Obsah (17)

§ 22§ 3891§ 255§ 63§ 65§ 64§ 66§ 389§ 33§ 58§ 199§ 184§ 424§ 68§ 74§ 75§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 21. november 2016 Kriminaalasja number 1-13-1368 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Agu Timmi Kriminaalasi Tõnu Sil

§ 22

lg 3 –

§ 3891

lg-te 1, 3 ja

§ 255

lg 1 järgi Kristi Austin süüdistuses

§ 22

lg 3 –

§ 3891

lg-te 1, 3 järgi üldmenetlus Kohtuistungi sekretär Margreth Adamson Kohtuistungi toimumise aeg

1. september 2016, Tartu Kohtuistungil osalesid juhtivprokurör Kaire Hänilene, süüdistatav Tõnu Silves, süüdistatav Tõnu Silvese kaitsja vandeadvokaat Sirje Must, süüdistatav Kristi Austini kaitsja vandeadvokaat Anne Tammer Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. mai 2016 otsus Apellatsiooni esitajad süüdistatav Tõnu Silvese kaitsja vandeadvokaat Sirje Must, süüdistatav Kristi Austini kaitsja vandeadvokaat Anne Tammer Prokurör juhtivprokurör Kaire Hänilene Süüdistatavad Tõnu Silves, isikukood: 36501240227, elukoht: XXX; töökoht: OÜ-s XXX projektijuht; kriminaalkorras karistatud Kristi Austin (endine Belausev), isikukood: 47704296535, elukoht: XXX; kriminaalkorras karistamata Kaitsjad vandeadvokaat Sirje Must, vandeadvokaat Anne Tammer RESOLUTSIOON:
3. Tartu Maakohtu
4. mai 2016 otsus jätta muutmata.
5. Süüdistatav Tõnu Silvese kaitsja vandeadvokaat Sirje Musta ja süüdistatav Kristi Austini kaitsja vandeadvokaat Anne Tammeri apellatsioonid jätta rahuldamata.
6. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Tammer & Tammer kaudu 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 60 (kuuskümmend) eurot, vandeadvokaat Anne Tammerile süüdistatav Kristi Austinile määratud korras kaitse teostamise eest.
7. KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistetu Kristi Austini kanda.
8. KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad Tõnu Silvesel apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud summas 840 (kaheksasada nelikümmend) eurot, sh käibemaks 140 (ükssada nelikümmend) eurot, Tõnu Silvese enda kanda. Süüdistatav Kristi Austinil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu
9. Tartu Maakohtu 16.05.2016 otsusega üldmenetluses karistati Tõnu Silvest

§ 22

lg 3

§ 3891

lg-te 1, 3 ja

§ 255

lg 1 järgi

§ 63

lg 1 alusel 3 aasta vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 26.08.2010 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa 1 aasta 7 kuu 21 päeva võrra ning mõisteti T. Silvesele liitkaristuseks 4 aastat 7 kuud 21 päeva vangistust.

§ 65

lg 1 alusel suurendati, arvestades

§ 64sätestatut, T.

Silvesele mõistetud karistust Harju Maakohtu 04.09.2015 otsusega mõistetud karistuse osa võrra ja mõisteti T. Silvesele

§ 65lg 3 sätteid arvestades karistuseks 6 aastat vangistust.

Sama otsusega karistati Kristi Austinit (endine Belausev)

§ 22

lg 3 -

§ 3891

lg-te 1, 3 järgi rahalise karistusega 250 päevamäära (päevamäära suurus 10,65 eurot) ulatuses, s.o 2662,50 eurot.

§ 66lg 1 alusel tuleb K.

Austinil rahaline karistus tasuda 4 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

1. Arvestades süüdistuste, maakohtu otsuse ja apellatsioonide mahukust, ei lisata asjaolude alla süüdistuste tekste tervikuna, vaid märgitakse üksnes järgnevat. 2.
2. T. Silvesele esitati süüdistus selles, et osutades füüsilist, vaimset ja ainelist kaasabi M.K. i poolt OÜ XXX maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusena jäi maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa või enam (kokku 318 184,49 eurot), pani ta toime

§ 389¹ lg-te 1, 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2.2. T. Silvesele esitati süüdistus ka selles, et kuuludes kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivate isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus on suunatud teise astme kuritegude toimepanemisele, pani ta toime

§ 255lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2.3. K. Austinile esitati süüdistus selles, et osutades füüsilist, vaimset ja ainelist kaasabi M.K. i poolt OÜ XXX maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusena jäi maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa või enam (kokku 318 184,49 eurot), pani ta toime

§ 3891lg-te 1, 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. Maakohus leidis, et süüdistatavad on toime pannud neile süüdistuses esitatud kuriteod ning nad tuleb süüdi mõista vastavalt T. Silves

§ 22

lg 3 - § 3891 lg-te 1, 3;

§ 255lg 1 järgi ning K.

Austin

§ 22lg 3 - § 3891 lg-te 1, 3 järgi.

3.

1. Maakohus asus seisukohale, et käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust kuritegeliku ühenduse olemasolus – kuritegelik ühendus tegeles suhkru Lätist käibemaksuvabalt ostmisega 2 ning selle suhkru Eestisse käibemaksuga müümisega ja see käibemaks esitati deklaratsioonides Maksu- ja Tolliametile (MTA). Vaidlust ei ole ning tuvastatud on Läti Vabariigist SIA Antarisest ostetud suhkru teekonnad: SIA Antaris – Katexx OÜ – OÜ Donleon Trading – XXX OÜ – lõpptarbijast Eesti ettevõte; SIA Antaris – Katexx OÜ – Depredador OÜ – XXX OÜ – lõpptarbijast Eesti ettevõte; SIA Antaris – UAB Faldemu – Rednas OÜ/OÜ Karekamp – OÜ Donleon Trading – XXX OÜ – lõpptarbijast Eesti ettevõte; SIA Antaris – UAB Faldemu – Rednas OÜ/OÜ Karekamp – Depredador OÜ – XXX OÜ – lõpptarbijast Eesti ettevõte. 3.
2. Maakohus käsitles kriminaalasjas esinevaid isikulisi tõendeid. 3.2.
3. Tunnistaja M.K. i ütluste osas leiab maakohus, et tema selgitus K. Austini tegevuse kohta on küll leidlik, kuid mitte usutav. K. Austin omas ligipääsu kõigile suhkru ostu-müügi dokumentidele ning tulenevalt juba raamatupidaja kvalifikatsioonist, sai aru, et selline suhkru müügiahel eksisteerib ning tema poolt MTA-le esitatud deklaratsioonid ei kajasta reaalseid majandustehinguid. Seega aktsepteeris K. Austin seda, et tema poolt esitatud deklaratsioonid ei ole tõesed. Samuti on kriminaalasjas maakohtule esitatud tõenditega kogumis tuvastatud, et K. Austin sai suurepäraselt aru kogu sellest ebaseaduslikust majandustegevusest suhkru ostul ja müügil. M.K. oma ütlustes on avanud suhkruäri sisu. Ta on ütlustes teadlikult soovinud T. Silvese ja K. Austini osalust pisendada, näidates, et need isikud asjast palju ei teadnud ning nende tegevus suhkruäris oli episoodiline. Siit järeldas maakohus, et K. Austin sai ligi suhkruahela dokumentidele ning sai ka aru, millise äriga on tegemist; arved ja aktid ei kajasta reaalseid majandustehinguid. Samas on M.K. i ütlused kogu suhkruäri, selle eesmärkide kohta usaldusväärsed ning tõendina maakohtu poolt arvesse võetud. 3.2.
4. Tunnistaja K.J. i ütluste osas leiab maakohus, et ütlused on tõepärased, va kirjeldused T. Silvese ja K. Austini tegude osas. Võib–olla tunnistaja ei mäletanud või lihtsalt ei tahtnud nimetatud isikute osa avada. Samas T. Silvese määravat osa laenulepingu sõlmimisel OÜ-le XXX käibevahendite saamiseks ta tunnistas ja teadis. Maakohus luges K.J. i ütlused tõenditeks käeolevas kriminaalasjas. Ka tema ütlused nagu ka M.K. i ütlused avavad suhkruäri fiktiivsed tehingud, et mitte näidata Lätist SIA Antarisest suhkru soetamist 0% käibemaksumääraga suhkru lõpptarbijatele. Samuti käibemaksuvabalt ostetud suhkru müügilt näidata MTA-le esitatavates deklaratsioonides käibemaksu. Selliselt suurendas OÜ XXX tahtlikult eelnimetatud maksustamisperioodide kohta esitatud käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja jättis Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 318 184,49 eurot. 3.2.
5. Tunnistaja I.L. i ütlustest nähtub maakohus hinnangul, et M.K. , I.L. soovisid Lätist ostetava suhkruäriga kestvamalt tegelda kui ainult mõned kuud. Loogiline, et äriühingu soov on majandustegevust jätkata. Siinjuures maakohus ei nõustunud väitega, et suhkruäri oli planeeritud ajada lühiajaliselt – suvekuudeks. M.K. i ja tema partnerite vahelises kõnedes väljendid „elame üks päev korraga“ ei saa tõlgendada selliselt, et suhkruäri on lühiajaline; see on lihtsalt käibeväljend, millele ei saa omistada äriühingute tegevuse kestvuse mõistes tähendust. Maakohtu hinnangul on I.L. i ütlused usaldusväärsed, kooskõlas M.K. i ütlustega suhkrumüügi äriahela, saadava kasu, äriosaliste tegevuse kohta. Maakohtu hinnangul ei soovinud I.L. oma ütlustes H.A. it milleski süüstada, vältis kirjeldamast H.A. i rolli, samuti ka K. Austinit ei soovinud ta oma ütlustega süüstada. Muus osas on tema ütlused usaldusväärsed. 3.2.
6. H.A. i ütluste osas toob maakohus välja, et H.A. oli teadlik ka sellest, et läbi tema OÜ Donleon Trading käib Lätist ostetud suhkru müük. Seega ka H.A. oli teadlik ja informeeritud OÜ XXX juhatuse liikme M.K. i poolt organiseeritud ja toimivast suhkrumüügi ahelast, milles ta ka ise aktiivselt osales. H.A. oli ise äriühingu juhatuse liige ja omanik ning ei saa end vabandada teadmatusega käibemaksu kohta; ta adus, milliseid maksuõiguslikke tagajärgi selline müügiahel endas kätkeb. Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas ei süüdistata H.A. it, siis maakohus H.A. i rollil ei peatunud. 3.2.
7. Tunnistajate I.R. ja J.S. ütluste osas maakohus eraldi seisukohta ei võta, vaid kirjutab lahti nende poolt öeldu. 3 3.
8. Järgmiseks tõi maakohus välja kirjalikud tõendid, mille sisu on lahti kirjutanud rohkem kui 20-l leheküljel ning mis kogumis maakohtu hinnangul kinnitavad esitatud suhkrumüügiahela ebaseaduslikkust, käibemaksupettust ja ebaõigete andmete deklareerimist MTA-s. 3.
9. Maakohus leiab, et nii isikulised kui ka kirjalikud tõendid kinnitavad, et eksisteerib kuritegelik ühendus

§ 255toodud mõttes.

Ebaseaduslik suhkrumüügi tegevus ning selles osalevad firmad nende eesotsas olevate juhatuse liikmetega, kellele tegevust on kirjeldatud, võimaldas OÜ XXX juhatuse liikmel M.K. il maksukohustuse vähendamise eesmärgil ajavahemikul 2012 mai - 2012 august esitada maksuhaldurile OÜ XXX käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid, kajastades esitatud käibedeklaratsioonides OÜ Donleon Trading ja OÜ Depredador nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid suhkru soetamise kohta selleks, et OÜ XXX saaks oma raamatupidamises arvestada sisendkäibemaksu hulka ettevõtete OÜ Donleon Trading ja OÜ Depredador nimelt esitatud arvetel kajastatud käibemaksu kokku summas 318 184,49 eurot. Kirjeldatud kuritegu on teise astme kuritegu ja kvalifitseeritav

§ 3891lg-te 1, 3 järgi.

3.4.1. Ehkki kuritegelik ühendus on paigutatud avaliku julgeoleku süütegude ossa, on tegemist kuritegeliku ühendusega ka majanduskuritegude toimepanemise korral, kui on täidetud

§ 255lg 1 koosseis.

Karistusseadustiku kommentaaride kohaselt on koosseisutüübilt tegu abstraktse ohudeliktiga. Tegemist peab olema ühendusega, mille eesmärgiks on kuritegude toimepanemine. Ei ole enam nõutav varalise kasu saamise eesmärk. Tähtis on, et ühenduses on 3 või enam isikut ning see ühendus peab olema püsiv. Liikmete vahetumine ühenduses ei ole vastuolus ühenduse tegevuse põhimõttega. Samuti on oluline ülesannete jaotus ühenduse ülesannete täitmises. Kuivõrd kirjeldatud kuritegelikud ühendused on illegaalsed organisatsioonid, siis neile omane formaalne tööjaotus ja täpne hierarhia ei ole koosseisuline tunnus (3-1-1-57-09). Samas on aktsepteeritav, et kord ja alluvus ongi ühenduses see, mis tagab tegevuse eesmärgid. 3.4.

1. Asjas kogutud dokumentaalsed tõendid, samuti isikulised tõendid – M.K. i, J.S. i, K.J. i, I.L. i ütlused – tõendavad üheselt, et nimetatud isikud moodustasid kuritegeliku ühenduse, tegelesid suhkruäriga, olles teadlikud, et panevad toime maksuõigusliku kuriteo. Nende isikute tegevus oli koordineeritud ning hästi läbi mõeldud. Kuritegelikus ühenduses tegutsevad isikud püüdsid luua mulje, et tegemist on reaalse äritegevusega erinevate äriühingute vahel. OÜ Katexx, OÜ Rednas ja OÜ Karekamp tegutsesid igaüks suhkru edasimüügil lühikest aega, et mitte MTA-le põhjust anda nende kontrolliks. Ühenduse eesmärgiks oli kriminaaltulu saamine ja ka püsiv tegutsemine. Pangakontode analüüsi järgselt sai kuritegelik ühendus tulu üle 120 000 euro. See kuritegelik ühendus oma tegevuses baseerus just Lätist käibemaksuvabalt ostetud suhkru Eestisse toomisel ning Eestis turustamiseks käibemaksuga. Seega ühendusse kuulunud ja tänaseks enamuses ka kohtuotsusega süüdimõistetud isikud teadlikult ja tahtlikult eirasid süüdistuses toodud käibemaksuseaduse (KMS) sätteid, rikkusid KMS § 15 lg 3 p 2 nõudeid, mille kohaselt käibemaksumäär on 0 % maksustavast väärtusest kauba puhul, mille võõrandamist ja teise liikmesriiki toimetamist või ilma võõrandamata teise liikmesriiki toimetamist käsitatakse kauba ühendusesisese käibena. Nagu ka süüdmõistetud isikud, kes ka käeolevas kriminaalasjas ütlusi andsid, on ise tunnistanud, et said Eestisse toodavast suhkrust oma kasumiosa just selle käibemaksu arvelt. Kuivõrd SIA Antarisest ostetud suhkru ost OÜ-le XXX näidati dokumentaalselt läbi OÜ Katexx, OÜ Rednas, OÜ Donleon Trading, OÜ Depredador, siis tekitati OÜ-le XXX näiline õigustus MTA-le esitatavates sisendkäibemaksu deklaratsioonides kajastada ning käibemaksu tasaarvestada. Tähelepanuväärne on ka see, et OÜ Katexx, OÜ Rednas, OÜ Karekamp ei tegutsenud suhkrumüügiga ühel ajal. OÜ Katexx tegutses juunikuus 2012; seejärel juulikuus 2012 oli suhkru ostjaks SIA Antarisest OÜ Rednas ning seda läbi UAB Faldemu; augustikuus 2012 asus suhkrut ostma OÜ Karekamp, kelle tegevus lõpetati kriminaalmenetluse alustamisega. Kõigil ühenduse liikmetel oli tahtlus 4 ühenduses osaleda, kasu saada; nad said aru tegevuse laadist ja selle õiguslikest tagajärgedest. Igal ühenduse liikmel oli täita oma roll. 3.4.
2. Ei ole tõsiseltvõetav väide, et ühendus oli planeeritud vaid 2012 suvekuudeks tegutsema. Ühenduse tegevus lõpetati kriminaalmenetluse alustamisega. Kuritegelik ühendus on struktureeritud grupp. See struktuur väljendus just äriühingute skeemis ning omas kindlat skeemi. Suhkru Lätist käibemaksuvabalt ostmisel ja Eestis müümisel kasutasid nad ebaseaduslikult loodud eelist ning said suhkrut realiseerida käibemaksu määra võrra madalama hinnaga, saades turul eelispositsiooni. Seega ühendus tekitas turul ebaausa konkuretsi, kahjustades ebaseaduslikult teiste suhkrumüüjate majanduslikke huvisid. M.K. i elukohast ära võetud arvuti Skype logist nähtuvalt kavandasid M.K. ja H.A. kuritegelikku käitumist ette pikaaegsena ja hiljemalt loodeti saada püsivad lepingud 2012 septembrikuuks suhkru Eestisse ostmiseks. Ka H.A. oli logivestlustest ja jälitusprotokollis kajastatud telefonikõnede salajasest pealtkuulamisest nähtuvalt igakülgselt teadlik ja informeeritud sellest, et OÜ Donleon Trading ja OÜ XXX raamatupidamine teadlikult ei kajastanud Lätist ostetud suhkru ost-müüki õigesti ja seetõttu ka MTA-le esitatud deklaratsioonid ei kajastanud tegelikke andmeid ehk olid teadlikult fabritseeritud deklaratsioonid. Kõneeristused näitavad M.K. i ja A.K. e suhtlemist suhkrukaubanduse teemal; M.K. i suhtlemist samal teemal K.J. iga; I.L. i ja M.K. i suhtlemist suhkrumüügi teemal; M.K. i ja H.A. i suhtlemist ja rahade liikumist suhkru eest; M.K. i ja K.J. i vestlused kinnitavad ühtse suhkruäri ajamist. Kõneeristused näitavad, et käsitletav suhkruäri oli selles osalenute organiseeritud tegevus, mille põhieesmärk oli Lätist käibemaksuvabalt ostetud suhkur müüa edasi Eesti tarbijatele käibemaksuga ning käibemaksu osa omastada; esitades MTA-le deklaratsioonis käibemaksu tagastusnõude. 3.4.
3. Süüdistatav T. Silvese ütlused 04.04.2016 protokollist vastuseks kuritegelikule ühenduse kaasaaitamise süüdistusele kinnitasid, et tema tegutses heas usus, mida ta uskus või mille ta tegevus oli suunatud seda ta ei selgitanud. Maakohtu hinnangul on T. Silvese ütlused vastuolus kriminaalasjas tuvastatud asjaoludega. Kriminaalasjas on tõendatud, et T. Silves soovis end siduda OÜ–ga XXX . Ta on seda oma ütlustes kinnitanud. Läbi tema sai OÜ XXX OÜ Lõunalaenudest laenu 20 000 eurot käibevahendite ostmiseks. Juba see viitab sellele, et T. Silves oli OÜ XXX suhkruäri alguse juures. Need on faktid, mis viitavad sellele, et T. Silves ei olnud lihtsalt kõrvaltvaataja suures maksupettuslikus suhkruäris, vaid osales aktiivselt selles äris. Ei ole määrav see, et T. Silvesel ei olnud äriühingut. Kriminaalasjas on kogutud tõendeid ja maakohus on tõendeid analüüsides ka andnud igale tõendile hinnangu. Need tõendid kogumis kinnitavad T. Silvese aktiivset tegevust maksupettusele kaasaaitamises ja kuritegelikus ühenduses osalemises. T. Silvest oli kuritegelikus ühenduses oma roll. Ta allus M.K. ile; osales Tallinnas autojuhtidelt rahvusvaheliste kauba saatelehtede CMR-de ärakorjamisel ning nende asendamisel OÜ XXX dokumentidega. Nagu nähtub asjas kogutud tõenditest, s.o pealtkuulatud telefonikõned ja Skype logivestlused, siis T. Silves osales aktiivselt ühenduse tegevuses. Maakohtu hinnangul kokkuvõtvalt kinnitavad kõneeristused seda, et T. Silves oli informeeritud ka rahade liikumisest ning tundis isiklikult materiaalset huvi, et äri läheks positiivselt, osales ise kuritegeliku ühenduse tegevuses. Tema tegevus ühenduses algas OÜ-le XXX laenu tagamisega OÜ-st Lõunalaenud. Sellega ta aitas materiaalselt kaasa ühenduse tegevuseesmärkide saavutamisele. Maakohtu hinnangul sai T. Silves suurepäraselt aru ühenduse tegevuse sisust ning selle eesmärkidest; ka sellest, et käibemaksu osa arvelt pangakontolt väljavõetavad rahasummad on nende kasu. T. Silvese enda ütlused maakohtus on vastuolus asjas kogutud teiste tõenditega. Kohtus antud ütlused on ennastõigustavad ja nendega on püütud end näidata naiivsena. Eelpool märgitud tõendid kinnitavad aga T. Silvesele esitatud süüdistust; ka tema poolt toime pandud kaasaaitamistegu maksupettusele. Subjektiivselt küljest olid T. Silvese poolt teod toime pandud 5 otsese tahtlusega. T. Silves on

§ 33mõistes süüvõimeline ning T.

Silvese poolt toimepandud süütegudes puuduvad tegude õigusvastasust välistavad asjaolud. 3.5. Käsitledes K. Austini süüdistust, kordab maakohus veelkord üle usaldusväärsed süütõendid, mida siinkohal asja mahukuse tõttu lahti ei kirjutata. Maakohtu hinnangul ka nende dokumentide põhjal saab väita, et K. Austin osutas suhkrumüügiahelas olulist abistavat rolli. Ta abistas suhkrumüügi ahelas osalenud äriühingute liikmeid, teda usaldati ning talle anti informatsiooni ning avaldati ärisaladus. Maakohus rõhutab korduvalt, et leitud arved on allkirjastamata, mis on jällegi tõendus sellele, et need olid fiktiivsed arved ning kaupa tegelikult ei liikunud arvel näidatud äriühingute vahel. Arvete koostamine ja esitamine oli aga osa suhkrumüügi ühenduse tegevusest. Maakohtu hinnangul tegutses K. Austin täie teadmisega nimetatud äriühingute arvete väljastamisel. Raamatupidajana oskas tema arvestada käibemaksu summat ning arveid vormistada usutavalt. Siit nähtub jällegi K. Austini teadlik tegevus suhkrumüügi ahelas. Selle tegevusega aitas K. Austin kaasa suhkrumüügi ühendusele. K. Austin teadis, et selline suhkrumüügi ahel ja käibemaksu deklareerimine MTA-le on kriminaalõiguslikult karistatav tegu. Maakohtu hinnangul K. Austin raamatupidajana pidi deklaratsioone koostades tutvuma ka raamatupidamisdokumentidega ja käibeandmikega. Seega oli ta teadlik, et tema poolt koostatud deklaratsioonid ei vasta raamatupidamisseadusele (RPS) ja heale raamatupidamise tavale. RPS § 7 lg 1 nõuded olid kohustuslikud täitmiseks ka K. Austinile. Tema raamatupidajana oli kohustatud kontrollima temale üle antud raamatupidamise algdokumente kui majandustehingute toimumist kinnitavaid tõendeid, veendumaks, et tema poolt koostatavad deklaratsioonid vastavad tegelikkusele. Raamatupidajana ei saa ta end vabandada RPS-i mittetundmisega. Esitatud tõenditest nähtuvalt K. Austin sai aru, millist tellimustööd ta täitis ning tegi tellimustööd, täitmata RPS §-s 7 toodud nõudeid. K. Austini suhtlus M.K. iga ja teiste äriühingu liikmetega annab tunnistust sellest, et tema sai vägagi hästi aru, et tema poolt koostatavad arved ja deklaratsioonid ei vasta tegelikkusele – nende taga ei ole majanduslikku sisu, tegemist on fiktiivsete arvetega. Seega, K. Austin, osutades füüsilist, vaimset ja ainelist kaasabi M.K. i poolt OÜ XXX maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusena jäi maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa või enam (kokku 318 184,49 eurot), pani toime

§ 389¹ lg-te 1, 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuritegu oli toimepandud tahtlikult. 3.

