lg 3 p 2 määrata Maksim Filippovi elektroonilise valve pikkuseks 4 (neli) kuud.
lg 5, § 78 p 2 määrata Maksim Filippovile katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 22.12.2019, millest esimeseks 10 (kümneks) kuuks allutada Maksim Filippov kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada Maksim Filippovit käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu või töökoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Maksim Filippovit käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 7, 8, 9 sätestatud järgmisi lisakohustusi: mitte tarvitama alkoholi; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata; osalema sotsiaalprogrammis; alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud.
lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Määrata Maksim Filippov kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Maksim Filippov tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Välja mõista Maksim Filippovilt menetluskuluna riigituludesse 98,40 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi abi Robert Sprengki poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049900 ning selgitusse märkida: „Maksim Filippov, 1-13-8626, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Barrister Narva osakond kasuks 98,40 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi abi Robert Sprengki poolt süüdimõistetu Maksim Filippovi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Maksim Filippovile, kaitsjale ja prokurörile ning kriminaalhoolduse teostamiseks saata määrus täitmiseks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 10.05.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Maksim Filippovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 21.11.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-8626 tunnistati Maksim Filippov süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 2 06.01.2011 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse osa, s.o 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust võrra ning Maksim Filippovile mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 2 kuud ja 27 päeva vangistust. Maksim Filippovi vangistuse kandmise alguseks loeti vanglasse saabumise aeg. Maksim Filippovit on kriminaalkorras karistatud 4-l korral (karistusregistri järgi 3 kehtivat kriminaalkaristust) ning vangistuses viibib isik esimest korda. Varasemalt on isikut karistatud varguse ja narkootiliste ainete levitamise eest. Praegune kuritegu on narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine korduvalt ja grupi poolt. Vanglas on Maksim Filippov läbinud erinevaid taasühiskonnastavaid tegevusi: majandustööl koristajana töötamine, sotsiaalprogrammis Eluviisitreening osalemine ning riigikeele A1, A2 ja B1 taseme õppimine. Kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Vabanemisjärgselt soovib kinnipeetav asuda elama aadressile xxxx. Maja omanikuks on Maksim Filippovi poeg, kes on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve paigaldamise kohta. Kriminaalhooldusametnik teostas eelnevalt nimetatud aadressil elukohakontrolli ning kriminaalhooldusametniku hinnangul on elektroonilise valve kohaldamine võimalik. Kinnipeetaval on omandatud elektrimontööri eriala ning hariduse omandamisse suhtub positiivselt. Enne vangistust oli isik pool aastat tegevuseta – istus kodus, ei töötanud ning oli tagaotsitav. Töökogemus on kinnipeetaval olemas ning töötamisse suhtub isik positiivselt. Materiaalselt toetasid isikut ema ja abikaasa. K-raha andmetel on Maksim Filippovil nõudeid 7242,56 eurot, kuid ta soovib võlgnevusi likvideerida. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht kinnipeetaval puudub. Maksim Filippov on osaliselt töövõimetu (püsiv töövõimetus xxxx), mis tekkis pärast traumat. Maksim Filippovi lähedasteks on endine elukaaslane ja kaks last, kellega kinnipeetav on regulaarselt telefoni- ja kirjavahetuse kaudu suhelnud. Tema suhtlusringkonda kuulub nii seaduskuulekaid kui ka kriminaalse taustaga tuttavaid. Kuriteod on toime pandud kaasosalisega. Alkoholi kuritarvitamise osas on risk olemas, oht puudub. Kinnipeetava sõnul olid tal 7 aastat tagasi tõsised probleemid alkoholi tarvitamisega. Alkoholi asemel hakkas isik tarvitama narkootikume. Narkootikumide tarvitamise osas on risk olemas, oht puudub. Kinnipeetav tarvitas narkootikume 2-3 korda kuus. Maksim Filippovi väitel ei ole ta kuritegusid sooritanud narkootikumide mõju all ning sõltlaseks isik ennast ei pea. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt oli Maksim Filippovi elustiil teatud määral riskiv ja hoolimatu – Maksim Filippov oli tagaotsitav (tagaotsimise ajal varjas ennast 7 kuud ning vanglasse toodi sundtoomisega) ning tarvitas narkootikume. Suhtlemisoskused on hästi arenenud. Isik otsib pigem kiireid tulemusi ja kasu. Ta eeldab, et teised näevad maailma samamoodi nagu tema. Isik tegutseb tagajärgedega arvestamata. Tuleviku eesmärkideks on mesindusega tegelemine ning vabatahtlikuna Punases ristis osalemine, millega isik tegeles ka enne vangistust. Maksim Filippov ei tunnista oma süüd toimepandud kuriteos ning püüab erinevate asjaoludega end õigustada. Kinnipeetav ei ole kunagi kriminaalhooldusel olnud. Ametnike suhtes on neutraalne. Maksim Filippovi osalus narko käitlemises näitab seda, et ta ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobuda on nõrk. Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb narkootiliste ainete käitlemises ja vargustes. Oht on tõenäolisem, kui isik tarvitab narkootikume, legaalne sissetulek puudub ning ta on teiste poolt mõjutatav. Üldise korduva 3 kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 20 %. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset (madal risk) ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Juhul kui kohus peab otstarbekaks Maksim Filippovi tingimisi enne tähtaega vabastada, teed vangla ettepaneku määrata katseaeg kuni 22.12.2019 ja käitumiskontroll pikkusega 10 kuud. Vangla teeb ettepaneku kohustada isikut täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 7, 8, 9 sätestatud lisakohustusi. Elektroonilise valve pikkuseks soovitab vangla määrata 4 kuud alates elektroonilise valve seadme paigaldamisest. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et soovi osa võtta Maksim Filippovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 28.04.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega. Allakirjutanu ja kriminaalasja menetlenud prokurör Anneli Pärt toetavad Maksim Filippovi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetav Maksim Filippovi käitumises vangistuse jooksul esinevad positiivsed asjaolud – distsiplinaarkaristuste puudumine, majandustöödel koristajana tööhõives osalemine, riigikeele A1, A2 ja B1 taseme kursustel osalemine ja sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ osalemine, mis viitavad sellele, et süüdlane on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vangla iseloomustuse põhjal võib tema käitumist kogu vangistuse ajal hinnata nõuetekohaseks. Vabanedes on Maksim Filippovil olemas elektroonilise järelevalve kohaldamiseks sobiv elukoht. Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et kinnipeetav omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Vähetähtis pole ka asjaolu, et süüdlasel tuleb läbida veel suhteliselt pikk katseaeg kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Prokuratuuri hinnangul esineb Maksim Filippovi puhul positiivseid asjaolusid, mis võimaldavad teda tingimisi enne tähtaega vabastada taasühiskonnastamise huvides. Käesolevaks ajaks kantud vangistus võiks olla piisav, et mõjutada esmakordselt vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Seega ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla Maksim Filippovi puhul tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohaldumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine tagab ka piisava kontrolli Maksim Filippovi edasise käitumise üle. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada käitumiskontrolli 10 kuu kestel ning isikule määratakse katseaeg karistusaja lõpuni. Lisaks kohaldatakse elektroonilist järelevalvet 4 kuu kestel. Katseajal saaks Maksim Filippov kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Antud juhul oleks vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas, s.t kuni 22.12.2019. Lähtudes eeltoodust prokuratuur toetab Maksim Filippovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. Maakohtu istung 08.06.2017 toimunud videokohtuistungil avaldas Maksim Filippov, et kinnipeetava iseloomustuses on ebatäpsus elukaaslasega suhtlemise kohta. Vabanemisjärgselt läheb ta elama elukaaslase