4-17-2295/8

4-17-2295 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2017, Tallinn Väärteoasja number 4-17-2295 (2316,17,001997; 2316,17,002551) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu Eduard Padar, ik 37504030270, elukoht: Xxxx, Harju maakond Liisa Miil, Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON
2. Eduard Padar süüdi tunnistada NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 12 (kaksteist) päeva.
3. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata aresti kandmine ositi ning järjest kantava aresti kestus peab olema vähemalt 2 (kaks) päeva.
4. Mõistetud ja ositi kandmisele määratud arest 12 (kaksteist) päeva tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1, Tallinnas. Mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 30.07.
5. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele.
6. Eduard Padarilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise või psühhotroopse aine sisalduse uuringu tegemisel tekkinud kulu 68 (kuuskümmend kaheksa) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Eduard Padar, 4-17-2295, uuringu kulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Eduard Padarile tema elukoha aadressile tavapostiga.
7. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme 1 päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 23.05.
8. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 16.03.2017 koostatud väärteoprotokollist AB1542019 nähtuvalt peeti 16.03.2017 kell 12:15 Tallinnas Mere pst 5 juures kinni Eduard Padar, kelle organismis tuvastati indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt opioidide sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. 06.04.2017 koostatud väärteoprotokollist AB1514358 nähtuvalt leiti maas lamamast ja peeti 06.04.2017 kell 14:26 Tallinnas Liivamäe 6 juures kinni Eduard Padar, kelle organismis tuvastati uuringu tulemusena fentanüüli ja karfentanüüli sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et 16.03.2017 oli selline asi, tarvitas fentanüüli. 06.04.2017 oli ka, suitsetas ainet. Nüüd on lõpetanud tarvitamise, läks tööle, elu on ilma tarvitamiseta ilus. Läbis kursuse 10 päeva, puhkas, taastus. Töötab kuu aega ehitusel katseajaga, loodetavasti nädala pärast võetakse ametlikult tööle. Töötab tööpäevadel 8st 17ni, nädalavahetustel on vaba, soovi korral võib ka laupäeval tööle minna. Võiks vähem mõista kui kohtuväline menetleja taotles ja saaks nädalavahetustel karistust kanda. On mõistuse pähe võtnud. Kohtuvälise menetleja esindaja taotleb väärteo toimepanemise eest 15 päeva aresti ja välja mõista joobe tuvastamise kulu 68 eurot. Kohus, kontrollinud indikaatotvahendi kasutamise protokolli, mille kohaselt tuvastati menetlusaluse isiku organismis 16.03.2017 opioidide sisaldus, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt tuvastatud opioidid on nii loodusliku (oopium, morfiin, kodeiin), poolsünteetilise (heroiin) või sünteetilise (fentanüül, 3-metüülfentanüül, metadoon, buprenorfiin, petidiin, ketobenidoon) päritoluga. Loodusliku päritoluga oopium kuulub NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja, morfiin II nimekirja ja kodeiin III nimekirja, poolsüsnteetiline heroiin kuulub I nimekirja ning sünteetilised opioidid kuuluvad kõik II nimekirja. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Kohus, kontrollinud joobeseisundi tuvastamise saatekirja ja uuringu akti, mille kohaselt tuvastati menetlusaluse isiku organismis 10.04.2017 uuringu nr 663T tulemusena fentanüüli ja karfentanüüli sisaldus, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. 2 10.04.2017 uuringu nr 663T tulemusena on menetlusaluse isiku organismis tuvastatud fentanüüli ja karfentanüüli. Fentanüül kuulub NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 II nimekirja ja fentanüülid, sh karfentanüül (fentanüüli derivaadid) VI nimekirja. Väärteoasja materjalidest ei nähtu arsti ettekirjutust eelmärgitud ainete, s.o fentanüüli ja karfentanüüli kasutamiseks. Fentanüülid saavad olla vaid II nimekirja ainena ravimi koostisosaks, kuid käesoleval juhul ei ole menetlusaluse isiku organismist teise nimekirja ravimi sisaldust tuvastatud ning tuvastati vaid fentanüüli ja karfentanüüli sisaldus. Seega ei ole tegemist ravimi koostisosaks oleva ainega, mistõttu ei saa menetlusalusel isikul olla ka sellise aine tarvitamise ettekirjutust. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine fentanüüli tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Arvestades süütegude asjaolusid, menetlusaluse isiku süü tunnistamist ja tema karistusandmeid, leiab kohus, et süüteod on toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on väärteoasja kohtuliku arutamisega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik oli tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta ja sellise aine käitlemine, sh tarvitamine on NPALS § 3 lg 1 ja 11 kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteona. Karistus Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest nii aresti kui rahatrahviga. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik samalaadsete väärtegude toimepanemist. Seejuures on määratud rahatrahvid Põhja prefektuuri taotlusel kohtumäärusega asendatud arestiga, kuivõrd menetlusalune isik on temale määratud rahatrahvid jätnud tasumata. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud. Seejuures on menetlusalusele isikule mõistetud aresti asendatud üldkasuliku tööga, kuid arest pöörati täitmisele. Määratud rahatrahvid ega arestid ega ka aresti asendamine üldkasuliku tööga ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud ja menetlusalune isik jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes saab kohaldada vaid aresti. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse kahe väärteo toimepanemises, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on keskmine. Kohtupraktika kohaselt võib korduvalt karistatud isiku puhul ka keskmise süü korral kohaldada karistust ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras kui süüdlases on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-st 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest sanktsioonimäära keskmise määra lähedases määras. /allkirjastatud digitaalselt/ 3