Obsah (8)

§ 40§ 96§ 98§ 130§ 136§ 120§ 122§ 1361

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 11.05.2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-986 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toim

§ 40lg 1 ja § 96 lg 1 alusel.

Tavamaja OÜ (likvideerimisel) seadusliku esindajana oli P.L. vastutav äriühingu

-ist ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Kontrollimenetluse käigus on tuvastatud, et perioodil jaanuar-märts 2015 on Tavamaja OÜ (likvideerimisel) jätnud deklareerimata 20% määraga maksustatavat käivet summas 377 150,40 eurot ning deklareerinud alusetult sisendkäibemaksu summas 9449,02 eurot. Lisaks on perioodil 2 20.02.2015-14.04.2015 ehk maksuvõla kujunemise ajal tehtud äriühingu pangakontolt järjepidevalt sularaha väljamakseid kokku summas 6490 eurot. Samuti on perioodil 20.02.2015-17.06.2015 äriühingu kontolt tehtud ülekandeid P.L.le ja A. L.le (P.L. ema) kokku summas 112 050 eurot selgitustega „laenu tagastamine“, „laenu tagastus“ ja „tagastus“. Samas on nimetatud isikud teinud äriühingule ülekandeid kokku vaid summas 26 800 eurot. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et äriühingu arvelduskontolt väljavõetud ja seotud isikutele ülekantud raha ei kasutatud ettevõtluse tarbeks. Kui P.L. oleks nimetatud raha kasutanud ettevõtluse tarbeks ning maksukohustuste täitmiseks, ei oleks äriühingul tekkinud ka maksuvõlga. Pangakontolt sularaha väljavõtmised ja ülekanded seotud isikutele toimusid ajal, mil äriühingul kujunes maksuvõlg ning äriühingu suhtes viidi läbi kontrollimenetlust. Seega on tegemist teadliku maksuvõla tekitamise ja tasumata jätmisega. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et P.L. tegevuse ja Tavamaja OÜ (likvideerimisel) maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos ning isik võib vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt äriühinguga. Maksuhalduril kahtlustel on P.L. Tavamaja OÜ (likvideerimisel) juhatuse liikmetena rikkunud

§-s 8 nimetatud kohustusi, mis on aluseks vastutusotsuse koostamisele tema suhtes

§ 40

lg 1 ja

§ 96lg 1 tähenduses.

2.4.

§ 96

lg-s 6 nimetatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine ning vastutusotsuse menetluslikud eeldused on täidetud: Tavamaja OÜ-l (likvideerimisel) on maksuvõlg, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud ning maksuvõlga ei ole kustutatud. Samuti on säilinud äriühingu õigusvõime. Käesolevas asjas algab maksusumma määramise aegumistähtaeg 2015 veebruari käibedeklaratsiooni esitamise ja tasumise tähtpäevast, milleks oli 20.03.2015. Võttes aluseks kolmeaastast aegumistähtaega, algab vastutusmenetluse raames maksuvõla sissenõudmise aegumine märtsis 2018. a. Võttes aluseks viieaastast aegumistähtaega, algab vastutusmenetluse raames maksuvõla sissenõudmise aegumine märtsis 2020.a. Seega

§ 98

lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise maksimaalne tähtaeg viis aastat ja minimaalne tähtaeg kolm aastat ei ole käesoleval juhul möödunud. 2.

1. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et pärast vastutusotsuse väljastamist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhaldurile kättesaadavate andmete kohaselt on P.L.
2. a keskmiseks sissetulekuks tulumaksuga maksustavate väljamaksete alusel 373,33 eurot (bruto) kuus. Seega ei saa olla kindel, et isikul on piisav sissetulek vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks, mistõttu esineb tõenäoliselt vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Haldustoiminguks loa andmine on seega vajalik ja proportsionaalne. P.L. käitumine, mis seisnes 20% määraga maksustatava käibe deklareerimata jätmises, alusetu sisendkäibemaksu kajastamises ja äriühingu pangakontolt raha väljavõtmises, jättes samal ajal maksukohustused täitmata, iseloomustab P.L. suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Tema tegevusmuster ilmestab, et tegemist on teadliku maksuvõla tekitamise ja tasumata jätmisega, ning et P.L. on astunud samme äriühingu maksujõuetuks muutmiseks ja vastutusest vabanemiseks. On tõenäoline, et sarnaselt võib P.L. suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse. Arvestades eeltoodut ning maksu- ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist. 2.
3. 27.04.2017 edastas maksuhaldur Tallinna Halduskohtule taotluse nr 13-7/00764-1, millega palus anda luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmiseks P.L. panga- ja hoiukontodele kogusummas 76 519,42 eurot. 28.04.2017 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-17-899 rahuldas kohus taotluse ning andis loa arestida P.L. Eesti krediidiasutustes asuvad pangakontod ning hoiukontod 76 519,42 euro ulatuses. 02.05.2017 väljastas maksuhaldur krediidiasutustele vastavasisulised korraldused. Swedbank AS-i 03.05.2017 vastuse kohaselt arestiti P.L. pangakontod 02.05.
4. Pangakontode jäägid arestimise 3 hetkel olid 7,19 eurot ja 1111,90 eurot. Maksuhaldur märgib, et eelnimetatud taotluses oli ekslikult välja toodud, et P.L.le kinnisasju ei kuulu. Maksuhaldur on tuvastanud, et tegelikkuses kuulub P.L.le kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt kaks kinnisasja: 1) kinnisasi aadressil xxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxxx, pindala 36 m2, elamumaa 100%), millel asub garaaž pindalaga 26 m
5. Kinnisasjale ei ole seatud hüpoteeke ega käsutamise keelumärkeid. Maksuhaldur lähtub antud kinnisasja väärtuse hindamisel samas piirkonnas asuvate ja sarnaste kinnisasjade müügihindadest. Maksuhaldur on tutvunud kinnisvaraportaalis www.kv.ee sisalduvate müügikuulutustega ja on seisukohal, et kinnisasja hinnanguline väärtus on 10 530 kuni 12 266 eurot, millest elamumaa väärtus on 3744 kuni 4752 eurot ja sellel asuva garaaži väärtus on 6786 kuni 7514 eurot. 2) ¼ kaasomandist kinnisasjas aadressil xxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxx, pindala 36 m2, elamumaa 100%), millel asub garaaž pindalaga 25 m
6. Kinnisasjale ei ole seatud hüpoteeke ega käsutamise keelumärkeid. Maksuhaldur on tutvunud kinnisvaraportaalis www.kv.ee sisalduvate müügikuulutustega ja on seisukohal, et kinnisasja hinnanguline väärtus on 10 269 kuni 11 977 eurot, millest elamumaa väärtus on 3744 kuni 4752 eurot ja sellel asuva garaaži väärtus 6525 kuni 7225 eurot. Kuna P.L.le kuulub ¼ kaasomandist, siis on temale kuuluva osa hinnanguline väärtus 2567,25 kuni 2994,25 eurot. Maksuhaldur märgib, et saadud andmete abil saab määrata vaid ligikaudselt P.L. omanduses olevate kinnisasjade väärtust, kuna väärtuse määramisel on oluline arvestada ka kinnisasja seisundit, mida aga maksuhaldurile teada pole. Maksuhaldur on seisukohal, et

§ 130lg-s 1 loetletud täitetoimingutest on kohtuliku hüpoteegi seadmine P.L.

kinniasjadele kõige sobivam meede, kuna hüpoteegi seadmine ei takista kinnisasja kasutamist ega käsutamist. Maksuhaldur peab oluliseks märkida, et P.L.le kuuluvate kinnisasjade hinnanguline koguväärtus (15 260,25 eurot) on väiksem, kui võimaliku vastutusotsusega sissenõutav maksusumma. Seega ei tagaks üksnes hüpoteekide seadmine võimalikku maksuhalduri nõuet isiku vastu, mistõttu on põhjendatud ka eelnevalt seatud pangakontode arest. Tulenevalt eeltoodust ja arvestades, et pangakontode jäägid olid arestimise hetkel võimaliku vastutusotsusega sissenõutavast maksusummast oluliselt väiksemad, on maksuhaldur seisukohal, et on põhjendatud lisaks ka kohtuliku hüpoteegi seadmine kahele P.L.le kuuluvale kinnisasjale. Juhul kui kohus rahuldab taotluse ja annab loa hüpoteekide seadmiseks, siis vähendab maksuhaldur ületagamise vältimiseks vastava summa, s.o kokku 15 260,25 euro võrra, ka pangakontodele seatud aresti suurust. 2.7. Tulenevalt

§ 136¹ lg 2 p-st 3 ja lg-st 3 lõpetab maksuhaldur P.L.

vastu suunatud täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise

§ 120lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt.

Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (

§ 122

). Maksuhaldur hindab kooskõlas KTS § 34 lg 3 p-ga 4 ja § 35 lg 2 p-ga 11 käesoleval juhul piisavaks asendustagatise väärtuseks 82 760,97 eurot (76 519,42 eurot sissenõutav maksuvõlg + 120 eurot täitemenetluse alustamise tasu + 6121,55 eurot kohtutäituri põhitasu). Kui P.L. soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 76 519,42 eurot. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Halduskohtumenetuse seadustiku (HKMS) § 264 lg-s 1 on sätestatud, et kohus annab seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa või pikendab seda. 4
2. HKMS § 264 lg 2 kohase taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

§ 1361

ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 5.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130lõikes 1 sätestatud täitetoimingud.

Maksuhalduril on muuhulgas õigus taotleda kinnisasjale, laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile hüpoteegi seadmist (

§ 130lg 1 p 2)..

6.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esmalt, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.

§ 1361

lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 7.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Esitatud taotlus vastab kohtu hinnangul

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. 8. Maksuhaldur on läbi viinud Tavamaja OÜ (likvideerimisel) maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks menetluse ja andnud maksukohustust suurendava maksuotsuse (taotluse lisa 2). Taotlusest nähtuvalt algatas maksuhaldur 27.04.2017 halduskohtule esitatud loataotlusega P.L. suhtes maksumenetluse, mis on suunatud vastutusotsuse koostamisele (

§ 96lg 1, § 40 lg 1).

Vastutusmenetlus võib alata halduskohtule loataotluse esitamisega (vt Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 12). Maksuhaldur leiab, et P.L. on Tavamaja OÜ (likvideerimisel) juhatuse liikmena 5 teadlikult rikkunud

§-s 8 sätestatud kohustusi. Maksuhalduri tuvastatud asjaolude järgi on alust arvata, et kontrollperioodil on teadlikult rohkem deklareeritud sisendkäibemaksu, jäetud maksustatav käive deklareerimata ja tehtud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid ning selline käitumine on põhjustanud äriühingule maksuvõla P.L. juhatuse liikmeks oleku ajal. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Maksuvõla ja tasumisele kuuluva intressi kujunemist näitab maksuhaldur taotluse lisas nr 1. Esitatud andmetel on võimalik P.L. vastutus äriühingu maksuvõla eest. Seega on täidetud

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. 9. Samuti on täidetud

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest. Kohus nõustub taotleja põhjendustel tugineva hinnanguga, et P.L. eelnevat maksuõiguslikku käitumist arvestades võib isik hakata tema suhtes algatatud vastutusmenetlusest teadasaamisel maksukohustusest kõrvale hoidma ja end varatuks muutma. Sellisel juhul võib vastutusotsuse sundtäitmine muutuda võimatuks või vähemalt raskeks. Sellele viitab P.L. tegevus Tavamaja OÜ (likvideerimisel) juhatuse liikmena (sisendkäibemaksu ebaõige deklareerimine, maksustatava käibe deklareerimata jätmine, äriühingust rahaliste vahendite väljaviimine kontrollimenetluse ajal), mis näitab tema suhtumist avalikõiguslike kohustuste täitmisesse ning annab alust kahtluseks, et ta võib sarnaselt suhtuda edaspidi vastutusotsuse täitmisesse. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist. 10. Taotleja on selgitanud, et Tavamaja OÜ (likvideerimisel) maksuvõlga ei ole õnnestunud sundtäitmise toimingute tulemusena äriühingult sisse nõuda. Sissenõudmise alustamisest on möödunud enam kui 3 kuud – maksuhaldur alustas sissenõudmisega 25.06.2015 (taotluse lisa nr 4). On ilmnenud, et äriühingul registervara puudub ning pangakontodel maksukohustuse katteks vahendeid ei ole. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (

§ 98

). Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine

§ 96

lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemist ning Tavamaja OÜ (likvideerimisel) õigusvõime ei ole lõppenud.

1. Kohus leiab, et valitud abinõu – P.L.le kuuluvatele kinnisasjadele hüpoteegi seadmine on põhjendatud ja proportsionaalne. Arvestada tuleb asjaolu, et varasema Tallinna Halduskohtu 28.04.2017 määruse alusel läbi viidud pangakontode arestimise tulemusel selgus, et pangakontode jäägid olid arestimise hetkel oluliselt väiksemad vastutusotsusega sissenõutavast maksusummast (jäägid vastavalt 7,19 eurot ja 1111,90 eurot) ja maksuhaldur on tuvastanud, et P.L.l muud maksukohustust katvat registervara ei ole. Maksuhalduri andmetel on P.L.
2. a keskmiseks sissetulekuks tulumaksuga maksustavate väljamaksete alusel 373,33 eurot (bruto) kuus. Seega on maksuhalduri taotletud täitetoimingu sooritamine tõhus viis maksuhalduri nõude ja võimalike täitekulude tagamiseks. Arvestades P.L. maksuõiguslikku käitumist ja käitumist kontrollimenetluses (endale ja endaga seotud isikutele äriühingu kontolt maksete tegemine kontrollimenetluse ajal), võib P.L. suure tõenäosusega sellist maksukohustuse tasumisest kõrvalehoidmise võimalust ka kasutada. P.L. omab kahte kinnisasja ning maksuhaldur on hüpoteegisumma maksukohustuslase kahe kinnisasja vahel põhjendatult ära jaganud. Arvestades maksukohustuse (maksuvõlg koos intressidega 76 519,42 eurot) ja sundtäitmiskulude (6699,35 eurot) suurust ning maksukohustuslaste vara ja selle väärtust, koormab maksuhalduri taotletud viisil täitetoimingu sooritamine maksukohustuslast minimaalselt ning seeläbi on tagatud ka maksuhalduri nõude ja täitekulude täitmine. 6 Kohus ei näe põhjust kahelda maksuhalduri arvestatud sundtäitmise kulude summa suuruses. Hüpoteekide seadmine kinnisasjadele ei piira kinnisasjade käsutamist, kuid tagab maksuhalduri nõude ja täitekulude täitmise. Hüpoteegisummad ei ületa määratava maksukohustuse ja täitekulude suurust. Seega on maksuhalduri taotletud täitetoimingu sooritamine proportsionaalne viis maksuhalduri nõude ja võimalike täitekulude tagamiseks. Arvestades, et oht vastutusotsuse täitmisest kõrvalehoidmiseks on suur ning isiku kinnisasjadele hüpoteegi seadmine on tõhus ja täiendav võimalus vastutusotsuse täitmist tagada, on hüpoteegi seadmine proportsionaalne meede.
3. Taotluses on märgitud, et tulenevalt

§ 136¹ lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur P.L.

vastu suunatud täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise

§ 120lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt.

Asendustagatise esitamisel tuleks taotluse kohaselt arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (

§ 122). Taotluses on ka märgitud, et kui P.L.

soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 76 519,42 eurot. 13. Kohus leiab ülaltoodut arvestades, et taotluse rahuldamine maksuhalduri märgitud viisil ja suuruses on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Kalmiste kohtunik 7