxxxx (hagejate seaduslik esindaja põeb xxxxxx), pidi hagejate seaduslik esindaja loobuma teisest töökohast. Aeg-ajalt xxxxxx ta lisatasu eest xxxxxxx xxxxxxx ja kujundab xxxxxxx xxxxxxx vastavalt xxxxxx ja xxxxxx. Hagejad lisasid vastuse juurde: palgalehe, korteri ostu-müügi lepingu, püsiva töövõimetuse kaotuse otsuse, koolifondi maksegraafiku.
  7. Kostja vaidles vastu hagejate tõendite vastuvõtmise nõudele. Samuti ei ole hagejatel õigust esitada uuesti nõue elatise saamiseks alates 01.01.
  8. Ringkonnakohtu seisukoht
  9. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

  1. Kuigi elatise vähendamine alla PkS § 101 lg-s 1 sätestatud määra ei ole täielikult välistatud, on elatise alla miinimummäära vähendamine võimalik erandlikel juhtudel. Kostjale kuulub tsiviilasja materjalide kohaselt sõiduk, korteriomand ja kinnistu. Kinnistu on kostja koormanud pärast hagi esitamist hagejate poolt käesolevas asjas oma ema kasuks isikliku kasutusõigusega, kuid see ei välista kostjale kuuluvate kinnisasjade tagatisel laenu võtmist oma elatisekohustuse täitmiseks, korteriomandi müümist või vahetamist väiksema vastu. Kostja ei ole kohtu ette toonud elatise alla miinimummäära vähendamist tingivaid asjaolusid. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa teha järeldust, et kostja ei ole tema varalist seisundit arvestades võimeline miinimummääras ülalpidamiskohustust täitma.
  2. Kostja ei ole maakohtus taotlenud elatise maksmisel kõrvalekaldumist poolte võrdsusest ja asjaoludest tulenevalt ei saa ka väita, et kostja majanduslik olukord oleks halvem kui hagejate emal. Hagejad on maakohtus avaldanud, et nende ema netopalk on 444.74 eurot, ta saab töövõimetustoetust 167 eurot, talle kuulub korteriomand ja auto. Kostja ei ole väitnud, et hagejate ema varaline olukord 4

(6)on parem. Hagejad on esitanud apellatsioonimenetluses väite ja tõendid, et nende ema võimalused teenida rohkem on piiratud seoses haigestumisega xxxxxx ja sellest tuleneva tervisliku seisundiga. Laste ema kaaslaenajana sõlmitud laenulepingutega (tl 115-122) on tõendatud R. M poolt laenulepingu summas 8500 eurot sõlmimine pangaga korteriomandi ostmiseks ja täiendava laenulepingu sõlmimine summas 3200 eurot. Laenu tagasimaksed moodustavad laenulepingute graafikute kohaselt igakuiselt 126 eurot. Laste investeerimisriskiga elukindlustuslepingutega on tõendatud, et laste ema tasub kuni ÄRi täisealiseks saamiseni kindlustusmakseid ligikaudu 20 eurot kuus ja kuni MRi täisealiseks saamiseni viimase eest ligikaudu 26 eurot kuus. Nimetatust tulenevalt on võimalik väita, et kostja majanduslik olukord on parem kui hagejate emal. Sotsiaalkindlustusameti otsusega 05.08.2016 on tõendatud laste ema töövõime kaotus 40 % ulatuses seoses üldhaigestumisega. Nimetatuga loeb ringkonnakohus tõendatuks, et laste emal esinevad piirangud täiendava sissetuleku hankimiseks. 20. Maakohus ei pidanud hindama, kas asjaolud, mh hagejate ema varaline seisund, on võrreldes eelmises elatise asjas sõlmitud kompromissiga sedavõrd muutunud, et annavad alust hagi rahuldamiseks. Kuigi kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on

§ 459

lg 1 järgi üldjuhul alust siis, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja/või kohustatud isiku(

  1. te)varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud, ei ole Pärnu Maakohtu 04.12.2008 kohtumäärusega kompromissi kinnitamiseks tuvastatud PKS § 97 p-s 2 sätestatud ülalpidamisõiguse tekkimise aluseid, laste vajadusi ega vanema(
  2. te)varalist seisundit ja võimalusi. Seetõttu ei saa lähtuda asja lahendades sellest, kas hagejate poolt esile toodud asjaolud on võrreldes varasema kohtulahendi tegemise ajaga muutunud või mitte. Sellises olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt RKTKo 3-2-1-119-05, p 12). Riigikohus on leidnud, et elatise suurendamist õigustavad lisaks faktiliste asjaolude muutumisele ka õiguslikud asjaolud, st elatise miinimummäära suurenemine võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga nagu käesoleval juhul (vt RKTKo 3-2-1-124-15). 21. Kuigi hagejad on väitnud, et nende vajadused on alates 2008 aastast suurenenud, ei pidanud nad miinimumelatise taotlemisel oma vajadusi tõendama. Hagejate seaduslik esindaja on selgitanud kohtuistungil, et ei toonud hagis välja kõiki lastele vajalikke kulutusi. Arvestades laste vanusega (17 ja 13 aastat), hagiavalduse esitamisel etteantud vormi täitmisega ja elatismiinimumi tõusuga on laste vajadused eelduslikult suurenenud. Maakohtus toimunud kohtuistungil on laste seaduslik esindaja selgitanud, et ta pole märkinud kulusid, mis seonduvad uue eluaseme hankimisega. Vastuses apellatsioonkaebusele on hagejad selgitanud, et hagejate ema suutis üürilepingu lõppemisel 2012 osta korteri, kuid seoses vajadusega maksta korteri soetamiseks võetud laenu ei ole hagejatel seni riidekappi, kirjutuslaudu ega voodeid, nad on pidanud loobuma treeninglaagritest. Nimetatust saab järeldada, et kummagi hageja vajadused on tegelikkuses suuremad kui hagis märgitud 325 eurot. Apellant ei ole selgitanud, millises osas on tema arvates hagejate nõue ülepaisutatud ja miks ta leiab, et hagejad on võimelised toime tulema väiksema elatise suurusega. Seetõttu on apellandi väited selles osas kontrollimatud. 22. Maakohtus ei taotlenud kostja väljamõistetava elatise vähendamist seoses asjaoluga, et hageja seaduslik esindaja saab lastetoetust. Maakohus ei saanud omal algatusel ja ilma, et kostja oleks sellele tuginenud, peretoetustega arvestada (RKTKo 3-2-1-174-16). Perekonnaseadusest ei tulene, et kohus võiks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust (vt RKTKo 3-2-1-174-16, p 14). Apellandi põhistus, et ta lootis maakohtus kompromissi saavutamist ja seetõttu antud argumendile ei tuginenud, ei ole aktsepteeritav vabandus selle esitamiseks alles 5

(6)apellatsioonimenetluses. Väitest ilmneb, et apellant jättis teadlikult vastava vastuväite esitamata, mistõttu ringkonnakohus sellega arvestada ei saa ja jätab apellandi väite tähelepanuta (

§ 652lg 4).

  1. Apellatsioonkaebuse lahendamisel saab lähtuda esitatud kaebusest ja selle ulatusest. Hagejad ei ole apellatsioonkaebust ega vastuapellatsioonkaebust esitanud, mistõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta hagejate vastuses apellatsioonkaebusele väljendatud seisukoha, et nende nõudeks on miinimummääras elatis tagasiulatuvalt alates 01.01.
  3. Vastustajad on esitanud tõendid hagejate ema laenukohustuste, püsiva töövõime kaotuse ja lastele investeerimisriskiga elukindlustuslepingu sõlmimise kohta. Apellant on vaielnud tõendite vastuvõtmisele vastu, kuna vastustajad pole selgitanud, mida nad tõenditega tõendada soovivad. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmne, et vastustajad on soovinud esitatud tõenditega tõendada hagejate ema majanduslikku seisundit, st lisaks maakohtus esitatud tõendile palga kohta ema kohustusi ja võimetust teenida täiendavaid sissetulekuid. Arvestades, et kostja taotles ise laste ema majandusliku seisundi kindlakstegemist ja vastustajad on esitanud seoses sellega vastavad tõendid, tõendid on asjakohased, võtab ringkonnakohus need asja juurde. Seisukoha tõendite suhtes on ringkonnakohus võtnud eelnevalt (otsuse p-s 19).
  4. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte menetluskulud apellatsiooniastmes IRi kanda. Seoses rahaliselt kindlaksmääratavate menetluskulude puudumisega ringkonnakohus menetluskulusid kindlaks ei määra ja välja ei mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.