Obsah (8)

§ 4231§ 424§ 215§ 63§ 65§ 76§ 74§ 75

1-16-9363 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. mai 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-1702 Kohtukoosseis Andres Parmas, Sten Lind ja Urmas

§ 4231, § 424 ja § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

1. Harju Maakohtu
2. märtsi
3. a otsusega tunnistati V. Strelnik

§ 4231

,

§ 424

,

§ 215

lg 1 järgi ning teda karistati

§ 63lg 1 alusel kaheaastase vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti üks aasta ja neli kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati seda karistust Harju Maakohtu 24.

juuni

1. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o. seitsme kuu vangistuse võrra. Maakohus vahistas V. Strelniku kuni kohtuotsuse jõustumise või karistusaja täitumiseni, lugedes karistuse kandmise algusajaks tema kinnipidamise kuupäeva, s.o
2. detsembri
3. Maakohtu otsuse resolutsioonis märgiti veel, et politseisõidukile Škoda Octavia registreerimismärgiga 973 BJX tekitatud kahju kuulub hüvitamisele kindlustuse kaudu. Kohtuotsusega mõisteti süüdistatavalt kriminaalmenetluse kuludena ositi kaheteistkümne kuu jooksul välja kokku 1200 eurot. Maakohus otsustas ka asitõenditega seotud küsimused. 3.
4. Maakohus, kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud kriminaalasjas materjalidega, hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt asus seisukohale, et V. Strelnikule süüks arvatavad kuriteod on kohtus uuritud tõendite põhjal täielikku tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. Süüks arvatud teod pani ta toime ideaalkogumis. 3.
5. Süüdistuses

§ 424

järgi märkis maakohus, et selle kuriteo toimepanemiseks peab süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohtu hinnangul on V. Strelniku käitumises tuvastatud vähemalt kaudne tahtlus, sest juhtides sõidukit, teadis ta, et juhib sõidukit joobeseisundis, mis on keelatud. Süüdistatava ütluste kohaselt tunnistas ta, et tarvitas enne juhtima asumist alkoholi, juues koos sõbraga viskit, kuid eitas narkootiliste ainete tarvitamist. Ta väitis, et pole juba üle aasta narkootilisi aineid tarvitanud. V. Strelnikul mõõdeti tõendusliku alkomeetriga mõõtes väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,65 mg/l, mis iseenesest ei too kaasa kriminaalkorras vastutusele võtmist, kuid koosmõjus narkojoobega järgneb kriminaalvastutus

§ 424järgi.

Otsesteks tõenditeks 2 1-16-9363 süüdistatava narkojoobe kohta pidas maakohus joobeseisundi tuvastamise saatekirja; terviseseisundi kirjeldamise protokolli; ja hinnangut joobeseisundi olemasolu kohta, mille kohaselt süüdistatava uriiniproovist leiti amfetamiini. Kohtutoksikoloogiaeksperdi hinnangul joobeseisundi tuvastamise saatekirjas nr. 2628T fikseeritud uriinist leitud ainest (amfetamiin) esines uuritaval V. Strelnikul narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. V. Strelniku ütlustesse narkootiliste ainete mittetarvitamise kohta suhtus maakohus äärmiselt kriitiliselt. Süüdistatav enda ütluste kohaselt ei mäleta täpselt

1. detsembri
2. a sündmusi, mäletab kõike katkendlikult. Hilisema ülekuulamise käigus tuleb talle juba midagi
3. detsembri sündmustest meelde. Sellest tulenevalt võib V. Strelnik püüda oma süüd vähendada ja väita, et pole tahtlikult narkootilist ainet tarvitanud või alkoholijoobest tingituna lihtsalt ei mäleta kõiki selle päeva sündmusi. Lisaks nähtub karistusregistri väljavõttest, et V. Strelnikut on varasemalt väärteokorras karistatud NPALS § 151 lg 1 järgi, seega on tal olnud varasemaid kokkupuuteid narkootilise ainega. 3.
4. V. Strelnikule karistust mõistes märkis maakohus, et asjas ei ole tuvastatud ühtegi süüdistatava karistust raskendavat asjaolu. Kergendava asjaoluna arvestas kohus süü tunnistamisega

§ 4231

ja

§ 215lg 1 järgi.

Kohus märkis, et joobes mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas taunitav käitumine. Isik, kes hindab oma seisundit niivõrd vääralt, et asub joobeseisundis juhtima sõidukit, on liikluses ohtlik nii iseendale kui ka teistele liiklejatele ja teda peab karistusega mõjutama, vältimaks edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemist. Isik, kes, teades, et ta on tarvitanud nii alkoholi kui narkootikume, asub ikkagi sõidukit juhtima, käitub ohtlikult ja enesekriitikata, kuivõrd ta ei ole suuteline oma seisundit ja käitumist objektiivselt hindama. Arvestades sõidukijuhtide hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse ning liikluskorda tervikuna ning vajadust kaitsta teiste liikluses osalejate õigusi ja vabadusi ning kuna joobes sõiduki juhtimine kujutab endast ohtu nii juhi enda elule ja tervisele kui ka teistele kaaskodanikele, siis tuleb kohtul sellisesse rikkumisse suhtuda täie tõsidusega. Kohus arvestas V. Strelnikule karistuse mõistmisel nii kohaldatava karistuse üld- kui ka eripreventiivset mõju. Süüdistataval on ametlik töökoht. Tal on aga ka kaks kehtivat kriminaalkaristust, nendest viimane on mõistetud

§ 4231

ja

§ 424järgi.

V. Strelnikule viimati mõistetud tingimisi täitmisele pööramata jäetud karistuse katseaja kestel ei käitunud ta seaduskuulekalt ning sellest tulenevalt on Harju Maakohtu täitmiskohtunik pööranud seitsmekuulise vangistuse reaalselt ära kandmisele. Eeltoodu valguses pidas maakohus kohaseks karistada V. Strelnikut reaalse vangistusega, sest seaduseandja ei annagi praegusel juhul valida alternatiivseid võimalusi (rahalist karistust, üldkasulikku tööd või jätta vangistust tingimisi täitmisele pööramata). Põhjendatud on karistada V. Strelnikut vangistusega sanktsiooni keskmisest määrast kõrgemana s.o. kahe aasta vangistusega, mida lühimenetluse sätete alusel 1/3 võrra vähendada, aga kohaldades

§ 65

lg 2 ja

§ 76lg 8 sätteid, suurendada Harju Maakohtu 27.

juuni

1. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa võrra. Kohus leidis, et V. Strelniku suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes talle üksnes reaalse vangistusega. Selline karistus vastab kohtu arvates nii V. Strelniku süü suurusele, lähtub ka tema isikust ning on kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. 3 1-16-9363 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule V. Strelniku kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Kadi Sitska, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt, s.o V. Strelniku süüditunnistamises

§ 424järgi ja tema selles süüdistuses õigeksmõistmist.

Samuti taotleb kaitsja maakohtu otsuse tühistamist V. Strelnikule mõistetud karistuse osas ning mõista talle karistus, mis jätta

§ 74lg 5 alusel täitmisele pööramata.

4.1. Kaitsja leiab, et V. Strelnik on ebaõigesti

§ 424järgi süüdi tunnistatud.

V. Strelnik ei ole eitanud, et tema organismis oli mootorsõidukit juhtides eelneva viski tarvitamise tõttu alkoholi (0,65 mg/l väljahingatava õhu kohta). Küll aga on ta eitanud seda, nagu oleks ta tarvitanud ka narkootilist ainet amfetamiini. Amfetamiin on tuvastatud V. Strelniku uriiniproovist, kuid ta on andnud ütlusi, et ei tea, kuidas narkootikum tema organismi sattus. Narkootilise aine isiku organismis sisaldumise tuvastamine viitab vaid kaudselt sellele, et isik on narkootilist ainet ka tarvitanud. Et teha narkootikumi tarvitamise kohta tõsikindlaid järeldusi, peaks olema olemas tõendite kogum, mitte aga üks pelk kaudne tõend, nagu arutataval juhul. Kaitsja arvates on sellises olukorras tõendamata see, et V. Strelnik oleks üleüldse narkootilist ainet tarvitanud, rääkimata sellest, et ta oleks teinud seda vähemalt kaudse tahtlusega. Sellises olukorras on tõendamata ka see, et V. Strelnik oleks realiseerinud

§ 424koosseisu.

4.2. Apellant leiab ka, et eelnevast tulenevalt tuleb ümber vaadata V. Strelnikule mõistetud karistus.

§ 74

lg 5 kohaselt on võimalik ka juhul, kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt

§ 65lg 2 sätestatule.

Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele

§ 75lg 2¹ p 9 sätestatud korras.

Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga

§-s 69 sätestatud korras. V. Strelnikul on ametlik töökoht ning kindel elukoht. Tal on võimalik on tööd korraldada selliselt, et tal oleks võimalik teha ka üldkasulikku tööd. Seega taotleb kaitsja V. Strelniku karistamist selliselt, mis võimaldaks karistuse ümberarvutamist üldkasuliku töö tundideks ning määrata selle tegemiseks 2 aastat. Alternatiivselt toetab kaitsja varianti, mille kohaselt jätta liitkaristus täitmisele pööramata, vabastades ta tingimisi koos käitumiskontrolliga, allutades elektroonilisele valvele

§ 75lg 2¹ p 9 sätestatud korras.

