Obsah (6)

§ 96§ 97§ 99§ 100§ 101§ 108

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 06. juuni 2017 Tsiviilasi (number ja avaldus) Hagihind Kohtunik nr 2-16-14501 R.N.i hagi M

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97p 1).

Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (

§ 99lg 1).

Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (

§ 99lg 2).

2.

§ 100

lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda elatist muul viisil. Seega on muul viisil kui raha perioodilise maksmise kaudu võimalik elatise maksmist nõuda ning kokkuleppe puudumisel lahendab seda puudutava vaidluse kohus. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, tuleb tal

§ 100

lg 2 järgi täita ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes. 3. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (

§ 100lg 2).

Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (

§ 100lg 3).

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

4. Kohus peab otsuse tegemisel lähtuma lapsevanema varalisest seisundist ning lapse vajadustest. Riigikohus on selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on

§ 101lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15).
3. Kostja on oma sissetulekuna avaldanud töötasu keskmiselt 1000 eurot kuus (tl 59-66).
4. Riigikohus on korduvalt märkinud, et lapsevanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning lapsevanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui hageja sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma tema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab lapsevanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt või 2 leidma uue tasuvama töökoha (vt Riigikohtu
5. oktoober
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1118-12, p 15).
7. Antud juhul on kostja viidanud veel ühele seaduslikule lapsele (L. N. , isikukood XXX), kellega peab elatise väljamõistmisel arvestama ning kostja viitab ka oma väljaminekutele, mis on keskmiselt 659,28 eurot kuus (tl 57).
8. Hageja ei ole aga väljatoonud ühtegi põhjust, mis piiraks tema sissetuleku hankimise võimalusi või miks ei peaks ta saama tema käsutada olevaid vahendeid kasutada enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt.
9. Kostja sissetulek on keskmiselt 1000 eurot kuus. Kuna elatist peab maksa kõigile lastele ühetaoliselt, peab elatise väljamõistmisel arvestama kõigi alaealiste lastega. Kostjal on kaks alaealist last, seega tuleks kostja sissetulek jagada kolmeks (2 last + kostja) 1000/3=333,33 eurot. Seega on kostja võimeline oma sissetuleku järgi maksma mõlemale lapsele elatist miinimummääras, mis
10. aastal on 235 eurot kuus ühe lapse kohta.
11. Kohus leiab, et on põhjendatud rahuldada hageja taotlus elatise väljamõistmiseks ja kostjalt tuleb välja mõista elatis 235 eurot kuus alates 06.06.
13. Ajavahemiku 26.09.2016 – 05.06.2017 (alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni) tuleb elatis välja mõista hageja kasuks ühekordse summana 1895 eurot (september 2016 35,83 eurot, oktoober-detsember 2016 3x215=645 eurot, jaanuar-mai 2017 5x235=1175 eurot, juuni 2017 39,17 eurot).
14. Õigustatud isik saab esitada kohtule hagi tulevikus sissenõutavaks muutuva ja aasta jooksul enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud ülalpidamiskohustuse täitmiseks (p 11). Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (p 13).

§ 108

mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kohus saab seda asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (p 12). Elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb aga arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (p 14). (Riigikohtu 04. detsember 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13). 13. Kohus leiab, et ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamine tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist tuleb jätta rahuldamata kuna hageja ei ole põhjendanud kahju tekkimist ning samuti ei hageja põhjendanud, miks ta ei pöördunud elatise nõudega varem kohtusse. 14. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik 3