S § 63 lg 1 alusel
S § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata mõistetud aresti kandmine ositi ning järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva.
lg 3, § 90 lg 1 p 1 ja 3, § 33 lg 3, § 33 lg 11 p 4 sätestatud keeldusid ja kohustusi ning pani toime
Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on arusaadav, tunnistab end süüdi kõigi inkrimineeritud väärtegude toimepanemises. Ei oska seletada miks on toime pannud samalaadseid süütegusid. Ei ole sissetulekut, pidi minema Rootsi Kuningriiki maalritöödele. Küsitud karistuse osas leiab, et tuleb ära kanda. Taolteb karistuse määramist ositi ära kandmisele. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles menetlusaluse isiku süüditunnistamist temale süüks arvatud väärtegude toimepanemises. Rahatrahv karistusliigina ei ole põhjendatud, varasemad rahatrahvid on jäetud tasumata, on jätkanud liiklusalaste väärtegude toimepanemist. Iga järgnev karistus peab olema karmim, sundimaks isikut õiguskuulekusele. Seega taotleb karistuseks aresti ja menetlusalust isikut tuleks karistada kõigi nelja väärteo toimepanemise eest arestiga 20 päeva ulatuses. Ei vaidle vastu kui kohus määrab aresti kandmisele ositi. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, sh sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, Maanteeameti liiklusregistri andmebaasi väljavõtet ning karistusregistri andmeid, samuti kuulanud ära menetlusaluse isiku süüd tunnistavad ütlused, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud, kuid
lg 2 osas tuleb väärtegu ümber kvalifitseerida
Väärteoprotokollist nähtuvalt peatati 31.03.2017 kell 13.42 Tallinnas Tööstuse tn 58 juures kinni sõiduk Mitsubishi Space Wagon registreerimismärgiga 449MHG, mida juhtis Meelis Madisson. Juhtis mootorsõidukit seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,28+/-0,05mg/l. Samuti juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus oli taastamata ja isikut on varem juhtimiselt kõrvaldatud. Lisaks juhtis mootorsõidukit, turvavöö ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud ja sõidutas reisijat, kes ei olnud turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud
lg 1 Väärteoprotokollist nähtub, et menetlusalune isik rikkus § 90 lg 1 p 1 ja 3 keeldusid ning pani sellega toime
lg 2 sätestatud väärteo, s.o juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus oli taastamata ja isikut on varem juhtimiselt kõrvaldatud. Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt Meelis Madissonil kehtivaid juhilubasid alates 22.01.2017 ei ole, kuna juhtimisõigus on taastamata. Samas ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et menetlusalust isikut oleks ka varem juhtimiselt kõrvaldatud. Ainus sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mis väärteotoimikus leidub, on koostatud 31.03.2017, mis on koostatud menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemiselt kinnipidamise järgselt. Seega leiab kohus, et antud juhul on tegemist
lg 1 sätestatud väärteo toimepanemisega, s.o mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimisega vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt. Vastavalt
lg 1 p 1 sätetele ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt Meelis 2 Madissonil kehtivaid juhilubasid alates 22.01.2017 ei ole, kuna juhtimisõigus on taastamata. Seega juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit isikuna, kellel puudub vastava kategooria juhtimisõigus. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalune isik oli väärteo toimepanemise ajal
lg 1 p 1 märgitud isikuks ning ta pani toime
lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt.
lg 1 p 1 Väärteo protokollist nähtub, et mootorsõidukit juhtinud juhil Meelis Madissonil ei olnud turvavöö kinnitatud.
lg 3 kohaselt sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Lg 6 kohaselt juhil ei pea turvavöö olema kinnitatud jääteel sõites ja kui tema tööülesande täitmine on seotud peatustega, mille vahemaa ei ületa 100 meetrit või kui tal on kaasas käesoleva seaduse § 101 lõike 91 kohane arsti kirjalik otsus temal turvavöö kasutamise vastunäidustuse kohta. Antud juhul eelnimetatud erandite kohta väärteoasjas tõendeid esitatud ega kogutud ei ole.
lg 2 p 6 kohaselt peab juht enne sõidu alustamist aga veenduma, et tema kasutab nõuetekohaselt turvavahendeid, kuid menetlusalune isik seda ei teinud. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalune isik rikkus
lg 3 nõudeid ning ta pani toime
lg 1 p 1 ettenähtud väärteo, s.o sõidukijuhi poolt turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise.
lg 1 Väärteo protokollist nähtub, et ka kõrvalistuja ei olnud turvavööga kinnitatud.
lg 11 p 4 kohaselt juhil on keelatud sõidutada sõitjat, kes ei ole käesoleva seaduse § 30 lõike 1 kohaselt turvavööga kinnitatud või ei kasuta § 30 lõike 4 või § 36 lõike 6 kohast turvavarustust, kui tegemist ei ole hädaseisundiga. Hädaseisundi esinemise kohta antud juhul väärteoasjas tõendeid esitatud ega kogutud ei ole.
lg 2 p 6 kohaselt peab juht enne sõidu alustamist veenduma, et sõitjad kasutavad nõuetekohaselt turvavahendeid, ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole seda nõuet täitnud, kuid menetlusalune isik enne sõitma asumist selles ei veendunud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik on toime pannud
lg 11 p 4 nõuete rikkumise, millega pani toime
lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis.
lg 1 Lisaks kõigele eelmärgitule süüdistatakse menetlusalust isikut ka
Väärteotoimikus leiduva tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati 31.03.2017.a kella 13.49 kuni 13.53 ajal menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST nr ARDF-0036 (taatlemistunnistuse nr TTRC-16-00179). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,28 ja 0,28 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatus +/-0,05 mg/l menetlusaluse isiku kasuks arvestades on lõpptulemus 0,23 mg/l kohta. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja Artur Gelvei, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Puutuvalt süüteokoosseisu peab kohus vajalikuks märkida, et vastavalt
lg 3 sätetele ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,23 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta
Sellest tulenevalt on menetlusalune isik toime pannud
lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10 – 0,24 milligrammi. 3 Menetlusalune isik peeti sõiduki juhtimiselt kinni ning tema väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus 0,23 mg/l, mis vastab kergele joobele. Menetlusalune isik selgitas, et eelmine päev tähistas ta sünnipäeva, kuid ei arvanud, et järgmisel päeval veel joobes on. Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus pidi menetlusalune isik kohtu arvates võimalikuks pidama oma juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt. Kuid sellegipoolest asus ta mootorsõidukit juhtima ning ei kontrollinud enne sõitma asumist enda juhile lubatavat seisundit. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on eeltooduga tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 3 sätestatud keeldu ning pani sellega toime
Samuti oli menetlusalune isik väärteo toimepanemise ajal
lg 1 p 1 märgitud isikuks ning pani sellega toime
Samuti rikkus
lg 3 nõudeid, millega pani toime
Samuti rikkus
lg 11 p 4 nõudeid, millega pani toime
Karistuse mõistmine
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on kõik temale inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et kõik väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette
lg 1 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada
S § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisel suur, kuivõrd lubatud alkoholipiirmäära on ületatud
Lisaks on tuvastatud, et menetlusalune isik on samaaegselt toime pannud veel kolm erinevat väärtegu, mis muudab menetlusaluse isiku süü keskmisest oluliselt suuremaks. Väärteomenetluses ei ole tuvastatud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, mistõttu ei ole ka asjaolusid, mis karistust kergendamise või raskendamise suunas mõjutaks. 4 Kuivõrd KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades karistust mõistes tuleb lähtuda
lg 1 ettenähtud sanktsioonist kui raskeimat karistust ette nägevast seadusesättest, siis
lg 1 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, mistõttu tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on kehtiv kriminaalkaristus KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, samuti kehtivad väärteokaristused liiklusalaste rikkumiste eest, sh
ettenähtud väärtegude toimepanemise eest, kuid temale määratud rahatrahvid tasutud ei ole. Väärteoasjast ei leidu andmeid, mis viitaks menetlusalusel isikul legaalse ja töise sissetuleku olemasolule. Kohtu arvates annavad taolised andmed aluse järelduseks, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid järjekordse rahatrahvi tasumiseks ning ka varem kohaldatud karistused ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab samalaadsete süütegude toimepanemist. Seega on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ja menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib aga ka keskmise süü korral mõista karistuse keskmist määra ületavas määras kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Arvestades aga menetlusaluse isiku karistusandmeid ning ühe teoga toime pandud erinevate väärtegude rohkust, siis tuleb asuda seisukohale, et keskmist määra ületava karistuse tingivad nii keskmisest suurem süü kui ka eelmise karistustega võrreldes vajadus rangema karistusega mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada karistust määras, mis ületab ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja on ettenähtud sanktsiooni ülemmäära lähedane. Menetlusalune isik taotles karistuse kandmise määramist ositi. Kohus leiab, et kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, siis võib esimesel korral määrata aresti kandmise ositi, võimaldamaks menetlusalusel isikul arest ära kanda pikema aja jooksul menetlusalusele isikule sobival ajal. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.