): Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik ei pea üle andma võlausaldajatele tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole võlausaldajatele üle andma. 2 2-15-292 14. Määrus saata menetlusosalistele ja menetlusabi osas Rahandusministeeriumile, pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele halduri tasu välja maksmiseks. 15. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. EDASIKAEBAMISE KORD Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt
lg-le 1 (
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK XXX XXX esitas 09.01.2015 Viru Maakohtule pankrotiavalduse, milles esitas võlgnik ka võlgadest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Viru Maakohus kuulutas 03.03.2015 XXX XXX pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Martin Kruppi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 26.03.2015, nõuete kaitsmise koosolek toimus 20.07.2015. Viru Maakohus kinnitas 16.03.2016 jaotusettepaneku. Pankrotihaldur esitas 13.02.2017 kohtule teate, et pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ning taotles lõpetada menetlus raugemisega. PANKROTIHALDURI ARUANNE (
lg 3, lg 4, § 162 lg 2) Pankrotimenetluses puudus vara ja pankrotivarasse laekumisi ei toimunud.
alusel väljamakseid tehtud ei olnud, kuna puudus vara; ajutise halduri tasu moodustas 720 eurot ja kulud 55,99 eurot, need olid jäetud võlgniku pankrotivara kanda. Pankrotihalduri tasu moodustab 1260 eurot, millele lisandub käibemaks. Pankrotimenetluses oli esitatud ainult II järgu nõuded kokku 33 834,26 eurot ning jaotise alusel väljamakseid tehtud ei olnud. Võlausaldajate nõuded on 100% ulatuses jäänud rahuldamata. Võlgnik ei ole võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud. Pankrotivaras pandiesemeid ei olnud. Samuti ei ole kolmandatelt isikutelt saada olevat vara ega müümata vara. Maanteeameti andmeil kuulub võlgnikule sõiduk Volkswagen New Beetle 2000. a. Sõiduk ei ole aga sõidukorras ja sellel ei ole väärtust. Sõiduk on purunenud ning võlgnik ei tea, kus see asub. Pankrotimenetluses ei olnud hagisid esitatud ning haldur ei kavatse hagisid esitada. Pankrotimenetlusega seotuid kohtukulusid ei ole. Pankrotimenetluses ei olnud vara, mida halduril oleks vaja valitseda. Haldur tuvastas, et võlgnik sõlmis 08.02.2014 OÜ-ga KSAUTO sõiduki järelmaksulepingu. Võlgnik väitis, et tegelikult kuulub sõiduk tema tütrele. Halduri hinnangul võiks sõiduk olla kingi3 2-15-292 tud või võõrandatud pärast ajutise halduri nimetamist ning on olemas alus nõude esitamiseks, kuid ei ole selleks vahendeid. Pankrotihaldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku hooletu finantskäitumine ehk muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Pankrotihaldur ei ole nimetanud asjaolusid, mis võiksid välistada võlgadest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik ise tegi ettepaneku haldurile määrata usaldusisikuks XXX XXX, kes on andnud ka vastava nõusoleku. Kuna pankrotivarast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks, palus haldur lõpetada pankrotimenetlus raugemisega. Pankrotihaldur palus kinnitada halduri tasu 1260 eurot (lisandub käibemaks), millest 397 eurot (millele lisandub käibemaks) välja maksta menetlusabi korras riigivahenditest. Pankrotihaldur on teinud võlausaldajatele ettepaneku tasuda 1500 eurot deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks, kuid keegi pole raha deposiiti tasunud. KOHTU SEISUKOHT Pankrotimenetluse lõpetamine
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Võlgnikul puudub igasugune vara ja sissetulek, millega katta pankrotimenetluse kulusid.
lg 6 alusel kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Ükski võlausaldaja ei ole avaldanud soovi pankrotimenetluse jätkamist rahastada, mistõttu tuleb XXX XXX pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu. Eeltoodu alusel lõpetab kohus XXX XXX pankrotimenetluse raugemise tõttu.
lg 3 alusel tuleb Martin Krupp vabastada pankrotihalduri kohustusest XXX XXX pankrotimenetluses. Pankrotimenetluse kulud
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. 4 2-15-292
lg 1 alusel lisaks tasule on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Selleks esitab haldur iga kolme kuu möödudes alates pankroti väljakuulutamisest pankrotitoimkonnale ja kohtule aruande sellel perioodil tehtud kulutuste kohta. Pankrotitoimkonnal ja kohtul on õigus nõuda haldurilt kuludokumentide ning täiendavate andmete esitamist. Kohus võib jätta kinnitamata nende kulutuste hüvitamise, millest pankrotitoimkonnale ja kohtule ei ole õigel ajal teatatud. Pankrotihaldur palus määrata halduri tasuks 1260 eurot, millele lisandub käibemaks.
lg 1¹ alusel halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohus leiab, et tasu suurus on põhjendatud arvestades halduri töö mahtu ja keerukust. Halduri tasule lisandub käibemaks, kuna haldur tegutseb büroo kaudu. Seega moodustab tasu kokku 1512 eurot.
lg 4 alusel pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus leiab, et pankrotimenetluse kulud tuleb jätta pankrotivara kanda. Pankrotihaldur esitas menetlusabi taotluse, milles palus välja maksta halduri tasu 397 eurot riigivahenditest.
lg 11 alusel kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. TsMS § 183 lg 2 alusel Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus leiab, et menetlusabi taotlus on põhjendatud ja võlgnikule tuleb menetlusabi anda 397 eurot, millele lisandub käibemaks, kohustuseta hüvitada menetlusabi kulud. Ülejäänud osas kuuluvad pankrotimenetluse kulud väljamaksmisele pankrotivarast. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine XXX XXX esitas kohtule koos pankrotiavaldusega taotluse võlgniku kohustustest vabastamiseks.
näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh menetluse raugemisel.
lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. 5 2-15-292 Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse
lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides ja avalduses sisalduvad
lg-s 2 nõutud kinnitused.
lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole XXX XXX kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada XXX XXX kohustustest vabastamise menetlus.
lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.
lg 6 kohaselt kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus leiab, et XXX XXX võlgadest vabastamise menetluses tuleb jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohtule ei ole esitatud XXX XXX allkirjastatud nõusolekut saada usaldusisikuks. Kohus on seisukohal, et võlgnik suudab ise usaldusisiku kohustusi täita ning see ei too talle täiendavaid kulusid.
lg 4 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja
lg-s 3 nimetatud tulust võib võlgnik endale jätta igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust. Võlgnik ei pea võlausaldajatele üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab esitama kohtule aruandeid kohustuste täitmise kohta. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.