Asjaolu, et V. Strelnikut on varem karistatud, ei välista tema poolt üldkasuliku töö tegemise võimalikkust või tema allutamist elektroonilise järelevalve alla teatud perioodiks. 5. Prokurör esitas apellatsioonile vastuse, milles taotles apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata jätmist. Ta leiab, et maakohtu otsuses on põhjalikult põhistatud, miks V. Strelnik

§ 424järgi süüdi tunnistada tuleb.

Kohtu järeldused on loogilised ja jälgitavad ning kohus on seadust korrektselt tõlgendanud. Ka mõistetud karistuse pikkus vastab V. Strelniku süü suurusele ning selles osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. 4 1-16-9363 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

1. Kriminaalkolleegium, olles tutvunud kaitsja apellatsiooni, prokuröri vastuse ja kriminaalasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks ja apellatsiooni rahuldamiseks puudub alus.
2. Kaitsja hinnangul on tõendamata see, et V. Strelnik oleks narkootilist ainet tarvitanud, saati siis veel teinud seda tahtlikult. Süüdistatava organismis on küll tuvastatud narkootilise aine sisaldus, kuid tuvastatud ei ole, mil viisil narkootikum tema organismi sattus. Seetõttu ei ole tõendatud, et ta oleks toime pannud

§-s 424 sätestatud kuriteo. Kolleegiumi hinnangul ei saa kaitsja käsitlusega tõendite hindamisest nõustuda. Maakohus on tõendeid hinnanud kogumis, leides põhjendatult, et igasugune vaidlus puudub selles, et V. Strelniku organismis sisaldus narkootilist ainet sellisel määral, et tal tuvastati narkojoove. Maakohus on põhjendanud sedagi, et V. Strelniku väited, nagu ei oleks ta narkootilist ainet tarvitanud, on vastuolus esmalt faktiga, et tal on narkojoove tuvastatud ning teisalt ei ole tema (muutlik) versioon toimunust usaldusväärne. Asjaolu, et V. Strelnikut on ka varem narkootikumide tarvitamise eest karistatud, kinnitab kaudselt veelgi seda, et ta on narkootikumi tarvitanud ka sel korral. V. Strelnik on narkootilise aine tarvitamist eitades asunud end aktiivselt kaitsma ja püstitanud erinevaid versioone. Algselt on ta olnud seisukohal et ta ei mäleta

1. detsembril 2016 toimunut, siis et ta pole üldse narkootilist ainet tarvitanud. Samas kohtuistungil on ta avaldanud arvamust, et keegi võis talle narkootikumi alkoholi sisse panna. Isikud, kes võinuks seda teha – V. Strelniku sõbrad ja joomakaaslased – on arutatavas asjas tunnistajatena üle kuulatud, kuid nad ei ole andnud mingeid ütlusi, mis võiks süüdistatava viimast versiooni kinnitada (vt tl 100 ja tl 102). Samas on süüdistatav nõustunud asjas lühimenetlusega ning on seega loobunud võimalusest enda alkoholi väidetavaid narkootilise ainega mürgitajaid selles osas üle kuulata. Kolleegiumi hinnangul on V. Strelniku ja tema kaitsja versioonid sellest, et narkootiline aine võis tema organismi sattud mingil muul viisil kui tema enda teadliku tarvitamise tulemusena, paljasõnalised ja seetõttu ebausaldusväärsed. Apellatsioonis ei ole selles osas esitatud mingeid argumente, mida maakohtu otsuses ei oleks juba käsitletud. Pelk mittenõustumine maakohtu seisukohtadega ei ole aga põhjus apellatsiooni rahuldamiseks ning maakohtu põhjendatud ja seadusliku lahendi tühistamiseks.
2. Kuna puudub alus tühistada maakohtu otsust V. Strelniku süüditunnistamises

§ 424järgi, siis puudub alus tühistada seda otsust ka V.

Strelnikule mõistetud karistuse osas. Maakohus on veenvalt põhistanud nii V. Strelnikule karistuse mõistmist

§ 4231

ja § 424 järgi kvalifitseeritavates ja ideaalkogumis toime pandud kuritegude eest, kui ka karistuse tingimusliku täitmisele pööramata jätmise ebaotstarbekuse osas.

1. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kriminaalkolleegium kaitsja apellatsiooni rahuldamata ja Harju Maakohtu
2. märtsi
3. a otsuse muutmata.
4. Kaitsja on koos apellatsiooniga esitanud taotluse määrata apellatsiooni koostamisel riigi õigusabi osutamise eest tasuna kindlaks kahe pooltunni eest 48 eurot (sh käibemaks). 5 1-16-9363 Kolleegiumi hinnangul on taotlus nõuetekohane ja põhjendatud ning tuleb seetõttu täies ulatuses rahuldada. KrMS §-d 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, s.o. teeb KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud kohtulahendi, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Seega jääb süüdistusasjas määratud kaitsja tasu süüdistatava enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 6