4-16-8604/30

4-16-8604 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märtsil
2. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-16-8604 Kohtukoosseis Kohtunik Velmar Brett Kohtuistungi sekretär Leili Merila Kaebuse sisu Igor Soom’i kaebus Veeteede Ameti 10.11.
3. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 1-8-9/3 MSOS § 93 lg 1 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) Igor Soom (isikukood: 37702170059) Eesti Vabariigi kodanik Aadress: Xxxx E-post: ahven.ap@mail.ee Karistatus: karistusregistri kohaselt kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole, kehtivaid väärteokaristusi 5 Kaitsja jurist Liivi Tuus Tuus & Tuus Õigusabi OÜ Aadress: Tallinna 16 Kuressaare linn Saaremaa 93819 E-post: tuusoigusabi@tt.ee Kohtuväline menetleja Veeteede Amet (registrikood: 70002414) Aadress: Valge 4 Tallinn Harjumaa 11413 E-post: eva@vta.ee Esindaja: jurist Hannes Vask RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-st 3 ja § 29 lg 1 p-st 1 kohus otsustas:
4. Rahuldada Igor Soom’i kaebus Veeteede Ameti 10.11.
5. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 1-8-9/
7. Tühistada täielikult Veeteede Ameti 10.11.
8. a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 1-8-9/
10. Lõpetada väärteoasjas nr 4-16-8604 (1-8-9/3) väärteomenetlus Igor Soom’i suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel 4-16-8604 menetlejal või tema advokaadist esindajal.
11. KAEVATAV OTSUS 10.11.
12. a koostas Veeteede Ameti meresõiduohutuse teenistuse väike- ja siseveelaevade osakonna vaneminspektor Henn Kuum üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 1-8-9/3 Igor Soom’i suhtes (KVM tl 2-3). Otsusega karistati Igor Soom’i meresõiduohutuse seaduse (edaspidi: MSOS) § 93 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest 100 trahviühiku ehk 400 euro suuruse rahatrahviga. Menetlusalust isikut karistati MSOS § 93 lg 1 järgi selle eest, et ta juhtis 12.08.
13. a kell 16.15 Kuressaare jahisadama akvatooriumil lääne suunast ida suunas sildumisega läänepoolse kai juurde väikelaeva registreerimisnumbriga VLK-
14. Sõidu ajal istus väikelaeva juhtimiskonsooli ees oleval istumiskohal hinnanguliselt 3-aastane väikelaps, kelle jaoks puudus temale sobiv päästevest või personaalne ujuvusvahend. Otsuse kohaselt rikkus Igor Soom sellise tegevusega MSOS § 354 lg-te 2 ja 5 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 11.05.
15. a määruse nr 32 „Nõuded väikelaeva varustusele ning väikelaeva kategooriad vastavalt väikelaeva konstruktsioonile, samuti sellise väikelaeva ohutusnõuded, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise“ § 5 lg 1 nõudeid ja pani toime MSOS § 93 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
16. KAEBUS 25.11.
17. a esitas menetlusalune isik Igor Soom juristi Liivi Tuus’i kaudu kaebuse koos lisadega Veeteede Ameti 10.11.
18. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 1-8-9/3 (kohtu tl 1-9). Kaebaja taotles kohtuvälise menetleja otsuse täielikku tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist kas väärteomenetluse seadustiku (edaspidi: VTMS) § 29 või § 30 alusel. Esmalt märgib kaebaja, et menetlusalusele isikule ei ole väärteoprotokolli allkirja vastu kätte antud. Ka ei ole väärteoprotokolli saadetud menetlusalusele isikule e-posti teel. Väärteoprotokolli ei ole lisatud ka otsusele. Samuti ei ole Igor Soom’ile selgitatud, et tal on õigus esitatud väärteoprotokollile vastulause. Sellega on menetlusalune isik jäetud ilma õigusest esitada väärteoprotokollile vastulause ning kohtuväline menetleja on rikkunud väärteomenetlusõigust. Väärteootsuses on kohtuväline menetleja märkinud, et Igor Soom’i poolt juhitud väikelaeval puudus 3-aastasele väikelapsele sobiv päästevest. Igor Soom vaidleb sellele vastu ja on seisukohal, et tema ei ole temale inkrimineeritud väärtegu toime pannud. Lapsele mõeldud päästevest oli paadis ja laps pani selle selga isa palvel. Igor Soom tõendab nimetatud asjaolu fotoga, mille ta tegi 12.08.
19. a Kuressaare sadamas, millelt on äratuntavad ka Veeteede Ameti ametnikud ja politseinik. Kolmandaks oli kaebaja seisukohal, et isegi kui Igor Soom oleks väärteo toime pannud, siis on temale määratud karistus arvestades teo asjaolusid, liiga range. Kaardilt mõõdetuna on vahemaa, mille Igor Soom läbis, maksimaalselt 136 meetrit.
20. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku poolt kaitsja kaudu esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja ja kaebaja istungil esitatud seisukohtadega ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb rahuldada, kohtuvälise menetleja otsus täielikult tühistada ning väärteomenetlus menetlusaluse isiku suhtes lõpetada. 3.
21. 2 Tõendid 4-16-8604 Kohtuvälises menetluses on tunnistajatena üle kuulatud O. B.-G. (KVM tl 9) ja F. V. (KVM tl 10) ning menetlusalune isik Igor Soom (KVM tl 7-8). Kõik kohtuvälises menetluses üle kuulatud isikud kutsus kohus ka kohtuistungile (kohtu tl 27-28). Samuti kutsus kohus kohtuistungile tunnistajana kohtuvälise menetleja ametniku Henn Kuum’i tulenevalt kaebuses esitatud etteheidetest väärteomenetluse läbiviimisele. 30.03.
22. a toimunud kohtuistungile ilmusid kõik tunnistajad ning ka menetlusalune isik, kes kõik andsid kohtus toimunud sündmuse kohta ka ütlusi (kohtu tl 69 pöördel-75 pöördel). Seega saab kohus kohtulahendi tegemisel tugineda eelnimetatud isikute vaid kohtus antud ütlustele. Lisaks isikulistele tõenditele saab kohus kohtulahendi tegemisel tugineda kohtuvälise menetleja toimikus sisalduvale dokumentaalsele tõendile – fotole, mille kohus luges asjakohasteks ning mida kohtus avaldati ja uuriti (KVM tl 14; kohtu tl 73pöördel-74). 3.
23. Etteheited väärteomenetluse läbiviimisele Esmalt leiab kohus, et kaebaja etteheide sellele, et menetlusalusele isikule ei ole allkirja vastu kätte antud väärteoprotokolli, on alusetu. Nimelt nähtub kohtuvälise menetleja toimikus sisalduvast väärteoprotokollist, et menetlusalune isik Igor Soom on keeldunud väärteoprotokolli vastu võtmast ning allkirjastamast põhjusel, et ta ei ole rikkumisega nõus (KVM tl 4-6). Isikule, kes keeldub väärteoprotokollile allkirja andmast, ei ole ka võimalik väärteoprotokolli allkirja vastu kätte anda. Kohtuväline menetleja ei saa kasutada menetlusaluse isiku suhtes füüsilist sundi, mille tõttu menetlusalune isik väärteoprotokolli allkirjastaks. Ka VTMS § 70 lg 2 näeb ette, et väärteoprotokoll antakse menetlusalusele isikule kätte kas allkirja vastu või kui isik keeldub protokolli allkirjastamast, siis tehakse protokolli vastav märge menetleja poolt ning viimasel juhul loetakse väärteoprotokolli koopia menetlusosalise poolt kättesaaduks selle vastuvõtmisest keeldumise päevast. Kuivõrd väärteoprotokollis on ära märgitud ka menetlusaluse isiku õigus esitada väärteoprotokollile vastulause (KVM