← Eesti

2-16-7971/9

Tsiviilasi nr 2-16-7971 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Ilisson Otsuse tegemise aeg ja koht 18. august 2016, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-7971 Lembit Lep

) § 71 lg 1 sätestab, et isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide.

§ 75

kohaselt tuleb vaie haldusaktile või toimingule esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. Lembit Lepasalu esitas 01.03.2016 Eesti Maaülikooli direktorile kaebuse, milles vaidlustas 02.02.2016 hoiatuse. Hageja nõudis hoiatuse tühistamist ning anonüümse pöördumise tervikteksti esitamist (tlk 3). Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kuivõrd hageja esitas

§ 75

kohaselt vaide, milles vaidlustas 02.02.2016 hoiatuse tegemise, kuid ei vaidlustanud 11.02.2016 korraldust, siis on nimetatud korraldus vastavalt TLS § 105 lg-le 2, jõustunud. Vaidlustatud hoiatus on toiming (

§ 106lg 1).

Praegusel juhul kinnitavad nii vaidlustatud hoiatuse vorm kui ka sisu seda, et hoiatusel puudub regulatiivne sisu. Selle tõttu ei ole vaidlustatud hoiatus haldusakt (

§ 51

lg 1; vt ka kolleegiumi otsused asjades nr 3-3-1-44-10, p-d 11–13; 3-3-1-72-14, p-d 11–14). Seega ei peatunud 11.02.2016 töölepingu osalise ülesütlemise avalduse peale kohtule esitatava hagi aegumine hageja poolt 01.03.2016 vaide esitamisega, kuna esitatud vaie sisaldas ainult hoiatuse kui toimingu vaidlustamist, mille peale ei ole võimalik kohtule hagi esitada (vt. Riigikohtu otsus nr 3-3-1-22-15 p 11). Hageja esitas19.05.2016 kohtule hagiavalduse 11.02.2016 korralduse tühistamiseks (töölepingu osalise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks). Seega on hagi tulenevalt TLS § 105 lg-st 1 ja ITLS § 6 lg-st 2 aegunud, ning tulenevalt TsÜS § 142 lg l kaotab hageja õiguse nõuda kostjalt nõude rahuldamist. MENETLUSKULUDE JAOTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud Lembit Lepasalu. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja 3 Tsiviilasi nr 2-16-7971 lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on otstarbekas määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast otsuse jõustumist vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.