Obsah (4)

§ 184§ 68§ 75§ 871

1 Kriminaalasi nr 1-15-9082 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-9082 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär E

§ 184

lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 2 aastat 2 vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati Igor Tarassovi eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 29.07.

1. Igor Tarassovit on kriminaalkorras karistatud 6 korral, reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Isiku poolt toime pandud kuriteod on varieeruvad. Käesolev kuritegu on rahvatervisevastane, enne seda pani isik toime varguse ja kelmuse ning varasemalt on teda karistatud röövimiste, varguse, kuriteost mitteteatamise ja tapmise eest. Kuriteod on toime pandud enamasti majandusliku kasu saamise eesmärgil, soodusteguriks on sõltuvusainete tarbimine. Väärteokorras on isikut karistatud 10 korral. Vangistuses on kinnipeetav erinevatel perioodidel osalenud tööhõives ning ka käesoleval ajal töötab ta majandustöödel koristajana. Lisaks osales kinnipeetav sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ning alustas ka õpinguid
2. klassis, kuid loobus õppimisest. Kinnipeetaval ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Igor Tarassov elas enne vangistust väidetavalt koos elukaaslasega üürikorteris aadressil xxxx (sissekirjutus puudub). Ennetähtaegse vabanemise korral soovis isik elama asuda oma abikaasa juurde aadressile xxxx. Kodukülastuse käigus selgus, et antud aadressil ei viibi kedagi. Korteri ust keegi ei avanud. Igor Tarassovi abikaasa G T telefoninumber ei vastanud. Kinnipeetaval puudub põhiharidus. Riigikeele tase on A
3. Isik õppis Narva Peetri koolis, kus omandas 6 klassi, hariduse omandamine jätkus Viljandi Vanglas, kus ta lõpetas
4. klassi. Väidetavalt on isik töötanud alla 1 kuu ametlikult kalakombinaadis
5. aastal. Enne vangistust ei olnud kinnipeetav tööga hõivatud. Isikul puudub eriala, kuid tema enda sõnul on tal omandatud mõningased ehitusalased töökogemused. Kinnipeetav on välja toonud, et aitas mitteametlikult sõbral maja ehitada, kuid peamiselt elatus vargustest. Vabanemisjärgselt kinnipeetaval kindel töökoht puudub. Vangistuses on isik osalenud tööhõives köögitöölisena, hetkel töötab koristajana. Varasemalt on isikut korduvalt karistatud röövimiste eest ning peaaegu kõik kuriteod on sooritatud majandusliku kasu saamise eesmärgil, mis viitab toimetuleku probleemidele. Kinnipeetav on abielus, abikaasa G T. Ema on surnud, isiku sõnul on ka isa surnud. Isikul on kaks vanemat venda A ja S, suhted nendega on pealiskaudsed. Isiku sõnul on nii isa kui vennad kriminaalkorras karistatud. Õest ei räägi kinnipeetav midagi. Varasema elukaaslase J J on kinnipeetaval ühine laps, kuid suhted on katkenud. Kinnipeetava sõnul on tema suhtlusringkonnas tuttavaid, kes on kriminaalkorras karistatud. Väidetavalt ei taha isik nendega suhelda. Isik on pannud kuritegusid toime ka grupis. Kinnipeetava väitel ta enam alkoholi tihti ei tarbi, kuid alkohol on olnud üheks agressiooni vallandajaks kuritegude toimepanemisel. Varasemalt (2004.a) süstis isik oma sõnul amfetamiini üle päeva. Kinnipeetavat on karistatud kanepi suitsetamise eest Viljandi Vanglas
6. aastal. Isiku sõnul on ta proovinud veel kokaiini, ecstasyt, amfetamiini. Samas on ta
7. aastal toimepandud vargustest varastatu korduvalt vahetanud narkootikumide vastu. Isiku enda sõnul süstis ta ühel korral
8. aastal, kui läks elukaaslasest lahku ning lootis leida leevendust narkootikumidest, mida väidetavalt ei leidnud. NPALS alusel isikut väärteokorras karistatud ei ole, kuid viimane kuritegu on narkootikumide omandamine ja valdamine. Enda sõnul ta ise enam narkootikume ei tarvita ja omandatud narkootikumid olid korteri peremehe palvel üüriraha asemel. Uue kuriteo risk seoses narkootikumidega on jäänud püsima. Alaealisena on kinnipeetavat karistatud tapmise ja röövimise eest. Isiku mõtlemine ja käitumine on suunatud hetke rahulolu saavutamisele. Isik on korduvalt läinud kergema vastupanu teed ja pideva sissetuleku omamise asemel pannud toime kuritegusid. Raskuste esinemise korral on isik tarvitanud alkoholi ja narkootikume. Kinnipeetav mõistab, et enda käitumisega on ta tekitanud kahju nii endale kui teistele, kuid sellegi poolest on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Isik saab aru, et ühiskonnaliikmena on vajalik järgida norme. 3 Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on 44%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 66%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist karistusjärgsele käitumiskontrollile. Juhul kui kohus peab otstarbekaks Igor Tarassovit karistusjärgsele käitumiskontrollile allutada, teeb vangla ettepaneku määrata karistusjärgse käitumiskontrolli pikkuseks 1 aasta. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Igor Tarassovile

§ 75lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et rahvastikuregistri andmetel on Igor Tarassov abielus. Tema lähedaseks on abikaasa G T. Ema on surnud. Vangla taotluses välja toodud abikaasa G T telefoninumber (xxxx) ei ole kasutusel. Arvestades kinnipeetava korduvat kriminaalkorras karistatust võib eeldada, et tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Vabanemise korral soovib Igor Tarassov elama asuda aadressile xxxx. Kodukülastuse käigus selgus, et antud aadressil ei viibi kedagi. Korteri ust keegi ei avanud. Igor Tarassovi abikaasa G T telefoninumber ei ole kasutusel. Korduvad süüteod viitavad Igor Tarassovi riskivale ja hoolimatule elustiilile ning impulsiivsele käitumisele. Juhul kui kohus peab otstarbekaks Igor Tarassovit karistusjärgsele käitumiskontrollile allutada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Igor Tarassovi karistusjärgse käitumiskontrolli pikkuseks 1 aasta. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Igor Tarassovile

§ 75lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud kohustused.

Igor Tarassov avaldas kohtuistungil, et ta ei soovi vangistusest vabaneda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. Ta plaanib siit ära sõita. Abikaasa on Venemaa kodanik, kes elas aadressil xxxx, kui nad abiellusid. Tema seal elanud ei ole. Ta oli vangis, kui nad abiellusid. Ta ei kavatse siin elada. Tal pole sissekirjutust, tööd ega kindlat elukohta. Ta kavatseb sõita abikaasa juurde. Ta ei tea, kus vennad elavad. Õde on surnud. Aadressist xxxx ei tea ta midagi. Kehtivat dokumenti tal ei ole. Vangla taotles talle elamisluba ja ID kaarti. Abiprokurör Enn Pustak avaldas kohtuistungil, et kriminaalhooldusosakond on käinud kontrollimas xxxx korterit, aga sisse sinna ei saanud. Rahvastikuregistri andmetel on G T andnud oma elukohaks xxxx. Ehkki Igor Tarassov vastab nõuetele, kelle suhtes saaks kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli, kuid tulenevalt Riigikohtu lahendist 3-1-1-45-16 peab isikul olema kindel elukoht, mis Igor Tarassovil puudub, mistõttu tema suhtes ei ole võimalik karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada.

§ 871

lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

§ 871lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9.

peatüki 1., 2.,

1. ja
2. jaos,
3. peatüki
4. jaos või
5. peatüki
6. ja
7. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase 4 vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust.

§ 871

lg 3 kohaselt määratakse karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks kaksteist kuud kuni kolm aastat.

§ 871

lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ja tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et taotlus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks süüdimõistetu Igor Tarassovi suhtes tuleb jätta rahuldamata, sest kohtumääruses ei ole võimalik näidata ära kohta, kus süüdimõistetu elama peab. Vangla poolt esitatud materjalide kohaselt peaks Igor Tarassov asuma elama aadressile xxxx, kuid kui kriminaalhooldusosakond nimetatud aadressi kontrollis, siis selgus, et antud aadressil kedagi ei viibi. Prokurör märkis, et kinnipeetava abikaasa G T rahvastikuregistrijärgne elukoht on hoopis xxxx. Süüdimõistetu aga ei tea nimetatud aadressist väidetavalt midagi ning kodukülastust sellele aadressile teostatud ei ole. Kriminaalhooldusametnikul ei õnnestunud saada Igor Tarassovi abikaasaga ühendust ka telefoni teel, kuna number ei olnud kasutusel. Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et isikul puudub vabanemisel kindel alaline elukoht. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 30.05.2016 määruse nr 3-1-1-45-16 p-s 7 märkinud, et „karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel pole võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima.

§ 871

lg 1 lubab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli vastavalt

§-s 75 sätestatule ning

§ 75

lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus süüdimõistetu elama peab. Täiendavalt selgitab kolleegium, et vangistusseaduse § 76 lg 6 teise lause kohaselt valmistab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle otsustamiseks vajalikud materjalid ette vangla. Juhul, kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb järelikult riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida.“ Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 871; Kr

MS § 4261, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik