4-17-2887/8

4-17-2887 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2017, Tallinn Väärteoasja number 4-17-2887 (2316,17,002976, 2316,17,003008) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu Alexey Ivanov, ik 38607022221, elukoht: Xxxx, Saue vald, Harjumaa alates 11.02.
2. Liisa Miil, Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON
3. Alexey Ivanov süüdi tunnistada NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 12 (kaksteist) päeva.
4. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata aresti kandmine ositi ning järjest kantava aresti kestus peab olema vähemalt 2 (kaks) päeva.
5. Mõistetud ja ositi kandmisele kuuluv arest 12 (kaksteist) päeva tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1, Tallinnas. Mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 20.07.
6. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning ära kandmata aresti kandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele.
7. Alexey Ivanovilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise või psühhotroopse aine sisalduse uuringute tegemisel tekkinud kulu 70 (seitsekümmend) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Alexey Ivanov, 4-17-2887, uuringu kulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Alexey Ivanovile tema elukoha aadressile tavapostiga.
8. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva 1 jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 07.06.
9. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 24.04.2017 koostatud väärteoprotokollist nr AB1539205 nähtuvalt leiti 24.04.2017 kell 20.34 Tallinnas Liivalaia 21 juurest parklast maas lamamast Alexey Ivanov, kellele osutati esmaabi ning kelle organismis tuvastati uuringu tulemusena fentanüüli sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 3 lg 1 sätestatud keelu rikkumise ja § 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. 26.04.2017 koostatud väärteoprotokollist nr 20170426217601 nähtuvalt leiti 26.04.2017 kell 20.39 Tallinnas Viruväljak 4 asuva terminaali tualetist teadvusetuna lamamast Alexey Ivanov, kellele osutati esmaabi ning kelle organismis tuvastati uuringu tulemusena fentanüüli ja tramadooli sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 3 lg 1 sätestatud keelu rikkumise ja § 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on arusaadav. 24.04.2017 tuttavad ütlesid, et proovi. Proovis, kui ärkas, siis kedagi ei olnud. Öeldi, et et saab hea olema. Arvas, et on rahustav. Pakuti sigaretti, mis pidi olema hea ravim, on sigaretti topitud. Kui oleks teadnud, kindlasti ei oleks proovinud. Rääkis arstile, et kaks päeva varem kukkus kokku, et järsku oli organismis. Teine kord võttis sigareti tuttavalt tänaval. Arvab, et kuna kaotas teadvuse, ei tea mida tarvitas, et ehk teine või kolmas päev hakkas halb. Ei tarvitanud narkootilist ainet, kuid suitsetas sigarette, mille päritoli ei teadnud. Võõrad inimesed pakkusid, et oled endast väljas ja kõik läheb mööda, suitseta seda sigaretti. Et see, mis välja kukkus, ei ole teadlikult. Kui oleks varem tarvitanud sellist rasket narkootikumi, poleks seda proovinud. Ei ole varem selliseid raskeid olukordi olnud. Tahab saada asenduskaristusena üldkasulikku tööd. Laps on sündinud 07.05.
10. Viimane kord oli üldkasulikku tööd 10 päeva. Kahetseb, et tegi halvasti. Kui oleks teadnud, poleks teinud, teab, et nii edasi elada ei saa. Läheb töötukassasse ja kohe tööle. On vaja lapse juures olla. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et isikut on varasemalt karistatud korduvalt samasuguste väärtegude toimepanemise eest. Isiku väide, et ta ei tea mida ta tarvitab, ei ole usutav. Taotleb 12 päeva aresti ja välja mõista menetluskulu 70 eurot. Kohus, kontrollinud joobeseisundi tuvastamise saatekirju ja uuringute akte, mille kohaselt tuvastati menetlusaluse isiku organismis 27.04.2017 uuringu nr 796T tulemusena fentanüüli sisaldus ja 27.04.2017 uuringu nr 797T tulemusena fentanüüli ja tramadooli sisaldus, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Seejuures nähtub väärteoasjade materjalidest, et kui menetlusalune isik 24.04.2017 leiti ja temale osutati esmaabi, mille järgselt osales ta menetlustoimingutel ja vabastati, siis kaks päeva hiljem leiti ta juba teisest kohast ning taas tuli talle osutada esmaabi, misjärel osales menetlusalune isik taas menetlustoimingutel. Seejuures on menetlusalune isik 26.04.2017 sündmuste kohta selgitanud, et siutsetas sigaretti ja pärast seda hakkas pea ringi käima. Seega on menetlusalune isik pärast 24.04.2017 fentanüüli tarvitamist uuesti 26.04.2017 tarvitanud fentanüüli ja tegemist on kahe järjestikuse ja korduva õigusvastase käitumisega. Menetlusalune isik väitis mõlema episoodi kohta, et tarvitas võõraste isikute pakutud sigarette, mille kohta kostitajad väitsid, et selles sigaretis on ravim ja ta