1-15-9244/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 19.06.2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-9244 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Tõlk Jelena Laas Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Enn Pustak Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Andrei Mišini elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ANDREI MIŠIN, isikukood 37501160041, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 19.05.2015 ja lõpp 19.05.2019 Kohtuasja läbivaatamise aeg 12.06.2017, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 751; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta ANDREI MIŠIN elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Andrei Mišinile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 18.05.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Mišini elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 20.11.2015 otsusega tunnistati Andrei Mišin süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti talle 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 19.05.2015. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas ei toeta prokurör kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kuna isikul on kaks kehtivat kriminaalkaristust, vangistust kannab neljandat korda. Kuritegude toimepanemise põhjuseks on enamasti puudulik probleemide lahendamise oskus. Prokuratuur ei pea võimalikuks vabastada kinnipeetavat vangistusest ligikaudu 2 aastat enne karistusaja lõppu olukorras, kus isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, tema tegusid iseloomustab vägivaldsus ning isik ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Isikul puudub vabanemisel elukoht, millest tulenevalt on kinnipeetavale broneeritud elukoht xxxx sotsiaalmajas – majutusteenus, mida pakub MTÜ Aktiviseerimiskeskus. Antud elukohas võib aga tekkida probleeme elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Samuti puudub isikul toetav lähivõrgustik ning vabanemisjärgne töökoht. Seega ohtu, et isik vabaduses vana harjumuse juurde tagasi pöördub, välistada kindlasti ei saa. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 26% ja 52%, mis on kõrge retsidiivsusnäitaja. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks – on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Andrei Mišini vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu. Kohtuistung Kinnipeetav soovib vabaneda enne tähtaega elektroonilise valve alla, kuna tahab uut elu alustada, mis eelmine kord ei õnnestunud. Tahab vabaneda, et olla järelevalve all ja harjuda vabadusega. On kindel, et suudab täita kontrollnõudeid, kuna on ka enne kriminaalhoolduse all olnud ning siis täitis kõiki kohustusi. Alkoholi tarbib mõõdukalt, narkootikume ei ole kunagi proovinud. Selgitab, et ei ole narkootikume müünud, vaid lihtsalt sai paki ja viis selle edasi, teadmata, et pakis olid narkootikumid. Pärast rehabilitatsioonikeskusest lahkumist läheb tööle. Varem töötas autoteeninduses ja ehitusel. On õppinud puusepp-tisleriks, kuid sellel ametil töötanud ei ole. Saab rehabilitatsioonikeskuses tugiisiku, kelle kaudu ka tööd. Avaldab, et ei ole toime pannud isikuvastast kuritegu, karistus mõisteti kokkuleppeotsusega ja ei saa aru, miks seda praegu arvestatakse. Leiab, et tuleks vaadata seda, et tal ei ole vanglas rikkumisi, mitte varasemaid vigu. Tahab elada just Jõhvis, mitte Tallinnas, kus tal on palju tuttavaid. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul ei kaalu Andrei Mišinit positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kinnipeetaval on 2 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta kokku neljandat korda. Sellest saab järeldada, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik, varasemad tingimuslikud ja reaalsed karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Käesolev kuritegu on rahvatervisevastane narkokuritegu ning selle toimepanemise põhjuseks on iseloomustuse kohaselt puudulik probleemide lahendamise oskus. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav omandas vangistuses riigikeele A1-taseme ja läbis riigikeele A2-taseme kursuse, töötab käesoleval ajal AS Eesti Vanglatööstuse pesumajas abitöölisena, varem oli hõivatud tööga vangla majandustöödel koristajana ning kinnipeetaval puuduvad vangistuses distsiplinaarkaristused. Samas puudub kinnipeetaval vabanemisel kindel alaline elukoht. Talle on broneeritud tuba MTÜ Aktiviseerimiskeskuse Tulevik Jõhvi osakonnas. Tegemist on ajutise elukohaga, kuna leping sõlmitakse elanikuga vaid 6 kuuks, erandkorras 12 kuuks ning lepingu üheks tingimuseks on sise-eeskirjade täitmine. Kuivõrd käesoleval hetkel vangistusest vabanemise korral kohaldub kinnipeetavale katseaeg kuni 19.05.2019, s.o ligikaudu 1 aasta ja 11 kuud ning alalise elukoha nõue kohalduks kogu katseaja kestel, ei ole isikul elukohta lepingu korralisel lõppemisel 1 aasta pärast, eeldusel, et ta täidab sise-eeskirja nõudeid ning temaga ei lõpetata lepingut varem. Samuti võib nimetatud kohas tekkida probleeme elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetava sissetulekud enne vangistust olid ebastabiilsed, mistõttu tekkisid probleemid majandusliku toimetulemisega. Isik on ise tunnistanud, et on kuritegusid toime pannud rahalise kasu saamise eesmärgil, mis samuti näitab suutmatust olemasoleva sissetulekuga majanduslikult toime tulla. Isikul on tasumata nõudeid ligikaudu 15 400 eurot, mida vangistuses olles vähehaaval tasub. Garanteeritud töökoht vabanemisel puudub, seetõttu ka kindel igakuine sissetulek majanduslikult toimetulemiseks. Isikul puudub ka toetav lähivõrgustik, kuna suhted lähedastega on katkenud. Kinnipeetavale on küll määratud tugiisik, kes toetab töökoha leidmisel, kuid garanteerida ta isikule töökohta ei saa. Suhtlusringkonda kuuluvad peamiselt kriminaalse mineviku ja mõtteviisiga isikud. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 26%, uue vägivaldse kuriteo puhul 52%, milliste näol tegemist keskmisest enamarvestatavate, vägivaldse kuriteo puhul isegi kõrge riskiga. Arvestades, et käesoleval ajal isiku tingimisi vangistusest vabastamise korral tuleks isikul läbida võrdlemisi pikk katseaeg, on kohtu hinnangul isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Isik ei mõista täielikult enda toimepandud tegu, selle tagajärgi ega ole motiveeritud edaspidi õiguskuulekalt käituma. Isik ei näe mõtet sotsiaalprogrammides osalemisel ning kuritegusid peab juhuste kokkusattumiseks. Kuna isik ei näe probleemi, ei oska ta ka sellest edaspidi hoiduda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Andrei Mišini vabastamisega tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro