KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Reet Allikvere, Iko Nõmm, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht
- mai 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-11982 Tsiviilasi MRi hagi VRi vastu elatise suurendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
- märtsi 2017 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik VRi apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 675 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: MR (isikukood xxxxxxxxx), seaduslik esindaja JŠ Kostja: VR (isikukood lepinguline esindaja Anna Tšiligarjan Menetluse liik xxxxxxxx), Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
- Võtta asja juurde VRi poolt 03.04.2017 esitatud uued tõendid: 02.03.2017 AR puude raskusastme tuvastamise otsus, Xxxxxxxxxx OÜ
- ja 2016.a majandusaasta aruanded, Xxxxxxxxxx OÜ pangakonto väljavõte ja Xxxxxxxxxx OÜ arvelduskonto sulgemise avaldus.
- Jätta Harju Maakohtu
- märtsi 2017 otsus muutmata, täiendades kohtuotsuse põhjendusi.
- Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulud:
- Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja VRi kanda.
- Jätta VRi poolt hüvitamisele kuuluvad menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata MRil kulude puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
- MR esitas 08.08.2016 Harju Maakohtule hagi VRi vastu elatise suurendamiseks perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud määrani. Hageja palus kohustada kostjat tasuma elatise kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu
- kuupäevaks hageja ema arveldusarvele. 21.09.2016 vähendas hageja nõuet ja palus kostjalt välja mõista elatise 175 eurot kuus. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
- Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja laps ja elab oma ema juures. Kostja tasub hagejale elatist Harju Maakohtu 07.11.2011 otsuse nr 2-11-38179 alusel, millega vähendati kostjalt 2008.a väljamõistetud elatist 100 eurole kuus.
- Hageja ülalpidamiskulud on võrreldes 2011.a suurenenud. Tasutav elatis on oluliselt väiksem seadusejärgsest määrast, mis on aluseks väljamõistetud elatise muutmiseks. Kostja vastuväited
- Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
- Elatise suuruse muutmise aluseks olevad asjaolud on esile toomata ja tõendamata. Hageja ei tõendanud oma väidet, et tema ülalpidamiskulud on oluliselt suurenenud.
- Kostjal on peale hageja veel kolm last. Kostja kogu sissetulek kulub abikaasa ja laste ülalpidamiseks ja nad võivad elatise hageja kasuks miinimummääras väljamõistmisel osutuda varaliselt vähem kindlustatuks. See annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära.
- Kostja ainus sissetulek on töötasu 430 eurot. Kostja võimalused hankida endale lisasissetulekut on piiratud aja puuduse tõttu, kuna kostjal on kaks väikest last, kellest ühel on tuvastatud keskmine puue. Laps vajab regulaarset kõrvalabi tavaliste vajaduste täitmisel, samuti toob puue kaasa lisakulutusi (ravi xxxxxmaal).
- Kostjal ja tema abikaasal on kohustus tasuda eluasemelaenu 600 eurot kuus, mida aitab tasuda kostja abikaasa isa.
- Hagejat toetavad regulaarselt riietuse ja koolivahendite ostmisega kostja vanemad, kes kinkisid hagejale ka mobiiltelefoni ja sülearvuti. Kostja teeb kõik võimaliku, et kindlustada last vajalike asjadega.
- Hageja ei pöördunud kohtueelselt elatise muutmise ega elatise tasumise tähtaja muutmise arutamiseks kostja poole. Kostja ei vaidle vastu elatise tasumise tähtaja muutmisele. 2 Esimese astme kohtu otsus
- Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja ülalpidamiseks välja elatise 175 eurot kuus alates 06.03.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni 14.09.
- Kohus lõpetas menetluse kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatise suurendamiseks igakuiselt 175 eurot ületavas osas. Kohus määras, et elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette vastava kuu
- kuupäevaks hageja ema arvelduskontole. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
- Otsuse kohaselt on hageja taotlus menetluse osaliseks lõpetamiseks põhjendatud. Puuduvad hagist osalise loobumise vastuvõtmist välistavad asjaolud.
- Hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suurendamist, kui pärast asja arutamise lõpetamist muutusid elatise suurust mõjutavad asjaolud. Alates 01.01.2011 oli elatise alammäär 139,01 eurot, alates 01.01.2012 145 eurot, alates 01.01.2013 160 eurot, alates 01.01.2014 177,50 eurot, alates 01.01.2015 195 eurot, alates 01.01.2016 215 eurot ja alates 01.01.2017 235 eurot.
- Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja on kostja ja hageja seadusliku esindaja laps ning kostjalt mõisteti Harju Maakohtu 07.11.2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-38179 hageja kasuks välja elatis 100 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja täidab nimetatud kohtuotsust. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja vajadused on muutunud määras, mis toob kaasa elatise suuruse muutmise.
- Kuna hageja esitas nõude alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra, ei ole tal vaja oma igakuiseid vajadusi tõendada.
- Hageja seadusliku esindaja ülalpeetavate arv on võrreldes 07.11.2011 suuremal määral muutunud kui kostjal, kuna kostja ülalpeetavate arv suurenes ühe võrra, hagejal kahe võrra. Vanemate töövõimet ei ole piiratud. Hageja seaduslik esindaja töötas 2011.a, kuid on nüüd noorima lapsega lapsehoolduspuhkusel. Tema igakuine sissetulek on vanemapalk ja lastetoetus keskmiselt 500 eurot kuus. Hageja seaduslikule esindajale kinnisvara ei kuulu. Kohtu kogutud tõendid ei näita, et hageja seaduslikul esindajal oleks täiendav tulu, millele osundas kostja.
- Kostja töötas 2011.a ja töötab praegu nii, et tema deklareeritud sissetulek vastab alampalgale. Kostjale kuulub ½ kaasomandis olevast eluasemest. Kostja eitas 16.11.2016 ärakuulamisel kuulumist äriühingu juhatusse. Samas nähtub äriregistrist, et kostja on ainuosanik ja juhatuse liige Xxxxxxxxxx OÜ-s (registrikood xxxxxxx). 2015.a majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingu kasum 2960 eurot. Seega on kostja majanduslik olukord parem, kui ta on soovinud välja tuua. Paljasõnaline on kostja väide, et tema ülalpeetavate hulgas on erivajadustega laps.
- Asjaolusid kogumis arvesse võttes on põhjendatud muuta väljamõistetud elatist ja mõista kostjalt välja 175 eurot kuus. Kuna kostja on kehtiva kohtumääruse alusel elatist korrektselt tasunud, tuleb elatise suurust muuta alates otsuse tegemise ajast.
- Menetluskulud jäävad kostja kanda, kuid kuna hagejal ei ole väljamõistetavaid menetluskulusid tekkinud, tuleb menetluskulud jätta poolte enda kanda. Apellatsioonkaebus 3
- Kostja palub maakohtu otsuse elatise suurust puudutavas osas tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta elatise suurus muutmata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
- Kaebuse kohaselt rikkus kohus oluliselt menetlusnorme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme. Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata, et kostjal on lisaks hagejale veel ülalpeetavaid lapsi, kes kohtu poolt määratud elatise väljamõistmisel võivad osutada varaliselt vähem kindlustatuks. Kõiki ülalpeetavaid lapsi tuleb kohelda võrdselt ja neile tuleb tagada võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks. Kohus viitas küll PKS § 102 lg 2 lausetele 3 ja 4 selle kohta, et kohus võib mõjuval põhjusel elatist vähendada, kuid jättis selle normi kohaldamata. Kohus rikkus põhjendamis- ja selgitamiskohustust, kuna jättis märkimata, kuidas võib otsus mõjutada kostja varalist seisundit ja tema teiste laste heaolu.
- Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata, et kostja töötasu on vaid ligikaudu 430 eurot. Kohus ei andnud ammendavat hinnangut kostja varalisele seisundile ja tuvastas ebaõigesti tema ülalpidamisvõime. Seetõttu on otsus olulises ulatuses põhjendamata.
- Arusaamatu on maakohtu järeldus, et kostja väide selle kohta, et tema ülalpidamisel on erivajadustega laps, on paljasõnaline. Kostja esitas maakohtule tõendi lapsel keskmise puude tuvastamise kohta. Pärast uut arstlikku kontrolli tuvastati lapsel 02.03.2017 otsusega nr P-262017-6222 raske puue. Tulenevalt lapse olukorrast on piiratud kostja võimalused hankida endale lisatööd. Raske puudega lapse vajadused on suuremad teiste laste vajadustest ja need toovad kaasa lisakulutusi.
- Kohus jättis arvestamata, et kostja võttis talle kuuluva eluasemeks oleva kaasomandiosa soetamiseks 2007.a laenu, mille igakuine tagasimakse on 600 eurot. Eluaseme olemasolu ei ole eelis, vaid inimese ja tema pere põhivajadus. 2007.a ei olnud võimalik väiksema hinnaga eluaset soetada ja kostja sissetulek võimaldas siis sellise eluaseme soetamist.
- Maakohus leidis põhjendamatult, et kostjale kuulub osa äriühingus Xxxxxxxxxx OÜ, kus ta on ainuosanik ja juhatuse liige ning et 2015.a majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingu kasum 2960 eurot. 16.11.2016 ärakuulamisel ei tõlkinud tõlk kostjale küsimust juhatuse liikmeks olemise kohta. Küsiti vaid väärtpaberite olemasolu kohta, mida kostja eitas. Nimetatud äriühing asutati 2014.a perele lisakasumi teenimiseks. Kohtu nimetatud kasum 2960 eurot koosneb äriühingu osakapitalist (2500 eurot, mida kostja asutamisel ei tasunud, kuna ettevõte asutati sissemakset tegemata) ja kostja ühekordsest kasumist umbes 500 eurot. Alates 2015.a ettevõte ei tegutse. 09.03.2016 suleti äriühingu arvelduskonto. Kostja pidas ettevõtet likvideerituks.
- Maakohus leidis, et hageja seadusliku esindaja ülalpeetavate arv on suurenenud ühelt kolmele, seoses millega palub ta suurendada kostjalt väljamõistetud elatist. Arusaamatuks jääb, kuidas mõjutab kostjat ja tema kohustust asjaolu, et hageja emal suurenes ülalpeetavate arv.
- Hageja ei esitanud menetluses ühtegi tõendit selle kohta, kuidas on tema vajadused muutunud. Kuigi kohus märkis oma otsuses, et tuvastada tuleb asjaolude muutumine võrreldes 07.11.2011 kohtulahendi tegemise ajaga, jättis kohus need asjaolud välja selgitamata. Vastus apellatsioonkaebusele 4
- Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata, kuna seda ei võetud õigesti ringkonnakohtu menetlusse või rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
- Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles kohus lõpetas menetluse väljamõistetud elatise suurendamise osas igakuiselt 175 eurot ületavas summas ja määras, et elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja arvelduskontole iga kuu ette vastava kuu 10.kuupäevaks. Selles osas on kohtuotsus jõustunud. Kohtuotsus on vaidlustatud elatise suurust puudutavas osas.
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta vaidlustatud osas TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. TsMS § 654 lg 6 alusel nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega ja neid ei korda, kuid uute tõendite kogumise ja vastuvõtmise tõttu tuleb täiendada maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus nõudis omal algatusel välja kostja abikaasa Anastassia Repina pangakonto väljavõtte ja võttis asja juurde VRi poolt 03.04.2017 esitatud uued tõendid: 02.03.2017 AR puude raskusastme tuvastamise otsus, Xxxxxxxxxx OÜ 2015.a ja 2016.a majandusaasta aruanded, Xxxxxxxxxx OÜ pangakonto väljavõte ja Xxxxxxxxxx OÜ arvelduskonto sulgemise avaldus. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist
- Ebaõige on kostja apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks maakohus võtnud arvesse kostja teisi lapsi ega hinnanud, kuidas hagi rahuldamine neid mõjutab. Maakohus arvestas otsuse tegemisel seda, et nii hageja seaduslikul esindajal kui ka kostjal on kolm last. Kohus tuvastas, et hageja ema on lapsehoolduspuhkusel ja tema sissetuleku suurus on 500 eurot kuus. Kostja ametlik sissetulek on 430 eurot kuus, kuid kohus tuvastas, et kostja majanduslik olukord on parem, kui ta välja näitab. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja varjas kohtu eest asjaolu, et ta on Xxxxxxxxxx OÜ ainuosanik ja juhatuse liige. Samuti tuvastas maakohus õigesti, et 2015.a majandusaasta aruande järgi oli äriühingu jaotamata kasum 2960 eurot. Seda tõendab nii äriregistri väljavõte (II kd lk 54) kui ka 2015.a majandusaasta aruanne (II kd lk 65 jj).
- Ebaõige ja tõenditega vastuolus on apellatsioonkaebuse väide, et kasumi all oli märgitud äriühingu osakapital 2500 eurot ja tegelik kasum oli umbes 500 eurot. Majandusaasta aruandes kajastatud andmete alusel sellist järeldust teha ei saa. Äriregistri andmetel asutati osaühing sissemakset tegemata. 2015.a majandusaasta aruande järgi oli käive 3107 eurot, millest arvati maha tegevuskulud 147 eurot ja aruandeaasta kasumiks jäi 2960 eurot (3107-147 eurot). Sissemaksmata osakapitali ei saa arvestada osaühingu kasumina, nagu kostja leiab ja 2015.a majandusaasta aruandes seda nii ka ei arvestatud.
- Ringkonnakohus leiab, et 2016.a majandusaasta aruanne on ebausaldusväärne tõend, mis on koostatud ainult käesolevas menetluses kohtule esitamiseks ja mis ei kajasta osaühingu tegelikku majanduslikku olukorda. Ringkonnakohus selle tõendiga otsuse tegemisel ei arvesta.
- 2016.a majandusaasta aruanne on kahel lehel ning see kajastab üksnes bilanssi ja kasumiaruannet, mille järgi olid tegevuskulud 2915 eurot ja mis on märgitud aruandeaasta kahjumina (II kd lk 71-73). Äriregistrile ei ole seda aruannet esitatud. Kostja ei ole põhjendanud, milles tema tegevuskulud 2016.aastal seisnesid, kui tema apellatsioonkaebuse väidete kohaselt osaühing 2015.aastast ei tegutse. 30.06.2016 äriregistrile esitatud 2015.a majandusaasta aruandes on märgitud, et 2016.aasta plaanideks on müükide kasv ja klientide ringi laiendamine. Kui osaühing oleks tegevuse 2015.a lõpetanud, nagu kostja väidab, ei 5 oleks olnud põhjust 2015.a majandusaasta aruandes 2016.aaasta plaane selliselt kajastada. Kostja osaühingut puudutavad väited on vastuolulised ja seetõttu ka ebausutavad.
- Asja lahendamisel ei oma tähtsust Xxxxxxxxxx OÜ poolt 09.03.2016 AS-le SEB Pank esitatud arvelduskonto sulgemise avaldus (II kd lk 75) ja ringkonnakohus selle tõendiga otsuse tegemisel ei arvesta. Kostja äriühingu osaniku ja juhatuse liikmena ei saanud arvata, et selle avalduse esitamisega saab lugeda ettevõtte likvideerituks, nagu ta apellatsioonkaebuses väidab. Ühes pangas konto sulgemine ei välista seda, et osaühingul oli ka konto või avas ta uue konto mõnes teises pangas või toimub äritegevus varjatult, st ametlikult kajastamata sularahamaksetega. Sellele võimalusele viitab kostja abikaasa pangakonto, millest nähtub, et sellele on pangaautomaadi kaudu kantud igas kuus suuri sularaha summasid – alates 2016.a jaanuarist kuni 2017.a maini keskmiselt 672 eurot kuus. Kostja selgitas vastuseks ringkonnakohtu sellekohasele järelepärimisele, et tema abikaasa teeb lisatööd koduabilisena, teenides igakuiselt umbes 200 eurot, kostja teenib ebaregulaarselt sõpradele tehtavate remonditöödega ja rahaliselt aitab igakuuliselt perekonda ka kostja vanaema, samuti kostja abikaasa sugulased.
- Ringkonnakohtu hinnangul on kostja eeltoodud väited paljasõnalised ja vastuolulised. Maakohtu menetluses ei toonud kostja esile vanaema igakuist rahalist panust. Vastuses hagiavaldusele väitis kostja, et laenu aitab maksta kostja abikaasa isa. Sellekohaseid tõendeid ei ole kostja kohtule esitanud. Puudub mõistlik põhjendus sellele, et sugulased ei kanna raha kostja või tema abikaasa pangakontole, vaid annavad sularaha, mis kantakse pangaautomaadi kaudu kostja abikaasa kontole. Maakohtus ei toonud kostja esile ka asjaolu, et ta teenib remonditöödega lisaraha. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav ka see, et kostja abikaasa kontole kantakse kogu perekonna käsutuses olev sularaha. Ilmselt on kostja ja tema perekonna sissetulekud veelgi suuremad, kui saab järeldada tõenditest.
- Maakohus märkis otsuses ebaõigesti, nagu oleks paljasõnaline kostja väide, et tema ülalpeetavate hulgas on erivajadusega laps. Kostja sellekohane etteheide on õige, sest kostja esitas maakohtule tõendina Sotsiaalkindlustusameti 21.04.2016 otsuse ARl keskmise puude tuvastamise kohta (I kd lk 30). 02.03.2017 otsusega tuvastati Al raske puue (kõnepuue), mistõttu ta vajab kõrvalabi ja juhendamist väljaspool oma elamiskohta, samuti järelevalvet igal ööpäeval. Samas ei nähtu sellest otsusest, et puudega lapse vajadused oleks teiste laste vajadustest suuremad ja puude tõttu oleks lapsega seotud lisakulutusi, nagu kostja väidab. Selliste lisakulutuste olemasolu ja suurust ei ole kostja tõendanud, sh on tõendamata kostja väide selle kohta, et last viiakse regulaarselt xxxxxxxxxle ravile (kostja vastus I kd lk 18).
- Tõendatud on asjaolu, et kostja ja tema abikaasa ühiskohustuseks on eluasemelaenu maksmine Krediidipanga Liisingu AS-le ja makseid on tehtud suurusega 601,42 eurot kuus (I kd lk 34). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna see aga alust elatise väljamõistmiseks maakohtu otsuses märgitust väiksemas summas, sest tegemist on ühiskohustusega, kostja abikaasa töötab ja tema palk ületab konto väljavõtte järgi Eesti keskmist palka ning kostja sissetulekud on tema poolt väidetust oluliselt suuremad, nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis.
- Ekslik on kostja seisukoht, nagu ei mõjutaks asjaolu, et hageja emal suurenes ülalpeetavate arv, kostja elatise maksmise kohustust. Hageja ema varaline olukord ja sellega ka suutlikkus kanda üksi suurem osa hageja ülalpidamiskuludest on sellega seoses halvenenud, nagu tuvastas õigesti ka maakohus. Kuna hageja nõuab elatist seadusega ettenähtud miinimummäärast väiksemas summas, ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid konkreetseid kulutusi tõendada ega analüüsida. 6
- Kostja kinnitas kohtuistungil, et ta on nõus maksma elatist 120 eurot kuu selliselt, et 20 eurot kantakse hageja isiklikule pangakontole. Suutmatust tasuda sellele lisaks veel 55 eurot ja viisil, et raha kantakse hageja seadusliku esindaja pangakontole, ei saa asja materjali alusel järeldada. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitavad kostja väited vaid tema soovimatust anda hagejale piisaval määral ülalpidamist. Kuna kostja ei tõendanud maakohtus, et ta ei ole objektiivselt võimeline hagejale 175 euro suurust ülalpidamist andma, rahuldas maakohus hagi õigesti. Menetluskulud
- Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja ei esitanud ringkonnakohtule taotlust apellatsioonimenetluses tekkinud kulude väljamõistmiseks. Selliste kulude olemasolu ei nähtu ka asja materjalist, mistõttu ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Reet Allikvere Iko Nõmm Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 7