Obsah (9)

§ 463§ 444§ 660§ 187§ 430§ 432§ 150§ 168§ 190

TA R T U M AA K O H U S KOHTUMÄÄRUS Menetluse lõpetamine Määruse tegemise aeg ja koht 14.juuni 2017 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-16-14724; Šerelin Zverev versus Vladislav Tsvetkov

) §-st 463, tegi kohus otsustused. Otsustused

1. Lõpetada tsiviilasjas menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel: pooled on kokku leppinud kaasomandi lõpetamises (registriosa nr xxx) ja Vladislav Tsvetkov müüb endale kuuluva kaasomandi osa Šerelin Zverevile. Šerelin Zverev kohustub tasuma kaasomandi osa eest hiljemalt 15.juuliks 2017 30000 (kolmkümmend tuhat) eurot kostja Vladislav Tsvetkovi kontole nr xxx Swedbank AS-s. Selle kohustuse rikkumisel maksab Šerelin Zverev Vladislav Tsvetkovile leppetrahvi 0,1 % 30000 eurost ühe kalendripäeva eest.
2. Korteri valduse üleandmine toimub hiljemalt 15.juuliks
3. Selle kohustuse rikkumisel maksab Vladislav Tsvetkov Šerelin Zverevile leppetrahvi 0,1 % 30000 eurost iga kalendripäeva eest.
4. Hiljemalt 15.juuliks 2017 kohustub Vladislav Tsvetkov korterist ennast välja registreerima. 1
5. Nõuetekohane tasumine loetakse teostatuks esimeses punktis sätestatud summade täielikul tähtaegsel laekumisel kostja Vladislav Tsvetkovi kontole.
6. Kompromissis sätestatud mistahes kohustuste mittenõuetekohasel täitmisel kohustuvad pooled alluma kohesele sundtäitmisele hageja kõigi kompromissist tulenevate nõuete koheseks rahuldamiseks.
7. Pooled kinnitavad, et pärast Kompromissisumma tasumist ei ole Pooltel teineteise vastu mingeid varalisi ega mittevaralisi nõudeid.
8. Pooled on kokku leppinud kaasomandi lõpetamises ja paluvad kanda Tartu Maakohtu Viljandi kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa xxx, kostja Vladislav Tsvetkovi 3/8 osa asemel ainuomanikuna hageja Šerelin Zverev kustutades eelnevalt omanikukanne Vladislav Tsvetkovi osas. Vladislav Tsvetkov annab käesolevaga nõusoleku enda omanikukande kustutamiseks ja nõusoleku Šerelin Zverevi sissekandmiseks ainuomanikuna.
9. Pooled on kokku leppinud, et nende poolt kantud menetluskulud (s.h. õigusabikulud) jäävad poolte endi kanda, välja arvatud pool riigilõivudest, mille tagastamist hageja ja kostja taotlevad.
10. Pooled on kokku leppinud, et muud kohtu poolt määratud ja määratavad menetluskulud (eeldusel, et kohus selliseid kulusid on määranud või määrab), kannavad Pooled võrdsetes osades. Täiendavad otsustused
11. Seoses ülalmärgituga: 2.1 määruse jõustumisel tagastada hagejale pool riigilõivust s.o 150 eurot hageja kontole nr xxx xxx; 2.2 määruse jõustumisel tagastada kostjale pool riigilõivust s.o 150 eurot kostja kontole nr xxx xxx; 2.3 menetluskulud, mis tulenevad menetlusabi (sh riigi õigusabi) andmisest, jätta riigi kanda; 2.4 ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda; 2.5 toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjale kätte; 2.6 lugeda käesolevat kohtumäärust kinnistamisavalduseks kinnistusraamatuseaduse mõttes; 2.7 määrus saata jõustumisel Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale täitmiseks ja käesolevas määruses märgitud poolte tahtest tulenevate kannete tegemiseks; 2.8 saata määruse koopia menetluskulude jaotuse osas Rahandusministeeriumile. Selgitused
12. Selgitada: 3.1

§ 463

lg 2 kohaselt määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti; 3.2

§ 444

lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha; 3.3

§ 660

lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule; 3.4 kompromissi kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 10 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest; 2 3.5

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist ja pooled taotlevad tagastada pool tasutud riigilõivudest. Kohtu põhjendused Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (

§ 430lg 1).

Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (

§ 430lg 2).

Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (

§ 430lg 5).

Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (

§ 430lg 6).

Kompromiss võib olla tingimuslik (

§ 430lg 7).

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus

§ 430lg-s 3 sätestatuga.

Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada, täpsustades vastavalt poolte tegelikule tahtele kompromissi punkti nr 2. Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi (

§ 150lg 2 p 1).

Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (

§ 168

lg 3).

§ 190

lg 7 kohaselt

§ 190

lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. 3 Kuivõrd menetlusosaliselt lahendasid vaidlusküsimuse kompromissi sõlmimisega, siis on tegemist mõjuva põhjusega

§ 190

lg 7 järgi, ning vastavalt menetlusosaliste taotlusele on põhjendatud menetluskulud, mis tulenevad menetlusabi (sh riigi õigusabi) andmisest, jätta riigi kanda, ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik 4