1. Karistuse osas märkis maakohus järgnevat. 3.6.
2. Maakohus T. Silvese osas karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei tuvastanud. T. Silvese süü suurus on siiski märkimisväärne, vaatamata sellele, mida ta ise kohtumenetluses rääkis. Kahetsust kui sellist T. Silves ei avaldanud. Tema ütlused viitavad sellele, kuidas vastutusest pääseda. Isik ei pea enda vastu ütlusi andma, kuid kui ta ütlusi kohtus annab, siis peaksid need olema tõesed. T. Silves aga ei soovinud maakohtus tõeseid ütlusi anda.

§ 3891

lg-te 1, 3 järgi ka kaasaaitamisteo eest

§ 22

lg 2 alusel on minimaalne seaduse toodud karistus üks aasta vangistust.

§ 22

lg 5 kohaselt võib kaasaaitaja puhul kohaldada kergemat karistust, kuid ei saa muuta seaduses ettenähtud karistuse liiki.

§ 255

lg 1 on esimese astme kuritegu ning seadus näeb ette karistuse kolmest aastast kuni kaheteistkümne aasta vangistuseni. T. Silvesele karistust kohaldades ei saa tähelepanuta jätta, et teda on korduvalt karistatud, viimati 26.08.2010 otsusega, millest on ära kandmata 1 aasta 7 kuu 21 päeva vangistust. Ta vabastati ennetähtaegselt vanglast elektroonilise järelevalve alla Harju Maakohtu 24.11.2010 määruse alusel. 6 T. Silves on toime pannud kriminaalasjas arutatud kuriteod katseajal, mil ta oli vanglast ennetähtaegselt vabastatud. Seetõttu saab teda seaduse järgi karistada vaid reaalse vangistusega, millele liidetakse ühtlasi ennetähtaegselt vabanedes kandmata jäänud vangistus. 3.6.2. K. Austinile karistuse kohaldamisel arvestas maakohus, et K. Austin on varem kriminaalkorras karistamata. Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid maakohus karistuse mõistmisel ei tuvastanud. Kuivõrd K. Austin on varem karistamata, siis on alus temale kohaldada rahalist karistust. Rahalise karistuse päevamäärana arvestas maakohus K. Austinile 10,65 eurot ning mõista rahaliseks karistuseks 250 päevamäära, s.o 2662,50 eurot. Maakohus ajatas

§ 66lg 1 alusel K.

Austinile rahalise karistuse tasumise 4 kuule alates kohtuotsuse jõustumisest, arvestades, et K. Austin elab Ameerika Ühendriikides ning asjaajamine võtab aega. Apellatsioonid

1. Tartu Maakohtu 16.05.2016 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav T. Silvese kaitsja vandeadvokaat S. Must, kes taotleb maakohtu otsuse täielikku tühistamist T. Silvese osas ning uue otsuse tegemist, millega mõistetakse T. Silves kõigis kuritegudes õigeks. Menetluskulud jätta riigi kanda. Kaitsja lisab, et ebaselgeks jääb T. Silvesele mõistetud karistuse liitmine Harju Maakohtu 04.09.2015 otsusega mõistetud karistusega. 4.
2. Apellatsiooni kohaselt ei ole maakohus järginud KrMS § 3015 lg 1 nõudeid, mistõttu on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust (KrMS § 339 lg 1 p-d 7 ja 8) ja seetõttu kohaldatud ebaõigesti materiaalõiguse norme (KrMS § 338). Kaevatav kohtuotsus on tunnistajate ütluste lühirefereering, millele järgneb tõendite analüüsita maakohtu seisukoht. Maakohus on eiranud ka KrMS § 312 lg-eid 1 ja
3. Samuti ei ole maakohus järginud Riigikohtu 15.12.2014 otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-65-14 väljendatud põhimõtteid, mis tõi endaga kaasa otsuse laialivalgumise, üldsõnalisuse ja ebaselguse. Otsuses ei ole analüüsitud T. Silvese tegevust käibemaksupettusele kaasaaitamises. Kaitsja rõhutab, et Tartu Ringkonnakohtu 17.04.2014 otsusega mõisteti T. Silves talle esitatud süüdistuses

§ 22

lg 3 - § 3891 lg-te 1, 3 ning

§ 255lg 1 järgi õigeks.

Riigikohtu otsusest ei nähtu, et Riigikohus oleks pidanud ringkonnakohtu järeldusi ebaõigeteks, kuid Riigikohus on leidnud, et on vaja selgitada, kas T. Silves organiseeris ja juhtis M.K. iga näilist suhkrumüügi ahelat ning juhendas rahade liikumist OÜ XXX poolel ja aitas eelpoolkirjeldatud organiseerimise ning juhtimisega kaasa käibemaksupettusele. 4.

1. Käesolevas kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid maakohtu seisukohta, et T. Silves osutas vaimset, füüsilist ja ainelist kaasabi M.K. i ja OÜ XXX poolt Tartu linnas maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele. Otsusest ei selgu, millistele tõenditele tuginedes asus maakohus seisukohale, et T. Silves teadis, millise äriga on tegu ning kasu, mis sellest ärist saadakse, on sisuliselt maksupettus. T. Silvese selgituste kohaselt suhtles ta A.K. ega põhjusel, et teada saada, kas OÜ XXX näol on tegemist maksejõulise ettevõttega ning kas neil büroos on olemas seif, kus hoida vajaduse korral raha ja dokumente. Samuti tundis T. Silves huvi, kas OÜ XXX on võimeline laenu tähtaegselt tagasi maksma. Seda informatsiooni oli T. Silvesel vaja selleks, et otsustada, kas vahendada laenu või mitte. Maakohus märkis, et kõneeristustest nähtub, et süüdistatavate omavahelise suhtluse teemaks oli suhkru transpordiga seonduv. Kohtuotsusest järeldub, et oma seisukohtade põhistamiseks on kohus A.K. e, M.K. i ja T. Silvese pealtkuulatud kõnedest kasutanud üksikuid lauseid, jättes tähelepanuta tervikteksti. Kaitsja selgitab lahti, miks suhtles T. Silves M.K. iga. Maakohus ei ole järelduse kujundamist millegagi põhjendanud. Otsuses toodud kohtu järeldus, et T. Silves maksis isiklikult laenu tagasi Lõunalaenudele, ei vasta kohtuistungil kontrollitud tõenditele. Maakohtu seisukoht on meelevaldne ning eksitav ja vastuolus tunnistaja R.J. ütlustega. Tunnistaja ütluste kohaselt laekus laen OÜ-le XXX pangaülekande kaudu ning laen 7 tagastati samuti OÜ-le XXX pangaülekande kaudu, mitte ei tagastanud laenu T. Silves isiklikult. Faktilisi asjaolusid moonutades on maakohus püüdnud otsuses põhistada T. Silvese osalemist maksupettuses. T. Silves oli seotud OÜ-ga XXX ainult seeläbi, et ta aitas vahendada laenu Lõunalaenude ja OÜ XXX vahel. Kohtuotsuses puuduvad viited tõenditele, millest oleks võimalik teha järeldus, milleks kasutab OÜ XXX laenu, T. Silves ei olnud kaasatud firma äritegevusse. Isegi kui nõustuda sellega, et raha kasutati suhkruäri alustamiseks, ei ole võimalik teha sellest järeldust, et T. Silves oli teadlik laenuraha kasutamisest. T. Silvese tegevuses kahe isiku kokku viimisel ei ole midagi ebaseaduslikku. 4.
2. Otsuses on maakohus asunud seisukohale, et M.K. on teadlikult soovinud T. Silvese ja K. Austini osalust pisendada, näidates, et need isikud asjast palju ei teadnud ning nende tegevus suhkruäris oli episoodiline. Otsusest ei selgu, millel selline järeldus põhineb, mistõttu on tegemist kriminaalmenetluse rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes. Otsuses ei ole võimalik jälgida kohtuniku siseveendumuse kujunemist. 4.
3. T. Silvesele etteheidetud tegu (saatelehtede kokku korjamine) ei ole põhjuslikus seoses maksukuriteo toimepanemisega. Tema tegu ei soodustanud maksukuritegu. OÜ XXX ei soovinud näidata, kus riigist on suhkur pärit. Saatelehtede vahetamine ei muutnud asjaolu, et tegemist oli välismaise suhkruga, sest suhkrupakendeid OÜ XXX muuta ei saanud. Seega ei saanud saatelehtede puudumine soodustada põhikuritegu ehk maksupettust ning saatelehtede (CMR) kokku korjamist ei saa käsitleda

§ 22lg 3 mõttes kaasaaitamisteona.

Tartu Maakohus on H.A. i lahendis nr 1-15-8673 leidnud, et suhkrut transportinud autojuhtide käest saatelehtede kokku korjamine on maksukuriteo seisukohalt ilma igasuguse tähenduseta. Varasemalt on samale seisukohale asunud ka Tartu Ringkonnakohus 17.04.2014 lahendis nr 113-1368. Riigikohus ei ole oma otsuses seda seisukohta ümber lükanud. Subjektiivse koosseisu osas eeldab kuriteokoosseis tahtlust kõigi objektiivse külje tunnustele vastavate asjaolude suhtes. Seega pidi T. Silves vähemalt möönma, et tema tegevus soodustab maksupettust. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et T. Silves ei teadnud OÜ XXX raamatupidamisest ja ärist midagi. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, et T. Silves oleks pühendatud OÜ XXX äritegevusse ja sellega seotud kuritegelikesse plaanidesse. T. Silvest ei ole võimalik süüdi mõista

§ 3891

lg-te 1, 3 järgi, kuna dokumentide viimine ei moodusta koosseisu ja teisalt ei ole maakohus tuvastanud tema organiseerimis- ja juhtimistegevust. 4.

