← Eesti

2-16-8015/28

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Reet Allikvere, Iko Nõmm, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-8015 Tsiviilasi KK hagi TV vastu põlvnemise tuvastamiseks ja KK hagi TV vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. veebruari 2017 otsus elatise väljamõistmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik TV apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 2115 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: KK (isikukood xxxxxxxx), seaduslik esindaja KK (isikukood xxxxxxxx) Kostja: TV (isikukood xxxxxxxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
  3. Jätta Harju Maakohtu
  4. veebruari 2017 otsus muutmata.
  5. TV apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
  6. Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja TV kanda.
  7. KKl apellatsioonimenetluse kulud puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  8. KK esitas Harju Maakohtule 20.05.2016 hagi TV vastu lapse põlvnemise tuvastamiseks ja KK hagi TV vastu elatise väljamõistmiseks alates aprillist 2016 kuni lapse täisealiseks saamiseni seadusejärgses miinimummääras iga kuu
  9. kuupäevaks. Samuti palus KK kohustada kostjat tasuma väljamõistetud summade tasumisega viivitamisel viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. KK loobus 06.02.2017 kohtuistungil viivise nõudest.
  10. Hagiavalduse ja selle 25.05.2016 täpsustuse kohaselt suhtlevad KK ja TV alates
  11. aastast. 18.04.2016 sündis nende poeg KK. Kostja isadust omaks ei võta ja last materiaalselt ei toeta. Kostja vastuväited
  12. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle läbi vaatamata ja menetluskulud hageja seadusliku esindaja kanda.
  13. Kostjal puudub hagiavalduses tooduga seos ja tahtlus. Hageja seadusliku esindaja käitumine on kostja suhtes pahatahtlik. Kuigi kostja tunneb hageja seaduslikku esindajat kolleegina alates 2001.aastast ja on temaga suhelnud, ei ole nad planeerinud ühise lapse eostamist, sünnitamist, suhet ega kooselu.
  14. Kostja ei ole isadust kunagi tunnistanud. Kostja selgitas hageja seaduslikule esindajale korduvalt, et tema ei pea ennast selle lapse isaks ja antud olukorras ei ole mõistlik last sünnitada. Lapse sünnitamine oli hageja seadusliku esindaja ainuisikuline otsus.
  15. Kostjal on kaks alaealist last (xx a ja x a), kellest vanem elab kostjaga koos ja on ainult tema ülalpidamisel. Noorem laps elab koos oma emaga ja kostja maksab talle elatist 215 eurot kuus. Laste ülalpidamiseks kulub kostjal 530 eurot kuus. Kostjale kuulub koos endise elukaaslasega maja, mida ta peab üksi ülal, sh tasub kodulaenu ja muid makseid umbes 500 eurot kuus. