järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust ning tunnistati süüdi
lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti Kardo Rannalale liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati Kardo Rannalale mõistetud liitkaristust Tartu Maakohtu 09.08.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-137100 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuud vangistust, võrra ning mõisteti Kardo 2 Rannalale liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvestati Kardo Rannala eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning loeti Kardo Rannala karistuse kandmise aja alguseks kinnipidamise aeg, s.o 08.09.
Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et Kardo Rannala on sündinud 08.06.1997.a Jõgeval vanemate ainukese lapsena. Kardo Rannala oli tegevusetu kuni vahistamiseni 2014.a sügisel, ta ei õppinud ega omanud töökohta. Kardo Rannalal on rahvastikuregistri andmetel elukohaks xxxx, kus ta enne vangistust koos ema ja vanaemaga ka elas. Korter on emal alles, kuid maja vajab elamiskõlblikuks muutmiseks põhjalikku remonti. Käesoleval ajal elab kinnipeetava ema V R koos oma ema ja elukaaslase M J 3-toalises xxxx poolt antud üürikorteris aadressil xxxx. M J on üks kannatanutest kuriteos, mille eest mõisteti Kardo Rannalale vanglakaristus. Valla sotsiaalnõuniku kinnitusel on üürilepingu kohaselt Kardo Rannalal õigus antud korteris elada. Ema on kriminaalhooldusametnikule kinnitanud, et Kardo Rannala saab/võib vabanemisel elama asuda tema juurde. Samuti on ema öelnud, et võõraid korteris ei käi. Kriminaalhooldusametnikule teadaolevalt elavad samas trepikojas kriminaalkorras karistatud isik ja korduvalt vanglakaristust kandnud isiku ema, sotsiaalnõuniku kinnitusel esineb selle trepikoja korterites joominguid ja on ette tulnud tülisid. Vangla motivatsiooniprogrammi raames on Kardo Rannala korduvalt saanud käia kodukülastustel nii tädi juures xxxx kui ema juures xxxx. Enne vangistust on kriminaalhooldusametnike ja Viru Vangla julgeoleku spetsialisti poolt korduvalt teostatud alko- ja narkokontrolli, rikkumisi fikseeritud ei ole. 10.06.2014 kriminaalhooldusametniku poolt Kardo Rannalale tehtud narkotest oli negatiivne, kuid jäi kahtlus, et midagi on ta tarvitanud. Vestluse käigus selgus, et isik tarvitab/on tarvitanud emale psühhiaatri poolt määratud rahustava toimega ravimeid. Alates 2017.a jaanuarist on Kardo Rannala ja tema ema V R kaasatud mitmedimensioonilisse pereteraapia programmi (MDFT). Vabanemisel on Kardo Rannala esmaseks püsivaks sissetulekuallikaks töövõime toetus. Kardo Rannala emapoolsed tädid ja V R on kinnitanud, et tagavad Kardo Rannalale vabanemisel esmase igapäevase toimetuleku ja vajadusel toetavad materiaalselt. Isik on omandanud kuritegeliku käitumisviisi. Kuriteo
tunnustel pani ta toime käitumiskontrolli perioodil Kiigemetsa Koolis ja järgmise kuriteo pani toime vähem kui 6 kuud katseaja algusest. Juhul, kui kohus peaks Kardo Rannala vabastama vangistusest elukohaga xxxx, ei saa kriminaalhooldusametniku hinnangul uue kuriteo riski seoses elukohaga välistada. Lähtudes Kardo Rannala taotlusest asuda vabanemisjärgselt elama aadressil xxxx, on telefonivestluses selle xxxx R L kinnitanud, et kinnipeetavale ollakse valmis pakkuma vabanemisjärgselt majutusteenust koos osalemisega 10-kuulises alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programmis ning et 30.03.2017 nende poolt esitatud kirjalik kinnitus on kehtiv. Uue kuriteo ja ohtlikkuse peamisteks riskifaktoriteks on: agressiivsus konfliktide lahendamisel, madal kõlbelise ja vaimse arengu tase, kriminaalse taustaga suhtlusringkond, keerulised peresuhted. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku määrata Kardo Rannalale katseaeg ja käitumiskontrolli periood kuni 6 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Kardo Rannalale
Kardo Rannala ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Suhted emaga on paranenud. Ema ei tarvita juba aasta aega alkoholi. Ta on kodukülastusel käinud 10 korral, neist 8 korral ema juures ja 2 korral tädi, ema õe, juures, kus on ka ema viibinud. Õdesid ja vendi tal ei ole. Kui ta vabaneb, siis on vaja elatist teenida. Kui ta on raha kogunud, siis tahaks ta preestriks õppida. Ta on alkoholi tarvitanud, aga probleeme sellega ei ole. Kuriteod on kahjuks toime pandud alkoholijoobes, see oli ajal, kui ema ja tema elukaaslane tarvitasid alkoholi. See elukaaslane on emal alles, kuid peale insulti viimane ka alkoholi ei tarvita. Xxxx otsustas, et 5 võtab ta vastu, et ta sobib neile. Ta ise on avaldanud soovi sinna elama minna. Kui prokurör tõi välja, et ta ei ole õiguskuulekalt käitunud, siis ta on alates vanglasse tulekust kuni praeguseni õiguskuulekale teele asunud. Distsiplinaarrikkumine oli, ta kahetseb seda. Ta oskab, suudab ja tahab õiguskuulekalt käituda. Kui kohus peaks ta vabastama, saaks ta minna Lootuse külla ja siis oleks tema ühiskonda naasmine palju lihtsam. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Kardo Rannala tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 18.04.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Abiprokurör Ain Tali ja kriminaalasja menetlenud prokurör Anneli Hinto ei toeta samuti nagu vangla K. Rannala ennetähtaegset vangistusest vabastamist.
lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nad ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. Seega on kohtutel õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil. K. Rannala tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 25.02.2015 otsusega
(käesoleval ajal kehtiv
lg 2 p 2,3) ja § 200 lg 1 järgi ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09.08.2013 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 6 kuud vangistust – võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. Isik on varasemalt kriminaalkorras karistatud 3 korda, vanglas kannab karistust esimest korda. Isikut on varasemalt karistatud varguse, omavolilise sissetungi ja kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkohol ning majandusliku kasu saamise eesmärk. Vangistuses on kinnipeetav K. Rannalal ka kehtiv distsiplinaarkaristus. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on aga vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Prokuratuur ei pea võimalikuks vabastada K. Rannalat vangistusest enne karistusaja lõppu olukorras, kus teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, tema kuritegusid iseloomustab vägivaldsus ning isikul puudub probleemide lahendamise oskus. Lisaks ei saa vähetähtsaks pidada sedagi, et K. Rannala uue kuriteo riskitegurina on vaadeldav alkoholi kuritarvitamine. Ohtu, et K. Rannala vabaduses vana harjumuse juurde tagasi pöördub, välistada kindlasti ei saa. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on K. Rannala ohtlik avalikkusele ja konkreetsetele täiskasvanutele (risk ühiskonnas). Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 44% ja 75%, mis on kõrge retsidiivsusnäitaja. K. Rannala vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemist) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kinnipeetav K. Rannala puhul selliseid veenvaid erandlikke 6 asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Kardo Rannala vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.
lg 3 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ja kontrollnõuete ja kohustuste määramisel ning nende järgimata jätmisele ja katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisele kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 76 sätestatut.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja kinnipeetava poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Kardo Rannala ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3 korral, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et viimased kuriteod, sealhulgas esimese raskusastme varavastane kuritegu – röövimine, on toime pandud katseajal, millest nähtub, et isik ei suutnud hinnata temale kohtu poolt varasemalt antud võimalust oma karistust vabaduses kanda ning jätkas uute ja raskemate, sealhulgas analoogsete kuritegude (kehaline väärkohtlemine) sooritamist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus (noomitus), mis on määratud selle eest, et kinnipeetav suhtles vanglaametnikuga ebaviisakalt, kasutas ähvardavaid väljendeid. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Vabanemisel on Kardo Rannala esmaseks püsivaks sissetulekuallikaks töövõime toetus. Kardo Rannalale on määratud raske puue ja tema töövõime kaotuseks on hinnatud xxxx. Arvestades asjaolu, et viimane kuritegu on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil, puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkohol, mida võib pidada uue kuriteo sooritamise riskifaktoriks. Vangla hinnangul on uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul 44%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 75%, millise näol on tegemist kõrge riskiga. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus märgib, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et Kardo Rannala puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et ta on vangistuses läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ja olnud hõivatud majandustöödel. Lisaks on Kardo Rannala osalenud noortele mõeldud motivatsiooniprogrammis ning käinud selle raames 10 korral kodukülastustel. Alates 2017.a jaanuarist on Kardo Rannala ja tema ema V R kaasatud mitmedimensioonilisse pereteraapia programmi (MDFT). Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks
7 Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.