tl 5), siis on isik ise väärteoprotokolli vastuvõtmisest keeldumisega tekitanud olukorra, kus ta võis tegelikkuses mitte olla teadlik vastulause esitamise õigusest. Seega on käesoleval juhul kohtuväline menetleja talitanud väärteomenetluse seadustiku kohaselt ning seaduse kohaselt on menetlusalune isik väärteoprotokolli kätte saanud. Kohus on seisukohal, et ka etteheide selle kohta, et kohtuväline menetleja ei saatnud menetlusalusele isikule väärteoprotokolli e-postiga, on põhjendamatu. Nimelt näeb VTMS § 70 lg 1 ette, et soovi korral saadetakse lahendi koopia menetlusaluse isiku e-posti aadressile. Seega ei ole kohtuvälisel menetlejal kohustust väärteoprotokolli menetlusalusele isikule epostiga edastada, vaid e-postiga edastatakse vaid isiku soovil kohtuvälise menetleja lahend. Eelnevalt on kohus juba märkinud, et VTMS § 70 lg 2 kohaselt antakse väärteoprotokoll isikule isiklikult kätte allkirja vastu või protokolli vastuvõtmisest keeldumise korral loetakse see kätteantuks. Samuti ei nähtu käesoleval juhul ei väärteoprotokollist ega muudest dokumentidest, et menetlusalune isik oleks sõnaselgelt menetlejale avaldanud oma soovi saada väärteoprotokoll ja/või lahend e-posti aadressile. Sealjuures ei saa sellise soovi olemasolu tuletada pelgalt isikuandmete osas enda e-posti aadressi avaldamisest. Samuti on põhjendamatu kaebaja etteheide selles osas, et väärteootsusele ei ole lisatud väärteoprotokolli. Sellist nõuet ei tulene mitte ühestki väärteomenetluse seadustiku sättest. Kui isik on väärteoprotokolli koostamise hetkel juba üks kord keeldunud selle vastuvõtmisest, siis menetlejal ei ole kohustust isikule väärteoprotokolli enam hiljem uuesti korduvalt n-ö pakkuda, sest VTMS § 70 lg 2 kohaselt loetakse keeldumise päevaga protokoll kätte antuks. Siinkohal märgib kohus, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on aga VTMS § 28 lg 2 p 3 ja § 69 lg 6 ning § 114 lg 5 kohaselt õigus tutvuda väärteotoimikuga kohtuvälise menetleja juures alates väärteoprotokolli koostamisest kuni kaebetähtaja lõpuni ning hilisemalt ka kohtumenetluses kohtus. Arvestades ka asjaolu, et menetlusalune isik on tähtaegselt esitanud kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse maakohtule, siis nähtub sellest, et tegelikkuses oli menetlusalusele 3 4-16-8604 isikule teada väärteoprotokollis sisalduv info selle kohta, millal ja kus on kohtuvälise menetleja lahend kättesaadav. Seega on kõik eeltoodud kaebaja etteheited väärteomenetlusõiguse rikkumise kohta kohtuvälise menetleja poolt alusetud ning kaebaja õigusi ei ole menetluses rikutud. 3.
24. Väärteo objektiivne koosseis Nii väärteoprotokollis kui kohtuvälise menetleja otsuses leiab kohtuväline menetleja, et Igor Soom on rikkunud MSOS § 354 lg-tes 2 ja 5 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 11.05.
25. a määruse nr 32 „Nõuded väikelaeva varustusele ning väikelaeva kategooriad vastavalt väikelaeva konstruktsioonile, samuti sellise väikelaeva ohutusnõuded, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise“ (edaspidi: ministri määrus) § 5 lg-s 1 sätestatud nõudeid (KVM tl 2, 5). Sealjuures nähtub nii väärteoprotokollist kui ka kohtuvälise menetleja otsusest, et kohtuväline menetleja tugineb nii asjaolule, et väikselapsel ei olnud päästevesti seljas kui ka sellele, et väikelapsele vastavat päästevesti ei olnud paadis üldse olemaski (KVM tl 2, 5). Kohus on seisukohal, et mitte ükski menetlusalusele isikule etteheidetav õigusnorm ei näe ette kohustust, et väikelaps oleks pidanud kandma päästevesti. Nimelt näevad MSOS § 354 lg-d 2 ja 5 ette: Väikelaeva varustus peab olema töökorras, kasutajatele hõlpsasti kättesaadav ja vastama oma tüübi ning mõõtude poolest väikelaeva konstruktsioonilisele kategooriale, sõidupiirkonnale ja suurusele. /…/ Nõuded väikelaeva varustusele ning väikelaeva kategooriad vastavalt väikelaeva konstruktsioonile, samuti sellise väikelaeva ohutusnõuded, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise, kehtestab valdkonna eest vastutav minister. MSOS § 354 lg 5 alusel kehtestatud ministri määruse § 5 lg 1 sätestab aga: Väikelaeval peab olema vähemalt üks päästevest või ujuvusvahend iga pardalviibija jaoks vastavalt väikelaeva kategooriale. Päästevestid ja ujuvusvahendid peavad olema sertifitseeritud ja vastavalt markeeritud ning olema hooldatud vastavalt valmistajatehase kasutusjuhendile. Seega ei tulene mitte ühestki eelnimetatud sättest kohustust, et väikelaeva pardal viibijatel peaksid päästevestid seljas olema. Ministri määruse § 5 lg 1 sätestab vaid kohustuse, mille kohaselt peab igal pardalviibija jaoks kõigest olema olemas päästevest. Seega saab kohus käesoleval juhul analüüsida vaid seda, kas iga pardalviibija jaoks oli olemas päästevest. Siinjuures leiab kohus, et ministri määruse § 5 lg-s 1 kasutatud sõnastus iga pardalviibija jaoks ei tähenda pelgalt seda, et kui pardal viibib näiteks viis inimest ja pardal on ka viis päästevesti, siis on antud nõue täidetud, vaid antud päästevestid peavad olema igale pardaleviibija jaoks ka sobivad. See tähendab, et kui näiteks viiest pardalviibijast üks on väikelaps, aga pardal on vaid viis täiskasvanutele sobilikku päästevesti, siis ei ole ministri määruse § 5 lg-s 1 sätestatud nõue täidetud. Kohtu hinnangul seisneb ministri määruse § 5 lg 1 nõude eesmärk selles, et vajaduse korral oleks igal pardalviibijal ka reaalselt võimalus päästevesti kasutada. Seetõttu peab päästevest olema sobilik ka selle kasutajale. Käesolevas väärteoasjas on menetlusalune isik nii kohtumenetluses ütlusi andes (kohtu tl 7475 pöördel), kui kaebuses esitatud seisukohtade kohaselt (kohtu tl 3) algusest peale olnud seisukohal, et tema väikelaeva pardal viibinud väikelapsel oli olemas temale sobilik päästevest. Kuivõrd Igor Soom on ka juba kohtuvälises menetluses ülekuulamisel avaldanud, et väikelapsele sobilik päästevest oli olemas (KVM tl 7), siis nähtub sellest, et menetlusaluse isiku ütlused on kogu menetluse vältel olnud järjepidevad ja samased. Kohtuväline menetleja ei ole kahtluse alla seadnud menetlusaluse isiku ütluste usaldusväärsust. Ka kohtul ei ole alust kahelda menetlusaluse isiku ütluste usaldusväärsuses. Antud väärteoasjas on lisaks menetlusaluse isiku ütlustele tõenditeks ka tunnistajate Oleg Barinski-Gesjuk’i ja Fred Veldermann’i ütlused. Nimetatud tunnistajate kohtuistungil antud ütlustest (kohtu tl 71-74) nähtub, et nende sõnul menetlusalune isik Igor Soom näitas enda paadis olevad päästevestid ette ning ütles, et lapsele sobilikku päästevesti ei ole. Sealjuures ei 4 4-16-8604 läinud mitte kumbki tunnistajatest paadi pardale ega ise kontrollinud järgi, kas lapsele sobilik päästevest on pardal või mitte. Tunnistajad tuginesid vaid sellele, mis menetlusalune isik neile ütles. Kaebaja poolt kaebusega esitatud fotolt nähtav, et väikelapsel on päästevest seljas (kohtu tl 6). Arvestades, et fotol on näha ka käesolevas menetluses ütlusi andnud tunnistajad, on eluliselt usutav, et foto tehti samal päeval, millal pandi toime etteheidetav tegu. Ka tunnistajate ütlustest nähtub, et hiljem, peale vastastkaldalt tagasipöördumist, oli lapsel sobilik päästevest seljas. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et väikelapsel oli sobilik vest olemas. Samas ei tõenda eelpooltoodu, et vest asus paadis. Nii menetlusalune isik kui ka tunnistajad kinnitasid, et tunnistajad ei läinud ise paadile ja ei kontrollinud ise lapsele sobiliku päästevesti puudumist enne seda, kui menetlusalune isik suundus vastaskaldale oma dokumenti ära tooma. Sealjuures on menetlusalune isik andnud ütlusi kohtus, et kui ta ütles lapsele, et ta paneks vesti selga, siis laps võttis oma istumise alt vesti ja pani selle ise endale selga (kohtu tl 75 pöördel). Seega on menetlusalune isik väitnud, et lapse päästevest oli algusest peale paadis ja seda lapse istumise all oleva tooli sees. Eeltoodust nähtuvalt on tegemist menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütluste osas n-ö sõnasõna vastu olukorraga, milles tunnistajad vahendavad menetlusaluse isiku ütlusi, et paadis polnud lapsele sobivat vesti ja menetlusalune isik andis kohtuistungil ütlusi, et vest oli tegelikult olemas. KrMS § 66 lg 21 p 3 alusel on lubatud selliste vahendlike ütluste kasutamine, milles sisaldub süüteo toimepanemise omaksvõtt või mis on muul viisil ilmselgelt vastuolus rääkija huvidega. Siiski tuleb käesoleval juhul tähelepanu pöörata asjaolule, et käesoleval juhul vahendati sisuliselt menetlusaluse isiku arvamust, et lapsele vesti ei ole, kohtus antud ütlustes leidis menetlusalune isik, et selline arvamus oli ekslik, kuivõrd vest oli tegelikult olemas ja asus lapse istme all. Samuti nähtub nii tunnistajate kui ka menetlusaluste isikute ütlustest, et tunnistajatel oli võimalus ise kontrollida sobiva vesti tegelikku olemasolu paadis. Seega leiab kohus, et niisuguses olukorras on tunnistajate ütlused vahendatud ütluste osas tavapäraselt vähemusaldusväärsed. Kohus leiab, et korrektne oleks olnud kohtuvälise menetleja poolt kontrollida, missugused päästevestid paadis asuvad ja fikseerida see menetlusdokumendis. Kuivõrd muid, eelkõige objektiivseid tõendeid, mis kinnitaksid emma-kumma poole positsiooni, ei ole väärteomenetluses kogutud ega ole võimalik enam ka koguda, siis tuleb kõik tõusetunud kahtlused tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Seega tuginedes in dubio pro reo põhimõttele, tuleb Igor Soom’i suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada seoses tema teos väärteotunnuste puudumisega, kuivõrd väärteo toimepanemine on tõendamata. 3.
26. Menetluskulud Kuivõrd kohus lõpetas Igor Soom’i suhtes väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning menetlusalusel isikul oli valitud kaitsja, siis oleks Igor Soom’il tulenevalt VTMS §-st 23 õigus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamisele. Samas ei ole kohtule vastavasisulist taotlust esitatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 05.10.
27. a väärteoasja kohtuotsuse nr 3-1-177-16 p-s 18.5 märkinud järgmist: VTMS § 23 alusel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu hüvitamise eelduseks on taotluse ja kuludokumentide esitamine enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
28. novembri
29. a otsus asjas nr 3-1-1-90-12, p 10). Juhtudel, mil taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks ei ole esitatud ettenähtud menetluskorda järgides, puudub alus menetluskulude hüvitamiseks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
30. detsembri
31. a määrus asjas nr 3-1-1-70-08, p-d 10 ja 14 ning otsus asjas nr 3-1-1-76-09, p 12). Seega kuivõrd taotlust ei ole maakohtule esitatud enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa, ei kuulu käesolevas väärteoasjas Igor Soom’ile tema poolt valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ka hüvitamisele. 5 4-16-8604 Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 6