1. Kuritegeliku ühenduse osas märkis apellant järgmist. Väidetavalt oli süüdistuse kohaselt T. Silvese ülesandeks kuritegelikus ühenduses M.K. i poolt saadud juhiste ja korralduste täitmine, sh kauba päritolu varjamine ja suhkru saatedokumente vahetamine. T. Silves ei eita, et ta viis Tallinnasse veoautojuhtudele dokumente. Asjaolu, et T. Silves tundis M.K. i, kes on käesolevaks ajaks süüdi mõistetud kuritegelikku ühendusse kuulumises, ei tähenda, et T. Silves kuuluks samasse ühendusse. Apellatsioonis leitakse, et kuritegeliku ühenduse eksisteerimine ei ole leidnud kinnitust. Pigem oli nende isikute vahel, kes tegelesid suhkruäriga, grupp, sest grupi liikmete vahel puudub range juhtimisstiil ja rollide kindlaksmääratus. T. Silvesel suhkruäri korraldamisega seost ei olnud ja selle kohta ei ole prokurör ühtegi tõendit esitanud. T. Silves kuritegelikku ühendusse ei kuulunud ja tal puudub nn kindel roll. M.K. i palvel mõnel korral autojuhtidele dokumentide viimist ei saa nimetada kuriteoks, kuna T. Silves ei teadnud, mis oli dokumentide sisu ja millisel põhjusel tuleb neid autojuhtidele viia. Kogutud tõendid ei kinnita T. Silvese kindlat püsivat rolli kuritegeliku ühenduse struktuuris. Siinjuures ei nõustu kaitsja maakohtu väitega, et kõneeristused kui ka Skype-vestlused kinnitavad, et tegemist oli pikaajalise plaaniga. T. Silvese teos puuduvad kuriteo nii objektiivse kui ka subjektiivse koosseisu tunnused, mille alusel oleks võimalik asuda seisukohale, et T. Silves oleks omanud mingit informatsiooni kuritegeliku ühenduse kohta ning et temal oleks olnud soov osaleda nn kuritegelikus ühenduses kaudse tahtluse vormis. T. Silvese käitumises ei ole tuvastatud 8 planeeritud tegevust pikaajalise suure varalise kasu saamiseks ega ole tõendeid selle kohta, mis võimaldaks järeldada, et T. Silves oli allutatud organisatsiooni tahtele või on oma tegevusega kaasa aidanud ühenduse eesmärkide saavutamisele. Kuigi maakohus asus seisukohale, et T. Silvese ütlused maakohtus on vastuolus asjas kogutud teiste tõenditega, ei selgu otsusest, milliste tõenditega.
2. Tartu Maakohtu 16.05.2016 otsuse peale esitas apellatsiooni ka süüdistatav K. Austini kaitsja vandeadvokaat A. Tammer, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist K. Austini süüdimõistmise osas ning uue otsuse tegemist, millega mõistetakse K. Austin esitatud süüdistuses õigeks. 5.
3. Apellant leiab, et maakohus on rikkunud KrMS § 3051 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse põhistamise kohustust. Maakohtu otsuse lugemine on ajamahukas ja keeruline, sest otsus ei ole arusaadavalt struktureeritud, seisukohtade ja siseveendumuse kujunemine ei ole arusaadav ega jälgitav. Kohtuotsuses on valikuliselt üles loetletud, ümber kirjutatud ja refereeritud, esmalt isikulisi ja seejärel kirjalikke tõendeid, kuid neid ei seostata K. Austinile esitatud süüdistusega. Kohtuotsusest on võimatu aru saada, kas ja millised asjaolud on maakohus üldse kindlaks teinud ning millistele tõenditele need tuginevad. Kohtuotsuses on esitatud üksikud deklaratiivsed järeldused, kuid selgusetuks jääb, kust need pärinevad või millistele tõenditele need tuginevad. Kirjeldatud puudused takistavad oluliselt kaitseõiguse teostamist. Ka ei ole tõendite refereerimine käsitletav tõendite analüüsi ega otsuse põhjendustena. K. Austinile etteheidetud kuriteokoosseisu objektiivne külg (kaasaaitamisteod) on kohtuotsuses täielikult käsitlemata. Maakohus on tõendeid hinnanud valikuliselt ja ühekülgselt, tehes nende põhjal ebaõigeid järeldusi, jättes seejuures ka kaitsja esitatud seisukohad analüüsimata. 5.
4. Maakohus luges tunnistajate M.K. i, K.J. i, I.L. i ja J.S. i (P) ütlused usaldusväärseteks, välja arvatud K. Austini ja T. Silvese osas. Apellandi hinnangul on maakohus rikkunud KrMS § 312 p 2 nõudeid, sest kohtuotsuse põhiosas ei ole esitatud mitte ühtegi põhjendust selle kohta, miks maakohus leiab, et K. Austini osas on tunnistajate ütlused ebausaldusväärsed. Apellandile jääb arusaamatuks, millistele suhkru ostu-müügi dokumentidele omas K. Austin ligipääsu ning milliseid arveid, akte ja deklaratsioone peab kohus silmas. Maakohus kasutab otsuses korduvalt väljendit „suhkru müügiahel,” kuid ei ole avanud selle sisu. Maakohus ei ole põhjendanud, kuidas sellisest dokumentidele ligipääsust ja raamatupidaja kvalifikatsioonist tulenevalt pidi K. Austin aru saama ebaseaduslikust ärist/majandustegevusest ning sellest, et deklaratsioonid, arved ja aktid ei kajasta reaalseid majandustehinguid. Apellant märgib, et OÜ XXX , mis esitas MTA-le maksudeklaratsioonides ebaõigeid andmeid, raamatupidaja E.S. omas samuti ligipääsu raamatupidamisdokumentidele (arved, aktid, deklaratsioonid, lepingud jne), kuid tema osas ei tekkinud kahtlust, et ta oleks teadlik olnud ebaseaduslikust suhkruärist, tegelikult mittetoimunud majandustehingutest ning maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisest. Apellandile jääb kohtuotsusest arusaamatuks, kuidas K. Austini poolt allkirjastamata ja tema valduses mitteolnud kauba üleandmise-vastuvõtmise aktid ja lepingud näitavad K. Austini teadlikkust suhkruahela toimimisest. Maakohus ei ole avanud, mida ta peab silmas suhkruahela toimimise all. Õige on maakohtu väide, et K. Austini nimi on kantud osadele OÜ Depredador ja OÜ XXX vahelistele kauba üleandmise-vastuvõtmise aktidele, kuid maakohus on jätnud tähelepanuta kaitsja väite, et K. Austin ei ole aktidega ja lepingutega kokku puutunud ega olnud teadlik nende olemasolust. Vaatamata sellele, et M.K. oli aktile märkinud K. Austini nime, ei saa nimetatud aktid tõendada K. Austini teadlikkust suhkruahela toimimisest. Maakohtu hinnangul on tähelepanuväärne see, et arved on allkirjastamata, millest saab kohtu arvates teha järelduse, et K. Austin teadis kogu suhkruahela asjaolusid. Apellant rõhutab, et ükski õigusakt ei nõua äriühingu poolt väljastatud arve allkirjastamist. Seega on ebaõige maakohtu järeldus, et allkirjastamata arve näitab sellel kajastatud tehingu fiktiivsust (näilikkust) või muid, arvel mittekajastatud asjaolusid. Kaasajal on enamus arvetest selle esitaja poolt allkirjastamata. 5.
5. Maakohus ei ole tuvastanud K. Austini süüdistuses näidatud kaasaaitamistegusid. Kaitsja arvates ei ole maakohus K. Austinile süüksarvatud tegude subjektiivset koosseisu tuvastades 9 järginud

§-st 16 tulenevat kaudse tahtluse kriteeriume. Põhilise kriteeriumina on Riigikohtu kriminaalkolleegium praktikas subjektiivse külje tuvastamisel nimetanud teo objektiivseid asjaolusid. Subjektiivse külje tuvastamisel peavad seega olema kaasatud kõik kriminaalasja menetlemisel tõendamist leidnud ja asjassepuutuvad objektiivsed asjaolud. K. Austin kaasaaitajana pidi olema teadlik ja aktsepteerima teiste, maksukuriteo toimepanijate, kuritegelikku käitumist. Sellekohaseid tõendid kaitsja hinnangul kriminaalasjas kogutud ei ole. Ükski tõend ei kinnita, et K. Austin oleks olnud teadlik M.K. i, jt isikute kuritegelikest kavatsustest ja nõustunud kaasabi osutama maksupettuse toimepanemisele. Tegutsedes Depredador OÜ raamatupidajana ja abistades paaril korral Katexx OÜ juhatajat I.L. i, ei aidanud K. Austin teadlikult ja tahtlikult kaasa OÜ XXX käibedeklaratsioonides valeandmete esitamisele. 5.

1. K. Austin töötas Baltimpeksi raamatupidajana. See oli tema põhitöökoht, mis asus Tartus Riia tänava äärse Kauburi kaubamaja Baltimpeksi kontoris. Lisaks põhitööle osutas K. Austin erinevatele äriühingutele raamatupidamisteenust. K. Austin tundis Depredador OÜ osanikku ja juhatajat J.P. i ja osutas Depredador OÜ-le raamatupidamisteenust. Esialgu kuulus K. Austini tööülesannete hulka üksnes raamatupidamise tegemine ning maksudeklaratsioonide esitamine, selleks vormistas J.P. temale volituse e-maksuametis. J.S. i (Pi), M.K. i selgituste järgi tegeles Depredador OÜ nimel suhkru ostmise ja müügiga J.P. i, kes koostas ka vastavad müügiarved. Ülesanded, mida K. Austin täitis Depredador OÜ raamatupidajana, ei ületanud raamatupidaja tavapäraseid ülesandeid: raamatupidamiskannete tegemine, maksudeklaratsioonide koostamine ja esitamine MTA-le, müügiarvete koostamine, ostuarvete ja maksude tasumine pangaülekannete teel jmt raamatupidamises vajalike dokumentide koostamine. Kaitsja leiab, et tavapärase raamatupidamisteenuse osutamine ning võimalike näilike raamatupidamisdokumentide hoidmine ei ole piisav isiku süüditunnistamiseks maksukuriteole kaasaaitamises. 5.
2. Vastupidiselt maakohtule leitakse apellatsioonis, et Skype-i vestlused M.K. i ja K. Austini vahel kinnistavad K. Austini veendumust, et M.K. on ärimees, kes juhib erinevate äriühingute majandustegevust ning muu hulgas tegeleb teistest riikidest erinevate kaupade sisse ostmisega ning Eestisse transpordiga. Ka isiklikul tasemel suhtlemine kinnitab apellandi hinnangul, et K. Austin ei teadnud, et M.K. on kurjategijast maksupettur. K. Austin ei olnud kokkuleppemenetluses süüdimõistetud isikute võimalikest kuritegelikest kavatsustest ja käitumisest kuritegelikul eesmärgil teadlik ega ole ise käitunud kuritegelikel eesmärkidel ega kuritegude toimepanemise ja nendele kaasaaitamise tahtlusega, st temal puudus soov ja tahe, aidata kaasa M.K. i ja OÜ XXX toimepandud kuritegudele, mistõttu tuleb K. Austin temale esitatud süüdistustes õigeks mõista. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohtu istungil jäid süüdistatav T. Silves ja tema kaitsja esitatud apellatsiooni juurde. Samuti jäi esitatud apellatsiooni juurde ka süüdistatav K. Austini kaitsja. Prokurör palus jätta maakohtu otsuse muutmata T. Silvese ja K. Austini süüditunnistamises neile esitatud süüdistustes.
4. Ringkonnakohus, kuulanud ära istungil menetlusosalised, tutvunud kriminaalasja materjalide, maakohtu otsuse, esitatud apellatsioonide ning maakohtu istungite protokollidega, on seisukohal, et Tartu Maakohtu 16.05.2016 otsus tuleb jätta muutmata ning süüdistatavate kaitsjate apellatsioonid rahuldamata. Süüdistatavate kaitsjate taotlused T. Silvese ja K. Austini õigeksmõistmiseks jäävad edutuks. 7.
5. KrMS § 331 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja apellatsioonide piires ja ringkonnakohtu pädevuses on lahendada kriminaalasju üksnes siis, kui kohtumenetluse pooled on seda apellatsioonides taotlenud (RKKKo nr 3-1-1-54-12). KrMS § 331 lg-tes 2 ja 4 sätestatud ringkonnakohtu pädevuse piirang on oluline süüdistatavate kaitseõiguse tagamise 10 seisukohalt, sest süüdistatavatelt ei saa eeldada valmisolekut süüdistuse oponeerimiseks apellatsioonides vaidlustamata küsimustes (RKKKo nr 3-1-1-31-11). Ringkonnakohus ei pea oma otsuses andma vastuseid kõigile apellatsioonides toodud väidetele, millele maakohtu otsuses on ammendavalt ja põhistatult vastatud ning millega ringkonnakohus nõustub (RKKKo-d nr 3-1-1-23-11, p 18; nr 3-1-1-92-11). 7.
6. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha maakohtu otsuse põhjendatuse, ülesehituse ja jälgitavuse osas (I), seejärel võtab seisukoha T. Silvese süüdistuses

§ 3891lg-te 1, 3 - § 22 lg 3 järgi (II), T.

Silvese süüdistuses

§ 255lg 1 järgi (III), K.

Austini süüdistuses

§ 3891

lg-te 1, 3 - § 22 lg 3 järgi (IV), määrab kindlaks menetluskulud (V) ja lõpetuseks võtab kokku apellatsioonmenetluse tulemuse (VI). I

1. Kohtukolleegium ei nõustu, et maakohtu otsus ei vasta KrMS § 3051 lg 1 nõuetele, ei ole põhjendatud ning kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole järgitav, mis tooks endaga kaasa KrMS § 339 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise. Ringkonnakohus nõustub küll osaliselt apellantide kriitikaga, et maakohtu otsus sisaldab teatud osas ebavajalikku, tõendite analüüs on kohati liigne tõendite refereering ning teatud osas esineb kordusi, kuid vaatamata sellele on ringkonnakohtu hinnangul võimalik jälgida maakohtu siseveendumuse kujunemist ning tegemist ei ole KrMS § 3051 lg 1 ja § 339 lg 1 p 7 tähenduses rikkumistega. Vaatamata otsusega ajamahukale tutvumisele on võimalik eristada otsusest olulist, mille põhjal oli kaitsjatel võimalik välja tuua maakohtu eksimusi ning vormistada apellatsioone. Kaitsjad sisuliselt ei nõustu maakohtu poolt tehtud järeldustega olemasolevate tõendite pinnalt. Ringkonnakohus märgib, et KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi tuleb kvalifitseerida üksnes kohtuotsuse põhistamise kohustuse kõige ulatuslikumad rikkumised, mis on käsitatavad KrMS § 339 lg 1 p-s 7 otsesõnu nimetatud kohtuotsuses "põhjenduse puudumisena". Seejuures tuleb silmas pidada, et seadus räägib "põhjenduse" kui terviku, mitte üksikute "põhjenduste" puudumisest. Kohtuotsuses põhjenduse puudumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes on tegemist eeskätt siis, kui kohus jätab seadusliku aluseta kohtuotsuse põhiosa (KrMS § 312) tervikuna või siis mõne süüdistatava või kuriteo osas üldse koostamata (RKKKo-d nr 3-1-1-14-14, p-d 699 ja 700; nr 31-1-11-15). Kuna käesolevas asjas ei saa rääkida kohtuotsuse põhiosa puudumisest tervikuna, seda ka mitte mõne süüdistatava ega ka kuriteo osas eraldi, jäävad kaitsjate väited selles osas edutuks. Kohus märgib, et põhistustega mittenõustumine ei ole käsitletav põhistuste puudumisena (RKKKo-d nr 3-1-1-139-05, p 15; nr 3-1-1-57-99, p 6.1; nr 3-1-1-23-11). Ehk kuigi kaitsjad väidavad, et maakohus ei ole küllaldaselt käsitlenud süüdistatavatele etteheidetavate süütegude koosseisu, ei saa sellega nõustuda, kuna kaitsjad sisuliselt ei nõustu maakohtu käsitlusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik tuvastada ka mõnda muud kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist. II
2. Maakohus mõistis T. Silvese

§ 3891lg-te 1, 3 - § 22 lg 3 järgi süüdi maksupettusele kaasaaitamises.

Kaitsja leiab, et maakohtu otsusest ega maakohtule esitatud tõendite pinnalt ei 11 järeldu, et T. Silves oleks toime pannud kaasaaitamisteo ja maakohus on hinnanud tõendeid meelevaldselt. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga ja leiab, et maakohus asus põhjendatult lähtuvalt asjas kogutud tõenditele seisukohale, et T. Silves on täitnud maksupettusele kaasaaitamise koosseisu nii objektiivseid kui ka subjektiivsed tunnused. 9.

1. Kaitsja soovib sisuliselt, et apellatsioonikohus annaks võrreldes maakohtuga tõenditele teistsuguse hinnangu, leides, et maakohus on arvestanud tõendeid üksnes osaliselt ning nendes väljatoodut on arvestatud kontekstiväliselt. Kaitsja hinnangul loeb maakohus osad tõendid mitteusaldusväärseks mitte millelegi tuginemata, sh T. Silvese osas õigustavad ütlused on hinnatud mitteusaldusväärseks. Ringkonnakohus ei nõustu kaitseväitega, et seda oleks tehtud mitte millelegi tuginemata. Maakohtus antud tunnistajate ütlused, millede kohaselt T. Silves ei teadnud toimuvast midagi ning teda kasutati vaid ühingu tegevuse eesmärkidel ära, on vastuolus tunnistajate ja süüdistatava vahel olnud telefonikõnede stenogrammidega. Arvestades nimetatud kõnede suhtluse sisu, on alusetu väita, et T. Silves ega ka K. Austin ei saanud asetleidvast tegevusest aru. 9.
2. Veel heidetakse apellatsioonis ette, et maakohus ei ole järginud Riigikohtu 15.12.2014 otsuses kohtuasjas nr 3-1-1-65-14 tehtud juhiseid asja uuel arutamisel ning lisaks ei nähtu Riigikohtu otsusest, et T. Silvese õigeksmõistmine ringkonnakohtu poolt oleks olnud vale. Sellega kohtukolleegium ei nõustu. Maakohus on otsuse tegemisel arvestanud kõrgeima astme kohtu juhistega ning nendega on arvestanud ka prokurör, kes on viinud süüdistuse vastavusse kõrgeima kohtu poolt tehtud etteheidetega. Riigikohus on oma 15.12.2014 lahendis asunud sisuliselt seisukohale, et maakohus on T. Silvese süüdistuse osas

§ 3891

lg-te 1, 3 - § 22 lg 3 järgi jätnud esitatud süüdistuse osaliselt tähelepanuta ning esitatud väited hindamata. Kokkuvõtlikult rikkus maakohus esmasel arutamisel KrMS § 339 lg-t 2 ehk tegemist oli kohtuotsuse põhistamiskohustuse rikkumisega. Maakohus eiras KrMS § 268 lg-t

1. Kuna ringkonnakohus jättis maakohtu vea kõrvaldamata, rikkus ka ringkonnakohus esmasel arutamisel KrMS § 339 lg-t
2. Tegemist oli menetlusõiguse rikkumisega, mis sai alguse maakohtust ja seetõttu tuli saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Riigikohus tuvastas just menetlusõiguslikke rikkumisi. Seega omamoodi õige on T. Silvese kaitsja seisukoht, et Riigikohus pole öelnud, et T. Silvese õigeksmõistmine oleks olnud materiaalõiguse kohaldamise seisukohalt vale, sest selles osas pole kõrgem kohus oma seisukohta avaldanudki. Apellatsioonis esitatud väite kohaselt pole maakohus käsitlenud T. Silvese panust käibemaksupettusele kaasaaitamises. Maakohtu otsus on küll kohati heitlik ning selle mahukuse tõttu on komplitseeritud sellest arusaamine, kuid maakohus on siiski käsitlenud T. Silvese panust käibemaksupettusele kaasaaitamisele. Nimelt on maakohtu otsusest tuvastatav T. Silvese aktiivne roll suhkrumüügis. Nimetatut tõendab süüdistatava suhtlus nii A.K. e kui ka M.K. iga. T. Silvesel oli ülevaade, kuidas toimub suhkru müük, arveldamine, kauba maha laadimine, jne. Müügist tulenev rahade liikumine avaldas T. Silvese tegevusele materiaalse kasu saamise eesmärgil sihikindlat mõju. Ta tundis jätkuvat huvi paljude asjaolude vastu ja selleks oli tal vaja ka ühenduse liikmeid suunata ja abistada, näiteks CMR-de vahetamisega. 9.
3. Kaitsja toob välja, et T. Silves ei teadnud, mis oli tema poolt vahetatavate dokumentide sisu ning T. Silves ise nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu istungil väidab lihtsakoeliselt, et ta tuli lihtsalt inimestele appi, et vältida nende sõiduvaeva marsruudil Tartu-Tallinn-Tartu. Tegemist oli lihtsalt vastutulekuga. Süüdistuse kohaselt heidetakse T. Silvesele ette ka suhkru saabumisel sihtkohta transpordil kasutatud/koostatud rahvusvaheliste kaubaveo-saatelehtede (CMR) kokku korjamist. Vaidlust ei ole selles, et T. Silves edastas Tallinnas dokumente, mis temale selleks saadeti ja võttis nende 12 asemel ka dokumente vastu. Seda kinnitavad maakohtus nii süüdistatav ise (köide 15, lk 16 pöördel - 17) kui ka tunnistajad K.J. ja M.K. (köide 14, lk 8-9; köide 15, lk 8). Väide, et T. Silves ei teadnud midagi vahetatavate dokumentide sisust, läheb vastuollu vaatlusprotokollina koostatud süüdistatava ja tunnistaja M.K. i kõnede stenogrammidega. Kõnede stenogrammide kohaselt on võimalik aru saada, et T. Silves saab aru, milliseid dokumente tuleb tal vahetada, mida ta saab M.K. i käest ja mida tuleb tal vastu anda. Nimetatud väidet ilmestab kõne, mille kohaselt peaks dokumentide vahetus toimuma 20.06.2012 (köide 13, lk 58-64), kuid auto ei jõua kokkulepitud kohta õigel ajal, T. Silves ei leia õiget kohta ning arutatakse cargo teel dokumentide saatmist. 20.06.2012 kell 18.00.01 alanud telefonikõnest, kui M.K. helistas T. Silvesele, tuleneb, et kui M.K. küsib T. Silveselt, et kas viimane saaks teda homme veel aidata, vastab T. Silves „No väga väga hea, aga kus ma, mis aidata noh, see on, ega ma sind ei aita. Me ju ühi…, see on ühine, ühine asi, vana kuradi, aga„ (köide 13, lk 63). Nimetatud vestluse osa ilmestab seisukohta, et T. Silves oli teadlik, mis dokumente ta vahetab ning korralduse selleks sai ta siiski peamiselt M.K. ilt. Ei ole kuidagi eluliselt usutav, et kuigi T. Silves pidas kogu tegevust sisuliselt ühiseks tegevuseks, ei saanud ta aru, millised dokumendid saabuvad cargoga ja millised dokumendid ta välja vahetab. Jutt käib ka otseselt CMR-dest. Nimelt 19.07.2012 kell 09.16.02 (köide 13, lk 198 – 199 pöördel) helistab T. Silves A.K. ele ning jutt käib dokumentide vahetamisest, mille käigus mainitakse korduvalt ka CMR-de ärakorjamist, mille osas T. Silves toob välja, et kuigi tol hetkel oli neid pabereid üks, siis koguaeg on neid kaks olnud. Seega on detailselt käinud jutt ka CMR-dest. 9.
4. Kaitsja rõhutab tuginedes H.A. i suhtes kriminaalasjas nr 1-15-8673 tehtud maakohtu lahendile, esmasele ringkonnakohtu lahendile ja asjaolule, et Riigikohus ei ole oma otsuses ümber lükanud seisukohta, et saatelehtede kokku korjamine ei moodusta maksukuriteole kaasaaitamist, et T. Silvese tegu ei soodustanud maksukuritegu. Ringkonnakohus, arutades teistkordselt T. Silvese süüdistust, ei nõustu kaitsja seisukohtadega. Esmalt märgib kohtukolleegium, et kaitsja poolt H.A. i suhtes viidatud lahendi puhul on tegemist jõustumata lahendiga, mille osas on prokurör esitanud apellatsiooni ning tegemist ei ole maakohtu sellise seisukohaga, millele käesoleval hetkel saaks tugineda. Riigikohus tõesti ei ole varasemalt ringkonnakohtu poolt koosseisu osades väljendatud seisukohta ümber lükanud, kuid taaskord vajab rõhutamist, et Riigikohus ei võtnud materiaalõiguse kohaldamise osas seisukohta, vaid tuvastas menetlusõiguse rikkumise, mis tõi kaasa kriminaalasja uueks arutamiseks saatmise, seega nimetatud asjaolud ei ole aluseks väitmaks, et saatelehtede kokku korjamine ei moodusta maksukuriteole kaasaaitamist. Vastupidiselt kaitsjale leiab ringkonnakohus, et ka saatelehtede kokku korjamine lisaks muudele kaasaaitamistegudele aitas kaasa maksukuriteo toimepanemisele ning maakohus on põhjendatult T. Silvese ka selles osas süüdi mõistnud. Tuleb nõustuda, et CMR-e ei olnud vaja selleks, et maksukuritegusid toime panna, kuid antud kriminaalasjas on süüteo skeem üles ehitatud muuhulgas ka saatelehtede ärakorjamisele ja vahetamisele. CMR-de vahetamine oli kindlasti vajalik selleks, et kauba hinnaga manipuleerida. Ka maakohus on märkinud, et CMRd näitasid, et suhkur toodi Lätist ning toimetati tegelikkuses kohe Eestis olevale lõpptarbijale. Saatelehtede ärakorjamine muutis vajalikuks vahepealsed fiktiivsed tehingud, deklareerimaks suhkrumüügilt käibemaksu. CMR-de korjamine ja vahetamine on üks osa T. Silvese kaasaaitamisteost. T. Silvese tegu toetab M.K. i tegu ning toetab täideviija tahtlust. Selleks, et lugeda tegelikkusele mittevastavate arvete hankimine maksudeklaratsioonis valeandmete esitamisele kaasaaitamiseks, ei pea tuvastama, et näilike arvete puudumise korral poleks valeandmeid sisaldanud deklaratsioone esitatud. Kolleegium on selgitanud, et kaasaaitamise objektiivsesse külge kuulub ka põhjuslik seos kaasaaitamisteo ja täideviimisteo vahel. Siiski ei pea see põhjuslik seos olema nii vahetu kui põhiteokoosseisu objektiivsesse külge kuuluv põhjuslik seos. Kaasaaitaja tegevus peab avaldama mõju põhjusliku seose ahela arengule ning toetama selle arengut. Kaasaaitamisteona käsitletakse mitte üksnes sellist tegu, 13 mis on täideviimisteo absoluutseks eelduseks, vaid ka sellist tegu, mis vaid toetab ja kinnitab täideviija tahtlust (RKKKo nr 3-1-1-6-11, p 13.5). CMR-de väljavahetamine oli vajalik, et varjata kauba päritolu ja juhul, kui maksuhaldur hakkaks maksumenetluse käigus kolmandatelt isikutelt vajalikku teavet koguma, siis oleks võimalik vähendada riski, et maksuametnik avastab alusetu sisendkäibemaksu kajastamise OÜ XXX maksudeklaratsioonides. Seetõttu oli T. Silvese poolt saatelehtede väljavahetamine just selle maksukuriteo puhul täideviija tahtlust toetavaks ja kinnitavaks teoks. 9.
5. Kaitsja leiab, et T. Silvese puhul puudub vajalik tahtlus kaasaaitamisteo toimepanemiseks ning selles osas puuduvad ka igasugused tõendid. Subjektiivsete tunnuste poolest peab kaasaaitamistegu olema tahtlik. See tähendab, et kaasaaitajal peab olema vähemalt kaudne tahtlus kaasaaitamisteo toimepanemiseks. Seega ei saa kaasaaitamiseks kvalifitseerida käitumisakte, mille toimepanija kas hooletusest, kergemeelselt või üldse mittesüüliselt käitudes annab objektiivses mõttes kaasabi kuriteo toimepanemiseks. Kuid üksnes kaasaaitamisteo tahtlikkus ei tähenda ikka veel, et kaasaaitamise subjektiivsed koosseisutunnused oleksid realiseeritud. Selleks peab kaasaaitajal olema nn kahekordne tahtlus, see tähendab tal peab vähemalt kaudse tahtluse vormis olema tahtlus ka toimepanija poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes. Seega ei saa kaasaaitamiseks lugeda ka sellist iseenesest vaieldamatult tahtlikku käitumist, kus isik annab toimepanijale objektiivselt kaasabi, kuid kas ei pea üldse võimalikuks või vähemalt ei mööna, et toimepanija kasutab saadud abi tahtliku õigusvastase teo toimepanemiseks. Tahtlus toimepanija poolt tahtliku õigusvastase teo toimepanemiseks tähendab minimaalselt vähemalt seda, et kaasaaitaja peab võimalikuks konkreetse koosseisupärase teo toimepanemist täideviija poolt ja möönab seda. Seevastu on tahtlus välistatud olukorras, kus kaasaaitaja peab küll võimalikuks ja möönab täideviija poolt mingi õigusvastase teo toimepanemist, kuid tal puudub sellest teost täpsem ettekujutus. Selles mõttes on kaasaaitamise jaoks vajalik, et kaasaaitaja kujutaks endale konkreetset individualiseeritavat kuriteosündmust selle ebaõigussisu olulisemates joontes ette. (RKKKo nr 3-1-1-97-09, p 7.4) Eelnevast analüüsist ja kohtupraktikast järeldub, et puudub igasugune alus väita, et T. Silves ei teadnud, et see, mida ta teeb, pole lubatud. Ta lähtus saadud juhistest ning aitas maksupettusele kaasa, korjates ära CMR-d, jagades teadmisi, kuidas tegutseda ning abistas rahaliste vahendite hankimisel. Arvestades, et T. Silvesel oli varasemalt ärilisi teadmisi, mida ta uuritavas asjas jagas, saab kindlasti järeldada, et ta sai aru ja oli selgel teadmisel, et M.K. i poolt läbiviidav tegevus ei ole seaduslik. III
6. Maakohus leidis, et põhjendatud on T. Silves süüdi mõista ka süüdistuses

§ 255lg 1 järgi.

Kaitsja leiab, et kuritegeliku ühenduse eksisteerimine ei ole üldse tõendamist leidnud, seega ei saanud sinna kuuluda ka T. Silves. Tegemist ei ole mitte ühenduse, vaid tavalise grupiga. Ringkonnakohus kaitsja selle käsitlusega ei nõustu. 10.

1. Kaitsja leiab, et T. Silvese poolt esitatud küsimused seoses äritegevusega M.K. ile, on seotud laenu tagasimaksega, mitte ühendusse panustamisega. Kriminaalasjas kogutud tõendid näitavad vastupidist. Kõnede stenogrammist tuleneb, et T. Silvese puhul ei saa rääkida üksnes laenu vahendamisest, mida ka T. Silves ise ei eita, vaid süüdistatav on tundnud läbi selle olulist huvi pidevalt ka asjade käekäigu üle ning väljendades end paljudel juhtudel „meie“ tegevusega. T. Silves aitas küll OÜ-l XXX laenu saada, kuid oli ka seejärel edaspidi ise asjade käekäigu üle väga tõsiselt huvi tundev. Täielikult ei saa ka eitada, et T. Silves poleks andnud kuritegeliku ühenduse liikmetele lihtsalt majandusalast nõu, mida ta on maakohtu istungil asunud aktiivsel väitma. Kõnede üleskirjutisest nähtub muuhulgas, et T. Silves on jaganud oma teadmisi A.K. ele (köide 13, lk 159-161). Samas, öeldes, et need on lihtsalt teadmised, oleks tegemist 14 kontekstist välja kisutud lausetega ning jääks arvestamata taust, et tegelikkuses oli majandustegevusealane nõu vajalik ühenduse efektiivseks kuritegelikuks toimimiseks, minimeerides riski jääda MTA-le silma. Nagu ringkonnakohus ka käesoleva otsuse alapunktis II välja tõi, siis tunnistajate maakohtus antud ütlused on antud eesmärgiga minimeerida käesolevas kriminaalasjas süüdistatavate süü suurust ning arvestades vastuolusid teiste asjas kogutud tõenditega, oli põhjendatud tunnistajate ütlused selles osas lugeda mitteusaldusväärseteks. T. Silvese kõnedest M.K. i ja A.K. e vahel on näha süüdistatava üleolekut ja pidevat selgitamist, kuidas asjad peaksid käima ja kuidas äri „põhja ei lastaks“. Apellatsioonis märgitakse, et teadmine M.K. ist ei tähenda T. Silvese puhul veel kuritegelikku ühendusse kuulumist. Maakohus ei ole oma otsuses ka sellisele seisukohale viidanud, mistõttu selline väide on asjakohatu. 10.
2. Kaitsja leiab, et kriminaalasjas arutatava ühenduse näol ei ole üldse tegemist ühendusega, vaid rääkida tuleks üksnes grupist. T. Silvese seotuse osas ei ole ka tõendeid esitatud. Kaitsja leiab veel, et esitatud fraas, et tegutseda tuleb „päev päeva haaval“, ei tähenda pikaajalist tegutsemist, vaid viitab tegutsemise ajutisusele. Ringkonnakohus leiab, et see on väljend, millele ei saa anda kuritegeliku ühenduse püsivuse seisukohast ülimuslikku kvantitatiivset tähendust. Kuritegeliku ühenduse eristamine grupist on apellatsiooni kohaselt oluliseks probleemiks T. Silvese süüdistuses

§ 255lg 1 järgi.

Kuritegeliku ühendusena tuleb käsitleda sellist grupilist tegevust, kus on välja töötatud põhjalik teoskeem ja jagatud ülesanded selliselt, et vastavalt süüdlase ettekujutusele oleks tagatud võimalikult kauakestev ja järjepidev tulu saamine ilma sealjuures õiguskaitseorganite tähelepanu pälvimata. Etteruttavalt märgib kohus, et kuritegeliku ühenduse jaatamist ei välista asjaolu, et isikud tegelevad mitme õiguspärase projektiga (RKKKo nr 3-1-1-6-16).

§ 255

koosseisu ja gruppi eristabki tõsiasi, et kuritegelik ühendus on koosseisuna täpsustatud, kuid grupiviisilise kuriteo toimepanemist võib ette heita sisuliselt igale

-i süüteokoosseisu toimepanijale. Süüteo toimepanemine grupi poolt on karistust raskendav asjaolu (

§ 58p 10) ehk tegemist on karistust iseloomustava osaga.

Küll leidub ka süüteokoosseise, kus see võib olla koosseisuelement – näiteks

§ 199lg 2 p 7 – vargus, mis on toime pandud grupi poolt.

Kuritegelikku ühendust iseloomustab järgnev koosseis: sinna kuulub kolm või enam isikut; see on püsiv; selle liikmete vahel on ülesanded jaotatud; see on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ja selle tegevus on suunatud kas teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele. Kuritegelikku ühendusse kuulub isik, kes organisatsiooni osana allub selle tahtele ja aitab oma tegevusega kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Seejuures ei pea see isik vahetult osa võtma ühenduse poolt toimepandavatest kuritegudest. Kuritegelikku ühendust iseloomustab selle püsivus, ja mitte niivõrd liikmeskonna püsivus, vaid ühenduse kui organisatsiooni püsivus. Ühenduse püsivus tähendab omakorda seda, et selle struktuur võimaldab ühenduse liikmetel (kaasa arvatud juhil) vahetuda nii, et ühendus jätkab selle eesmärgiks seatud tulemuse poole pürgimist. Kuritegeliku ühenduse liikmete ülesannete jaotus toetab ühenduse püsivust. (RKKKo nr 3-1-1-65-14, p 21). Kui grupi potentsiaal ammendub ühe aktsiooniga, ei ole tegemist kuritegeliku ühendusega. (RKKKo-d nr 3-1-1-125-13; nr 3-1-1-127-13). Täites kõik

§ 255

koosseisu elemendid, saabki rääkida kuritegelikust ühendusest, mida eristab grupist n-ö kvalitatiivne külg. 10.

1. Lähtuvalt eeltoodust ei saa nõustuda kaitsjaga, et tegemist on pelgalt grupiga. Kindlasti ei nõustu kohtukolleegium apellatsioonis esitatud väitega, et kuna M.K. rääkis, et tegutseda tuleb 15 „päev päeva haaval“, siis ongi lihtsakoelist järeldatav, et tegemist on justkui ühekordse aktsiooniga. Taaskord vajab rõhutamist, et kuritegeliku ühenduse eesmärk oli tegutseda pikema perioodi vältel, mitte üksnes süüdistuses esitatud perioodil mai, juuni, juuli
2. Ühendus oli planeerinud tegevust ka juba augustiks 2012 ja sellel ajal tegutsenud, kuid kuna süüdistuses märgitud isikud peeti kinni enne MTA-le augustikuu vastava deklaratsiooni esitamist, piirdus süüdistus 3 kuuga. M.K. i ütlustest H.A. ile, mida kohtuotsuse ja apellatsioonide lõikes viidatakse, tuleneb järgmine. Jälitustegevuse tulemusena on saadud 31.03.2012 Skype-vestlus H.A. i ja M.K. i vahel (köide 5, lk 53-53 pöördel). Vestluse käigus uurib H.A. , kuidas nad siis teevad, mille peale M.K. selgitab, et H.A. müüb senikaua kui tema Foods (OÜ XXX ) korda saab ning siis kui temal on korras, müüb H.A. talle. H.A. esitab omapoolse versiooni asjade käigust tulevikus, millele M.K. vastab „hetkel ela päev korraga, mõte on sul sama mis mul aasta tagasi aga see pole nii“. Lugedes Skype-vestlust tervikuna ei saa sisuliselt järeldada, et päev päeva haaval tegutsemine tähendaks tegutsemist lühiajalise eesmärgiga. Pigem soovitab M.K. H.A. il hoiduda sellest, et palju ei saa ette mõelda, vaid tuleb arvestada maksuametiga ja siinkohal on nähtav kuriteo toimepanijate teadlik valvsus ja ettevaatusabinõud, samas ka hirmulolek ootamatu paljastamise korral. Täidetud on ka teised koosseisu elemendid. Ühendusse kuulus rohkem kui kolm inimest: M.K. , A.K. e, I.L. , K.J. , T. Silves, J.P. , M.O. . Suunatud oli ühendus maksukuriteo toimepanemisele tulenevalt

§-st 3891, mille osas on tegemist teise astme kuriteoga, sanktsiooni ülemmääraga rohkem kui 3 aastat vangistust. Varalise kasu saamise eesmärk loomisel on olemas. Ühenduse eesmärk oli sisendkäibemaksu tagasisaamise ning seeläbi varalise kasu tekkimine, mistõttu tuli kasutada vahepealseid variettevõtteid, kuna suhkur osteti algselt Lätist ning välisriigist ostetud suhkrult ei arvestata käibemaksu. Seega tulenevalt KMS-st puudus õigus sisendkäibemaksu tagasisaamiseks. Ka saab rääkida ühenduse püsivusest ja selle liikmeskonna vahel ülesannete jaotumisest. Ühendus oli üles ehitatud eesmärgiga vaheettevõtteid pidevalt vahetada ning sellega tegevust pikendada. Olid konkreetsed isikud, kes tegelesid juhtimisega, arvete esitamisega, tehingutega, jne. Isikute ja ettevõtete vahetumine ei muutnud sisuliselt ühenduse tegutsemist. Arvestades asjas kogutud tõendeid (jälitustoimingute tulemusena saadud kõne stenogrammid, Skype-vestlused), siis T. Silves sai elukogenud isikuna aru, et tegemist on kuritegeliku ühendusega või pidi seda vähemalt möönma ning alusetu on kaitsja väide, et selles osas puudusid tõendid. 10.4. Maakohtu otsusega moodustatakse T. Silvese suhtes liitkaristused nii

§ 65lg-te 1 kui ka 2 alusel.

Kaitsja jaoks jääb arusaamatuks karistuse liitmine

§ 65lg 1 alusel Harju Maakohtu 04.09.2015 otsusega mõistetud karistusega.

10.4.1.

§ 65

lg 1 alusel suurendati, arvestades

§ 64sätestatut, T.

Silvesele mõistetud karistust Harju Maakohtu 04.09.2015 otsusega mõistetud karistuse osa võrra ja mõisteti T. Silvesele

§ 65lg 3 sätteid arvestades karistuseks 6 aastat vangistust.

Harju Maakohtu 04.09.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-4847 karistati T. Silvest

§ 184

lg 2 p 2 järgi 3-aastase vangistusega ning

§ 424

järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega.

§ 64lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati T.

Silvese eelvangistuses viibitud aeg 24.03.2014, s.o 1 päev, karistusaja hulka ning kanda jäi 2 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust.

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel jäeti vangistus T.

Silvese suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui T. Silves ei pane 3 aasta pikkuse 16 katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, elukohaga XXX .

§ 75lg 2 p 5 alusel määrati T.

Silvesele lisakohustus alluda narkootikumidevastasele ravikuurile.

§ 78p 1 alusel arvestati T.

Silvesele määratud 3 aasta pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 04.09.2015. T. Silvest süüdistati selles, et tema isikuna, kes on Harju Maakohtu 26.08.2010 otsusega nr 1 09-6338 mõistetud süüdi

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja olles selliselt isik, kes on varem toime pannud karistusseadustiku

1. peatükis
2. jaos sätestatud kuriteo, omandas ebaseaduslikult uuesti eeluurimisel täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 24.03.2014, kokku suures koguses narkootilisi aineid: kokku 75,31 grammi narkootilist ainet gammahüdroksüvõihapet (GHB) sisaldavat vedelikku (puhtal kujul 24,60 grammi GHB-d) ja 0,88 grammi narkootilist ainet kokaiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul 0,13 grammi kokaiini), s.o kokku rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses narkootilisi aineid. T. Silves hoidis nimetatud narkootilisi aineid enda kasutuses olevas sõiduautos BMW (reg.nr XXX ) kuni 24.03.2014-ni, mil ta Tallinnas, Tedre 16 maja juures nimetatud sõiduki roolist politsei poolt kinni peeti ning narkootilised ained seejärel politseitöötajate poolt osundatud sõidukist leiti ja ära võeti. Samuti süüdistati T. Silvest selles, et tema juhtis 24.03.2014 kella 05.40 ajal Tallinnas, Spordi ja Tedre tänavate ristmikul ja edasi Tedre 16 maja juures mootorsõidukit BMW 525D registreerimismärgiga XXX , olles joobeseisundis (narkootiliste ainete kokaiini ja GHB tarvitamisest tingitud narkojoove). 10.4.
3. Kuna käesolevas kriminaalasjas süüdistuse aluseks olevad teod on toime pandud enne Harju Maakohtu 04.09.2015 otsuse kuulutamist ehk T. Silves pani maksukuriteole kaasaaitamisteo ja kuritegeliku ühendusse kuulumise toime enne ja need on tuvastamisel pärast süüdimõistva kohtuotsuse tegemist, tuleb mõista liitkaristus. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks kaitsja istungil esitatud seisukoht, mille kohaselt jääb kaitsjale mõistmatuks, miks peab isik kandma kaks korda karistust. T. Silves on ühe osa põhilistest tingimustest täitnud ja need tingimused lõppevad lähiajal ära. Harju Maakohtu 04.09.2015 otsusega pandi T. Silvesele tõesti lisakohustus osaleda narkootikumidevastasel ravikuuril ning ringkonnakohtu istungil tõi süüdistatav välja, et istungi ajal viibib ta Sillamäel narkootikumidevastases rehabilitatsioonikeskuses 11 kuud, viibida on jäänud veel 1 kuu ning kohustus viibida Sillamäel tulenes Harju Maakohtu otsusest. Tegemist on lisakohustusega. Maakohtu poolt karistuse liitmise osas ei saa rääkida, et tegemist oleks ühe karistuse kandmisega kaks korda. Harju Maakohtu 04.09.2015 otsusega kohustati T. Silvest järgima ka kriminaalhoolduse nõudeid ning katseaja pikkuseks oli märgitud 3 aastat alates kohtuotsuse kuulutamisest. 10.4.
4. Hiljem tuvastatud kogumi korral on n-ö liidetavateks süüdlasele mitme kohtuotsuse järgi mõistetud karistused, mitte aga nende ärakandmata osad. Süüdlase poolt eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võtmine hiljem tuvastatud kogumi puhul üheks liidetavaks, kujutab endast materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis võib kaasa tuua süüdlase olukorra põhjendamatu raskendamise. Olukorda, kus süüdistatavale on mõistetud ühe liidetava karistusena tingimuslik karistus või põhikaristust on individualiseeritud mõnel muul viisil, reguleerib alates 01.01.2015

§ 65lg 3.

Tingimusliku vabastamise eelduseks oleva põhikaristuse suhtes on ka võimalik liitkaristuse moodustamine

§ 64

ja

§ 65ette nähtud eeskirjade kohaselt.

Karistus mõistetakse süüdistatavale kahe kohtuotsusega mõistetud põhikaristuse liitmise teel. Sellele seisukohale asus enne seadusemuudatust ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu 29.10.2009 otsuses kohtuasjas nr 3-1-1-66-10, p 11.

1. (J. Sootak. P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne.
2. § 65, lk 192-197, p-d 3-4.3) Seega on maakohus põhjendatult mõistnud T. Silvesele liitkaristuse

§ 65lg 1 alusel ka Harju Maakohtu 04.09.2015 otsusega.

On põhjendatud T. Silvesele liitkaristuse mõistmine 3 kohtuotsuse alusel kogumina ja kaitsja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis annaks aluse vastupidisele seisukohale jõudmiseks. 17 IV 11. Maakohus mõistis K. Austini süüdi

§ 3891lg-te 1, 3 - § 22 lg 3 järgi.

Kaitsja on seisukohal, et maakohus on hinnanud tõendeid valikuliselt, puuduvad tõendid, mis kinnitaksid K. Austini süüd ning süüdistatav on täitnud üksnes Depredador OÜ raamatupidaja kohustusi, mis ei ületa tavapäraseid ülesandeid. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on K. Austini põhjendatult lähtuvalt asjas kogutud tõenditele süüdi mõistnud. 11.

1. Apellatsiooni etteheide, et maakohus ei ole esitanud põhjendusi, miks on K. Austini suhtes antavad ütlused ebausaldusväärsed, jääb edutuks. Maakohus on otsuses põhjendatult leidnud, et I.L. , K.J. kui ka M.K. on K. Austini osas andnud ütlusi kantuna eesmärgist näidata süüdistatava rolli vähemolulisemana kui see tegelikult oli. Nimetatud vastuolud ilmnevad teistest kriminaalasjas kogutud tõenditest, kust näiteks vaatlusprotokollina vormistatud kõnede väljavõtetest nähtub, et K. Austin on teadlik erinevatest äriühingute vahelistest skeemidest ning mitte üksnes M.K. i ettepaneku või juhtnööride korral, vaid ka omal algatusel uuris ja omas süvainfot asjaolude paikapidavusest ning arvete muutmisest, koostamisest, maksmise vajalikkusest. Ei ole eluliselt usutav tunnistajate poolt väljapakutav lihtsakoeline kaitseversioon, et K. Austinit üksnes kasutati ära. Nimetatud väite mittepaikapidavust ilmestavad sarnased asjaolud nagu T. Silvesegi puhul, n-ö jälitustegevuse tulemusena kogutud kõnede stenogrammid. 11.
2. Kaitsja toob apellatsioonis välja, et OÜ XXX , mis esitas MTA-le maksudeklaratsioonides ebaõigeid andmeid, siis raamatupidaja E.S. omas samuti ligipääsu raamatupidamisdokumentidele (arved, aktid, deklaratsioonid, lepingud jne), kuid tema osas ei tekkinud kahtlust, et ta oleks teadlik olnud ebaseaduslikust suhkruärist, tegelikult mittetoimunud majandustehingutest ning maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisest. Ringkonnakohtul puudub käesoleval ajal võimalus võtta nimetatud asjaolu suhtes seisukoht, sest esitatud on süüdistused T. Silvesele ning K. Austinile. KrMS § 30 lg 1 kohaselt juhib prokuratuur kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindab riiklikku süüdistust kohtus. Käesoleva asjaga koos seda tehtud ei ole ning ringkonnakohus ei pea sellel vajalikuks pikemalt peatuda. Tunnistajate M.K. i, J.P. i (S. ) ütluste kohaselt oli K. Austin Depredador OÜ raamatupidaja (köide 15, lk 2; 12 pöördel). Vaatamata sellele näitavad kõnede väljavõtted, et K. Austin oli pidevas kontaktis M.K. iga ja omas ülevaadet OÜ-ga XXX toimuvatest tehingutest. Ehk sisuliselt teadis K. Austin ka OÜ XXX tegevusest. 11.
3. Kaitsja leiab, et vaatamata maakohtu korduvatele viidetele, ei ole lahti mõtestatud, mida mõeldakse suhkruahela toimimise all ning kuidas allkirjastamata arved seda mõjutavad. Apellatsioonis leitakse, et arveid ei peagi allkirjastama ja seda kaasajal ei tehtagi. Maakohus on otsuses selgitanud, mida tähendab suhkruahel, kuid tuleb tõdeda, et see selgub otsusest tervikuna, mitte ei ole kohus seda üksikult defineerinud. Kohtukolleegium on seisukohal, et nimetatud asjaolu ei takista veel tähendusest tervikuna aru saamist ning tunnistajate ütlustest ning maakohtu järeldustest on võimalik tuvastada, et suhkrumüügi ahela toimimise all mõeldakse, et M.K. organiseeris ja juhtis müügiahelat, kus näidati näilikke ostumüügitehinguid, eesmärgiga vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu, millele erinevates kriminaalasjades süüdistatavad kaasa aitasid. Müügiahela all mõeldakse erinevate ettevõtetega loodud skeemi, jätmaks muljet võimalusest arvestada maha sisendkäibemaksu, saada see läbi tulu ja ettevõtete vahetamise tulemusena mitte jääda silma MTA-le. Seda skeemi ilmestab ka maakohtu poolt viidatud suhkru teekond Lätist Eestisse. Ka ei pea paika kaitsja väide, et kaasajal on enamus arvetest esitaja poolt allkirjastamata. RPS § 7 lg 1 p 7 kohaselt on raamatupidamise algdokument majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast 18 esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist. Seega peaks olema RPS-i kohaselt ka müügiarved allkirjastatud. Seda praktikat sisuliselt on ka ühenduse tegevuses kajastatud. Nimelt on erinevate äriühingutevahelised arved allkirjastatud. OÜ XXX poolt väljastatud arved on siiski allkirjastatud (köide 3, lk 227-229). 11.
4. Kaitsja hinnangul ei selgita maakohus, kuidas K. Austin oleks pidanud teadma maksupettusest läbi raamatupidaja teadmiste ja seaduse. Maakohus on selgitanud, et kohtu hinnangul K. Austin raamatupidajana pidi deklaratsioone koostades tutvuma ka raamatupidamisdokumentidega ja käibeandmikega. Ehk selle kohustuse täitmisel oleks ta olnud teadlik, et tema poolt koostatud deklaratsioonid ei vasta raamatupidamisseadusele ja heale raamatupidamise tavale. Esitatud tõenditest nähtuvalt K. Austin sai aru, millist tellimustööd ta täitis ning tellimustööd tegi ta täitmata samas RPS §-s 7 toodud nõudeid. K. Austini suhtlus M.K. iga ja teiste äriühingu liikmetega annab tunnistust sellest, et tema sai vägagi hästi aru, et tema poolt koostatavad arved ja deklaratsioonid ei vasta tegelikkusele – nende taga ei ole majanduslikku sisu. Ta on teadlikult jätnud järgimata seadusest tulenevad kohustused, vormistades arveid vastavalt saadud telefonikõnedele. Vaatlusprotokollis välja toodud kõnede üleskirjutuste kohaselt olid K. Austini ja M.K. i vahel sagedased kõned teemal, kas K. Austin teeb mingisuguste konkreetsete koguste osas nimetatud suuruses arved (köide 13, lk 143; köide 14, lk 174 – 174 pöördel). Asja konspireeritusest annab teavet ka jälitusprotokollist tulenev kõne stenogramm, mille kohaselt K. Austin tahab M.K. i käest Sanderi numbrit (L. ), kuna ta ei saa panka ja tal on vaja koode. Jääb arusaamatuks, miks peaks olema süüdistataval vaja S. L. a panga paroole, kuna S. L. a ettevõtteks on OÜ Rednas, kuid K. Austin tegi raamatupidamist OÜ-le Depredador. Lisaks tuleneb 25.09.2012 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli lisast, kus vaadeldi 28.08.2012 M.K. i elukohast XXX , toimunud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud sülearvuti Dell Inspiron 1525 vaatlusest järgmine. Nimelt vaatlusprotokolli juurde lisatud lisa 8 kohaselt on toimunud korduvalt vestlus M.K. i (XXX ) ja K. Austini (XXX) vahel. Tuleb nõustuda kaitsjaga, et nende vestluste käigus räägiti ka isiklikel teemadel, kuid see ei välista K. Austini tegevust kui kaasaaitamist maksupettusele. Näiteks tuletab K. Austin M.K. ile meelde järgmist „katexxxile oli vaja eile tsd ära teha“, mille peale lubab M.K. läbi tulla (köide 5, lk 87) või näiteks kirjutab M.K. K. Austinile „ma tahan et sa mulle arve teeksid. Kohe ütlen hinna“ (köide 5, lk 93). 09.08.2012 on M.K. kirjutanud K. Austinile „kuule ära enam saada rednase v teiste firmadega seonduvaid asju mul meilile. Pole vaja“ (köide 5, lk 94 pöördel). 11.
5. Ka kaitsja väide, et Skype-vestlused pigem kinnitasid, et K. Austinil oli M.K. iga lähedane läbisaamine ja ta uskus, et M.K. on aus ärimees, ei veena ringkonnakohut, et K. Austin ei olnud teadlik M.K. i tegevuse ebaseaduslikkusest ning lähedane läbisaamine ei muuda äritegevust legaalseks. Ringkonnakohus ei vaidle vastu väitele, et süüdistatav käis ka eraeluliselt läbi M.K. iga ja sellele viitavad ka jälitusprotokollist tulenevad stenogrammid kõnedest. Näiteks 07.05.2012 vestlesid K. Austin ja M.K. sellest, kuidas M.K. tuleb K. Austini last hoidma ning selle käigus on vaja lapsega mängida, talle putru keeta, magama panna, et siis muinasjuttu lugeda, jne (köide 5, lk 80 pöördel). See aga ei välista kõiki ebaseadusliku sisuga tegevusi ja „tööalaseid jutte“ sellest, kuidas vormistada arveid, millest võib Skype’i vahendusel kirjutada või mitte, kuna kokkusaamised kokku lepiti, jne. Kõik see näitab, et K. Austin oli teadlik M.K. i tegevusest ning aidates arveid koostada, ülekandeid teha, annab aluse järelduseks, et süüdistatav K. Austin oli teadlik, et aitab oma tegevusega kaasa M.K. i ebaseaduslikule tegevusele. Töötades raamatupidajana, pidi ta olema teadlik, et selliste arvete koostamine ei ole seaduslik. 11.
6. Kaitsja väide oli, et raamatupidajana ei puutunud K. Austin kokku ostu-müügi lepingute sõlmimisega, kaupade tellimisega, kaupade üleandmise-vastuvõtmisega, kaupade transpordiga, müügiga, jmt. K. Austin osutas ainult raamatupidamisteenust ettevõtte juhi – M.K. i – poolt antud andmete alusel heas usus ning temal puudus võimalus kontrollida, kas ja milliste äriühingute kaudu kaup ka tegelikult liigub. Korduvalt püütakse luua mulje ausast ja heas usus 19 töötavast raamatupidajast, korrates väidet, et K. Austinil ei olnud alust kahelda M.K. i poolt majandustehingute kohta antud info õigsuses. Vastavalt sellele koostas ta raamatupidamisdokumendid, muu hulgas vormistas Depredador OÜ müügiarved. Selline kaitsjapoolne viide on üksnes süüdistatavat õigustav ning ei ole kooskõlas reaalse olukorraga. Koostades M.K. ile arveid telefonikõnede ja Skype-vestluste alusel, on süüdistatav läinud oma käitumisega vastuollu RPS-ga, seda juba RPS § 6 lg-ga 4, mis ütleb, et iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Sellise käitumise puhul nagu on võimalik tuvastada kriminaalasja materjalide põhjal, ei saa asuda seisukohale, et K. Austin oleks seda nõuet täitnud. OÜ XXX juriidilisel aadressil Aardla 27, Tartu toimunud läbiotsimise käigus ära võetud dokumentide vaatlusprotokolli kohaselt on ka OÜ Depredador volitatud esindajana kauba üleandmise-vastuvõtmise aktile märgitud isikuks K. Austin (köide 2, lk 194-221). K. Austin oli volitusest teadlik ja edastas nimetatud volituse ka M.K. ile (köide 9, lk 71 -72). Ka ei anna alust järeldada, et K. Austin tegutses üksnes heas usus raamatupidajana ja ei teadnud pettusest midagi. K. Austini elukohas XXX , toimunud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud asitõendid (vaatlusprotokollid – köide 2, lk 1 jj) annavad alust teistsuguseks seisukohaks. Vaatlusprotokollides käsitletud ära võetud mälupulk SanDisk, sellel asuvad failid, ära võetud dokumendid, ära võetud sülearvuti DELL annavad alust järeldada, et K. Austin tegeles süüdistuses nimetatud firmade, s.o OÜ Depredador, OÜ Katexx, OÜ Rednas, raamatupidamise korraldamisega. Seega on alusetud kaitsja vastupidised seisukohad ning tunnistajate poolt väljatoodu, et K. Austinit kasutati lihtsalt ära. Lisaks ilmestab K. Austini tegevust sissetulekute osas koostatud fail (lisa 10, köide 9, lk 81-81), millest nähtub süüdistuses märgitud ettevõtetelt rahade laekumine süüdistatavale. Kõik eelnev viitab ka sellele, et K. Austin oli põhjalikult teadlik tegelikust äritegevusest ning vastupidised väited on nende tõenditega ümber lükatud. 11.
7. Kaitsja heidab veel ette, et maakohus ei ole tuvastanud K. Austini kaasaaitamisteo jaoks vajalikku kahekordset tahtlust. K. Austin kaasaaitajana pidi olema teadlik ja aktsepteerima teiste, maksukuriteo toimepanijate, kuritegelikku käitumist. Sellekohaseid tõendid kaitsja hinnangul kriminaalasjas kogutud ei ole. Ükski tõend ei kinnitavat, et K. Austin oleks olnud teadlik M.K. i, jt isikute kuritegelikest kavatsustest ja nõustunud kaasabi osutama maksupettuse toimepanemisele. Ringkonnakohus selle kaitsja väitega ei nõustu ja leiab, et vajalik tahtlus tuleneb nii maakohtu otsusest kui ka asjas kogutud tõenditest, millele ringkonnakohus viitas punktis 11.4.-11.
8. Teoorias kehtib ka siin T. Silvese osas analüüsitud kaasaaitamisteo tahtluse osa (käesoleva otsuse punkt 9.5). Maakohus on võtnud seisukoha, et arvestades K. Austini ja M.K. i vahelisi vestlusi ei saa järeldada K. Austini passiivset rolli, vaid ta esitab ka täpsustavaid küsimusi, millest saab järeldada, et süüdistatav oli teadlik toimuvast petuskeemist ja täitis temale pandud kohustusi teadmisega, et need on ebaseaduslikud ning arvestades K. Austini isikut – ta on raamatupidaja, siis tulenevalt oma kvalifikatsioonist pidi ta vähemalt möönma, et selline tegevus ei ole lubatud. Esineb kaasaaitamisteoks vajalik kahekordne tahtlus. V
9. Menetluskulude osas märgib ringkonnakohus järgnevat. 12.
10. Süüdistatav T. Silvese kaitsja esitas koos apellatsiooniga ka taotluse jätta T. Silvese menetluskulud riigi kanda. Apellatsioonile lisatud kassa sissetuleku ordeni nr 66 (köide 15, lk 132) kohaselt on kviitungi aluseks õigusteenuse leping nr 89 apellatsiooni koostamine, mille kohaselt on T. Silves tasunud 700 eurot, millele lisandus käibemaks 140 eurot, kokku 840 eurot. 20 Arvestades apellatsiooni mahtu ning varasemalt õigusabiteenuse lepingu nr 89 aluseks olevat hinnakirja 100 eurot/h (köide 15, lk 64), leiab ringkonnakohus, et kaitsja tasu sellises ulatuses on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, tehes KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud lahendi, siis KrMS § 185 lg 2 kohaselt jäävad menetluskulud T. Silvese kanda. 12.
11. Süüdistatav K. Austini kaitsja A. Tammer on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 384 eurot, sh käibemaks 64 eurot. Ringkonnakohus leiab, et lähtuvalt justiitsministri 26.07.2016 vastu võetu määrusest nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning tasumise esitamise tingimused“ (edaspidi Kord) § 6 lg-dest 3 ja 5 on kaitsja taotlus põhjendatud üksnes osaliselt ning taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o summas 360 eurot, sh käibemaks 60 eurot. Korra § 6 lg 3 kohaselt määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel üldmenetluses, sealhulgas kaitseakti koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 240 euro ühes kohtuastmes. Kaitsja on taotlenud maakohtu otsuse analüüsi ja apellatsiooni koostamise eest tasu 15 tunni ulatuses summas 240 eurot, mis on Korra § 6 lg-ga 3, arvestades, et tasu ei ole võimalik maksta rohkem kui 12 pooltunni eest, kooskõlas. Selles osas on kaitsja tasutaotlus põhjendatud. Korra § 6 lg 5 kohaselt on määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise kriminaalasja kohtuistungil 20 eurot iga poole tunni kohta. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal istungiks 2 tundi (4 pooltundi), s.o 12.00-14.00, mille eest taotletakse tasu 80 eurot, millele lisandus käibemaks. Kohtuistungi protokolli kohaselt toimus istung ringkonnakohtus kell 12.00-13.23, mistõttu on kaitsja taotlus põhjendatud 3 pooltunni ulatuses, s.o 60 euro ulatuses. Tasudele lisandub Korra § 1 lg 10 alusel ka käibemaks, kuna Advokaadibüroo Tammer & Tammer on käibemaksukohuslane (EE100760774). Kokku kuulub kaitsjatasu rahuldamisele summas 300 eurot (240 eurot apellatsiooni esitamine, 60 eurot istungil osalemine), millele lisandub käibemaks 60 eurot, s.o kokku 360 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel, kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, tehes KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud lahendi, jäävad menetluskulud süüdistatav K. Austini kanda. VI
12. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
13. mai 2016 otsuse muutmata ning süüdistatavate T. Silvese ja K. Austini kaitsjate apellatsioonid rahuldamata. Tiit Lõhmus Mati Kartau /allkirjastatud digitaalselt/ 21 Agu Timmi