ei teaddnud, mida sigarett sisaldas. Mõlemal korral kaotas teadvuse. Kohus teeb sellistest ütlustest järelduse, et 2 menetlusalune isik, keda on korduvalt narkootilise aine ettekirjutuseta tarvitamise eest karistatud, saab üheselt aru sellest, et üheski sigaretis ravimit olla ei saa. Sigaretti saab ravim sattuda vaid kõrvalise isiku käitumise tõttu ja on üheselt arusaadav, et tegemist ei ole arsti ettekirjutusega tarvitatava ravimiga. Kohus teeb menetlusaluse isiku ütlustest järelduse, et menetlusalune isik ilmselgelt teadis, et pakutavas sigaretis on narkootiline aine, kuid ta ei pruukinud teada täpselt millise ainega võib tegemist olla. Arvestades aga viimasel ajal järjest rohkem ette tulevat fentanüüli suitsetamist pidi menetlusalune isik eeldama, et tegemist on just fentanüüliga ja ta tarvitas seda teadlikult. 27.04.2017 uuringute nr 796T ja 797T tulemusena on menetlusaluse isiku organismis tuvastatud fentanüüli, teise uuringu tulemusena lisaks fentanüülile ka tramadooli. Fentanüül kuulub NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 II nimekirja ja fentanüülid (fentanüüli derivaadid) VI nimekirja. Tramadool kuulub sama lisa 1 III nimekirja. Väärteoasja materjalidest ei nähtu arsti ettekirjutust eelmärgitud ainete, s.o fentanüüli või tramadooli kasutamiseks. Fentanüülid saavad olla vaid II nimekirja ainena ravimi koostisosaks, kuid käesoleval juhul ei ole menetlusaluse isiku organismist teise nimekirja ravimi sisaldust tuvastatud ning tuvastati vaid fentanüüli sisaldus. Seega ei ole tegemist ravimi koostisosaks oleva ainega, mistõttu ei saa menetlusalusel isikul olla ka sellise aine tarvitamise ettekirjutust. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine fentanüüli või tramadooli tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Arvestades süüteo asjaolusid, menetlusaluse isiku süü tunnistamist ja tema karistusandmeid, leiab kohus, et süütegu on toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on väärteoasja kohtuliku arutamisega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik oli tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta ja sellise aine käitlemine, sh tarvitamine on NPALS § 3 lg 1 ja 11 kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteona. Karistus Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga. Seejuures on teda samalaadsete väärtegude toimepanemise eest 2016 aastal karistatud kahel korral. Lisaks sellele on teda karistatud ka teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega. Menetlusalusele isikule määratud rahatrahvid on jäetud tasumata ning osa neist on täitmise võimatuse tõttu asendatud üldkasuliku tööga. Lisaks sellele on teda karistatud ka arestiga, millistest viimane on samuti asendatud üldkasuliku tööga. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik samalaadsete väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud. Määratud rahatrahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud ja menetlusalune isik jätkab väärtegude toimepanemist. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-st 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse kahe väärteo toimepanemises, siis saab tulla järeldusele, et menetlusaluse isiku süü on hinnatav keskmisena, mis tingib ka karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedases määras. Kuivõrd viimane kord on menetlusalusele isikule mõistetud arest asendatud üldkasuliku tööga, 3 mis on tehtud, saab järeldada, et ka üldkasulik töö asenduskaristusena oma eesmärki ei täida ja menetlusalune isik paneb järjekindlalt toime samalaadseid väärtegusid. Seetõttu puudub ka alus juba korduvalt ära proovitud ja tulemuseta jäänud karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga ning arest kuulub ära kandmisele. Kuivõrd menetlusalune isik esitas kohtule lapse sünnitunnistuse, mille kohaselt on süüdistatava ülalpidamisel väikelaps, peab kohus võimalikuks määrata aresti kandmise ositi. Menetluskulud Samuti tuleb menetlusaluselt isikult VTMS § 111 p 8 alusel välja mõista menetluskulud, milleks on uuringute kulu. Menetlusalune isik on täisealine ja töövõimeline isik ja ta ei ole esitanud tõendeid oma maksejõuetuse kohta. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võib osaliselt menetluskulude tasumisest vabastada isiku, kelle poolt süüteo toimepanemine võib olla juhuslik. Antud juhul on menetlusalune isik isikuks, keda on regulaarselt karistatud väärtegude toimepanemise eest ning isik on teadlik sellest, et sellise iseloomuga väärtegude toimepanemisega kaasnevad menetluskulud. Seega tegutses isik teadmises, et tema karistamisega kaasnevad tema kanda jäävad menetluskulud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et väärteomenetluses tekkinud menetluskulu tuleb täies ulatuses jätta menetlusaluse isiku kanda. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4