juurde ning endise elukaaslase toetus on tal kindlasti olemas, kui nad hakkavad 4 koos elama. Kinnipeetav lisas, et nad kavatsevad abielluda. Vanglas viibides muutusid tema elu põhimõtted. Ta leiab, et on piisavalt karistust kandnud ning ta tahab oma elu uuesti alustada. Kaitsja seisukoht Kaitsja soovib rõhutada, et isik on ennast vanglas eeskujulikult üleval pidanud, mis näitab, et vangla on isikule hästi mõjunud. Peamisteks riskideks, mis võiks takistada tema tingimisi ennetähtaegset vabanemist, on varasem narkosõltuvus ja vabanemisjärgse töökoha puudumine. Samas nähtub iseloomustusest, et tema narkosõltuvust on eluviisitreeningutel arutatud ning isik tahab vanglas saadud kogemusi rakendada ka edaspidi ja narkosõltuvusest vabanemist kinnistada. Kuna isik on olnud vanglas 2,5 aastat, siis on näha, et ta isik pole narkootikume tarvitanud ning võib uskuda, et isik suudab seda teha ka vabaduses. Isikul puudub töökoht, kuid ta on töövõimetuspensionär, mis tagab talle niikaua, kui isik tööd ei leia, minimaalse sissetuleku. Eeltoodu välistab raha teenimise nimel kuritegelikul teele minemise. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise risk madal (20 %). Kaitsja toetab taotlust ning palub see rahuldada. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et Maksim Filippovi suhtes saab käesoleval ajal pidada põhjendatuks kohaldada tingimisi enne tähtaega vabastamist ühes tema allutamisega elektroonilise valve alla. Maksim Filippovi vabastamist toetavad tema vabanemisjärgsed elutingimused. Isikul on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht pojale kuuluvas majas, mis on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetava poeg on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve paigaldamise kohta ning ka kinnipeetav ise on nõus elektroonilise valve kohaldamisega tema tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht Maksim Filippovil küll puudub, kuid minimaalse sissetuleku tagaks isikule esialgu töövõimetuspension. Positiivseks tuleb pidada sedagi, et isikul on olemas lähivõrgustik elukaaslase ja laste näol. Järelikult on kinnipeetaval olemas kõik vajalik selleks, et vabaduses uut seaduskuulekat elu alustada ja varasemaid vigu enam mitte korrata. Maksim Filippov kannab käesolevat karistust narkootilise aine suures koguses käitlemise eest, mis on toime pandud korduvalt ja grupi poolt. Kohus rõhutab, et narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Samas ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et Maksim Filippov kannab vanglakaristust esimest korda ning asjaolu, et isik ei ole kunagi varem kriminaalhooldusel olnud. Seega tuleb kohtul hinnata, kas Maksim Filippov on ennast piisavalt parandanud ning oma mõttemaailma õiguskuulekuse suunas korrigeerinud selliselt, et vabaduses ilma kuritegusid toime panemata hakkama saada. Kuigi isiku varasem käitumine vabaduses ei olnud kooskõlas seaduse ega üldiste käitumisnormidega, on Maksim Filippovi puhul märgata olulist paranemist. Kinnipeetaval puuduvad vangistuse jooksul kehtivad distsiplinaarkaristused. Ta osales riigikeele A1, A2 ja 5 B1 taseme õppel, osales sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ning oli hõivatud majandustöödel töötamisega. Kõike eeltoodut arvesse võttes võib asuda seisukohale, et kinnipidamisasutuses viibimine on avaldanud Maksim Filippovile positiivset mõju. Seega võiks seni kantud vangistus olla piisav, et mõjutada esmakordselt vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Kohus on seisukohal, et seni kantud karistus on Maksim Filippovile soovitud mõju avaldanud, sest kinnipeetav on nii sõnades kui tegudes väljendanud tõsist motivatsiooni muutumiseks. Muuhulgas soodustavad tema seaduskuulekust ka vabanemisjärgsed elutingimused. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada käitumiskontrolli kuni 10 kuu kestel. Lisaks määratakse isikule katseaeg karistusaja lõpuni ning kohaldatakse elektroonilist järelevalvet 4 kuu kestel. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu isik vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ärakandmata jäänud karistuse osast loetakse Maksim Filippov lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui isik ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Maksim Filippovi tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.