← Eesti

3-16-1751/14

KOHTUOTSUS E e s t i Va b a r i i g i n i m e l Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kristina Maimann 31.05.2017, Tallinn Haldusasja number 3-16-1751 Haldusasi A.M. kaebus T

) § 21 lg

  2. Kui vangla on jätnud kinnipeetavale väljastamata toidu kõrvale mõeldud joogi, on isikul võimalus pöörduda sellega seonduvalt vangla poole kirjalikult või suuliselt selleks ette nähtud ajal ja kohas. Isiku subjektiivne hinnang, et lõunasöögi aeg on lõppenud sõltumata kellaajast, ei saa olla vabandavaks asjaoluks rikkumise toimepanemisel, kuna kodukorra lisas 1 toodud päevakavast lähtuvalt on lõunasöögi aeg kellaajaliselt piiritletud. Lisaks antakse Maardu üksuses toiduaegade algusest ja lõpust märku tugeva kellahelinaga. Kaebaja hinnang, et ta ei pruukinud halvenenud kõrvakuulmise tõttu lõunasööki lõpetavat kellahelinat kuulda, ei ole samuti vabandavaks asjaoluks, kuivõrd isiku kõrvakuulmine ei ole teadaolevalt nii halb, et tal oleks kellahelina kuulmine takistatud. Varasemalt ei ole kaebajal toiduaegade järgimisega probleeme esinenud ning isik ei olnud vanglale ega vangla arstile avaldanud, et tal on raske vangla signaalkellasid kuulda. Samuti oli kaebajal lõunasöögi lõppemise aja osas võimalik lähtuda talle teadaolevatest kellaaegadest. Kaebaja väide halvenenud kõrvakuulmise osas ei ole kooskõlas väitega, et ta kuulis teisi isikuid koridoris vestlemas – kellahelin on oluliselt valjem kui vestlusele omane hääletugevus. Samuti ei saa rikkumise toimepanemisel vabandavaks asjaoluks olla, et teised isikud võisid rikkumise toime panna.
  3. Õiguskuulekalt mittekäituva isiku hoidmisega avavanglas, kus on kinnipeetavate üle järelevalve väiksem, kaasneb julgeolekurisk. Distsipliinirikkuja hoidmine avavanglas saadab negatiivse signaali ka teistele avavangla kinnipeetavatele ja võib põhjustada õigusrikkumiste toimepanemist, kuivõrd rikkumistega tagajärgesid kaasnenud ei ole. Sellise olukorra loomine ei ole vangistuse täideviimise eesmärkidega kooskõlas. Kui vangla hinnangul on kinnipeetav toime pannud distsiplinaarrikkumise, mille tagajärjel on põhjendatud isiku kinnisesse vanglasse paigutamine, on vanglal pädevus menetluse raames vastav otsus teha.
  4. Vangla on antud menetluses taganud kaebajale ärakuulamisõiguse ning täitnud menetluses vastustajal lasuvat uurimiskohustust asjaolude väljaselgitamisel. Seega on vangla distsiplinaarmenetluse läbiviimisel järginud omapoolseid kohustusi ning võtnud arvesse kõiki tuvastamist leidnud asjaolusid, kaasa arvatud kaebaja välja toodud põhjendusi. Rikkumine on tõendatud ning karistuse määramisel näol on tegemist vangla diskretsiooniotsusega, mida menetleja on põhjendanud. Kaebaja ei ole kaebuses viidanud, et käskkirja andmisel oleks tegemist menetlus-, pädevus- või vorminõuete rikkumisega. KOHTU PÕHJENDUSED 3

(6)14. Kohus leiab, et A.M. kaebus tuleb jätta rahuldamata. 15.

§ 63

lg 1 sätestab kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse kohaldamise aluse, milleks on vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine.

§ 67

p 1 kohaselt on kinnipeetav vanglas julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.

§-s 10 on sätestatud avavangla üldtingimused. Selle sätte lg 1 kohaselt on kinnipeetaval äratusest kuni öörahuni lubatud vabalt liikuda avavangla territooriumil. Vanglateenistuse loal on kinnipeetaval lubatud liikuda ka väljaspool avavangla territooriumi seoses õppimise, töötamise või tervishoiuteenuse osutamisega. Kodukorra punktis 4.3. on täpsustatud, et kinnipeetaval on õigus äratusest öörahuni päevakava järgi liikuda avavangla piires saatjata. Seega, kuigi üldsäte võimaldab kinnipeetaval avavangla territooriumil vabalt liikuda äratusest kuni öörahuni, tuleb kinnipeetaval lähtuda kehtestatud päevakavast ja seda täita. Nii on

§ 105lg 21 p-s 2 märgitud, et vangla kodukorras sätestatakse kinnipeetava päevakava.

Päevakavas nähakse ette muu hulgas kinnipeetava söömine (Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 10 lg 1). Kodukorra p 5.

  1. kohaselt on kinnipeetav kohustatud järgima kehtestatud päevakava ning kodukorra p 5.
  2. kohaselt on kinnipeetaval kohustus minna talle määratud tuppa päevakavajärgsete söögikordade ning loenduste ajaks. Kodukorra p 9.
  3. kohaselt peavad kinnipeetavad vangla poolt ettenähtud toidukordade ajal viibima nendele määratud tubades. Toidu jagamise ajal on kinnipeetavail keelatud liikuda ruumide vahel. Toidukordade ajad on sätestatud kodukorra lisas nr 1, mille kohaselt toimub lõunasöök ajavahemikul 12:00-12:45 (tl 44).
  4. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja viibib Maardu üksuse avavanglas alates 13.04.
  5. Samuti ei ole vaidlust, et kaebaja oli teadlik kodukorra lisas 1 kehtestatud toidukordade alguse ja lõpu kellaaegadest ning toidukordade ajal temale määratud toas viibimise kohustusest ja ruumide vahel liikumise keelust. Vaidlus puudub ka asjaolu üle, et kaebaja on talle süükspandava teo toime pannud, st kaebaja väljus 16.05.2016 lõunasöögiks ettenähtud ajal kell 12:32 oma toast nr 519, liikus meeste avavangla esimesel ja teisel korrusel, misjärel läks oma tuppa tagasi. Pooled ei vaidle ka haldusakti andnud haldusorgani pädevuse üle. Kaebaja leiab, et tema rikkumine on väljatoodud asjaoludel vabandatav (puudub süü).
  6. Kohus, hinnates asjas kogutud tõendeid, leiab, et kaebaja käitus süüliselt ja tema süü on tõendatud. Kaebaja rikkus kodukorra p-i 9.
  8. Kaebaja ei eita rikkumise toimepanemist ning on 16.05.2016 selgituses (tl 46) märkinud, et järeldas koridoris kostuvate häälte järgi, et toidujagamine on lõppenud. Kuna kaebaja ei olnud toidu kõrvale jooki saanud, läks ta toidujagajat otsima. Ka on kaebaja selgitanud, et mõnikord ei teavitata toidujagamise lõppemisest kellaga. Kohus leiab, et kaebaja selgitused rikkumist olematuks ega vabandatavaks ei muuda. Kaebaja viibib Maardu üksuse avavanglas alates 13.04.2016 ning on kohtule kinnitanud, et sellel kuupäeval tutvus ta ka avavangla sisekorraeeskirjadega (tl 16). Vaidlust ei ole, et kuni 16.05.2016 on kaebaja kodukorra p 9.
  9. täitnud. Seega oli kaebaja teadlik lõunaseks toidukorraks ettenähtud kellaaegadest ja kohustusest sel ajal oma toas viibida. Kaebaja väited, et mõnikord ei teavitata toidujagamise lõppemisest kellaga või et toidukorra lõppemist kinnitasid koridorist kostuvad teiste kinnipeetavate hääled, ei tähenda aga, et kaebaja võib omavoliliselt kodukorras märgitud toidukorraks ettenähtud ajavahemikul oma toast väljuda. Kui kinnipeetaval on kahtlus selles, kas toidukord on lõppenud või kas anti seda lõpetav kellahelin, tuleks tal oma kahtluse kontrollimiseks selgitada välja kellaaeg ning lähtuda kodukorra lisas nr 1 märgitud toidukorra lõpuajast. Kinnipeetaval lasub kohustus järgida kodukorda, mistõttu tuleb toast väljumisel rikkumise vältimiseks alati veenduda, kas kodukorras märgitud toidukorra aeg on möödunud või kestab. Kaebaja ei ole väitnud, et tal 4

(6)puudus toas võimalus kellaajas veenduda, küsida seda teistelt kinnipeetavatelt ning küsida lisaks ka seda, kas kellahelin oli ära või mitte. Kui kaebaja kellahelinat ei kuulunud, pidi ta loogiliselt eeldama, et söögikord veel kestab.
  1. Seonduvalt kaebaja väidetega, et ta läks saamata jäänud jooki küsima või et kinnises vanglas tuli oma jooki mõnikord kõvahäälselt nõuda, nõustub kohus vastustajaga, et vangla poolt kinnipeetava suhtes mingi kohustuse täitmata jätmisel või kohustuse täitmisega hilinemisel on kinnipeetaval võimalus pöörduda sellega seonduvalt vangla poole kirjalikult või suuliselt selleks ette nähtud ajal ja kohas (vt ka kodukorra p-d 11.1.
  2. ja 11.1.2.). See ei õigust kaebaja rikkumist.
  3. Kaebaja poolt vaides ja kaebuses toodud väide seoses kinnise vangla ja avavangla keskkonna erinevusest ja rutiinimuutusest tekkinud tähelepanu hajumisega ei ole tõsiseltvõetav, kuna rikkumise ajaks oli kaebaja avavanglas viibimisest möödunud rohkem kui üks kuu ning kuni 16.05.2016 oli kaebaja suutnud kodukorda täita ja toidukordadeks ettenähtud nõuetest kinni pidada. Seega ei ole eluliselt usutav, et rikkumine leidis aset keskkonna muutusest tingitud stressi tõttu.
  4. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja vaides ja kaebuses toodud väide halva kõrvakuulmise osas on vastuolus väitega, et ta kuulis teisi isikuid koridoris vestlemas. Ka ei ole kaebaja väitnud, et ta toidujagamise algust kuulutavat kellahelinat või mistahes signaalhelisid ei ole varasemalt kuulnud. Seetõttu ei ole usutav, et kaebaja kõrvakuulmine oli sedavõrd halb, et ta võis arvata, et lõunast toidujagamist lõpetav kellahelin jäi tal kuulmise tõttu märkamata.
  5. Seoses kaebaja väitega, et toidukorra ajad on olnud tavapärasest erinevad, on vastustaja vaideotsuses selgitanud, et vaidlusalusel kuupäeval toimus toidukord kodukorras ettenähtud ajal ning et ettetulnud erinevused ei õigusta distsiplinaarrikkumise toimepanemist. Kohus nõustub sellega.
  6. Eeltoodut arvestades ei pea kohus vaidlustatud käskkirjas etteheidetud rikkumist kaebaja esitatud asjaoludel vabandatavaks. Kohus leiab, et vastustaja on rikkumise toimepanemise asjaolude osas jõudnud õigele järeldusele ning rikkumine on tõendatud. 24.

§ 63

kohaselt kohaldatakse distsiplinaarvastutust kinnipeetava süülise tegevuse korral. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 21.06.2010 otsuses asjas nr 3-3-1-24-10 (p-s 11), et distsiplinaarkaristust saab määrata ka distsiplinaarsüüteo puhul, mis ei ole toime pandud tahtlikult, vaid hooletusest. Distsiplinaarkorras on seega karistatav tahtluse või hooletusega toimepandud süütegu. Kohus leiab, et käesoleva vaidluse asjaolusid ning rikkumise laadi silmas pidades on tegemist tahtliku teoga, kuna kinnipeetav oli teadlik (selles vaidlus puudub) toidukordadeks ettenähtud ajavahemikust ning et toidukorra ajal on oma toast lahkumine keelatud. 25. Lisaks teo toimepanemise hindamisele, tuleb kohtul käskkirja õiguspärasuse hindamisel anda hinnang ka karistuse proportsionaalsusele. Kohus arvestab sealjuures, et tegemist on haldusorgani ulatusliku diskretsiooniga karistuse määramisel. Kohtul on võimalik kontrollida, kas vastustaja järgis diskretsiooni piire ning kas kaalutlusõigust teostati kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega ja arvestati olulisi asjaolusid ning kaaluti põhjendatud huve (Riigikohtu 13.11.2009 otsus nr 3-3-1-63-09, p 17). Riigikohus on oma 15.05.2015 otsuses nr 3-3-1-3-15 leidnud, et distsiplinaarkaristuse määramisel saab ja tuleb karistuse liigi valikul arvestada kehtivate distsiplinaarkaristustega (p 25). Vastustaja on käskkirjas karistuse liigi valikut põhjendanud ning arvestanud nii teo iseloomu kui ka süüd kergendavat asjaolu (kaebajal varasemalt distsipliinrikkumiste puudumist).

§ 635

(6)lg 1 p 1 võimaldab kinnipeetavale distsiplinaarkaristuseks määrata noomituse, mis on madalaim karistusmäär. Kohtu hinnangul ei ole kaebajale määratud karistus ilmselgelt ebaproportsionaalne, kuna see oli leebeim karistus, mida sai määrata. Karistamata jätmist sellises situatsioonis ei saa pidada õigeks. Vastustaja on põhjendatult leidnud (vastuse p 16, tl 42), et karistamata jätmine saadaks teistele kinnipeetavatele negatiivse signaali, et rikkumisele tagajärge ei kaasne. See ei oleks kooskõlas ka vangistuse täideviimise eesmärkidega. Õiguskuulekas käitumine on avavanglas julgeolekuriski seisukohast eriti oluline.
  1. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest, talle on antud võimalus seisukoha, tõendite ja vastuväidete esitamiseks. Kõiki kaebaja selgitusi ja vastuväiteid on vaidlustatud käskkirjas ja vaideotsuses käsitletud.
  2. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaidlustatud Tallinna Vangla 31.05.2016 käskkiri nr 52/618 on õiguspärane. Seetõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata.
  3. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Kaebaja vabastati 29.03.2017 määrusega riigilõivu 15 euro tasumisest ning see kulu jääb HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda. Muude menetluskulude tekkimist kaebajal asja materjalidest ei nähtu. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.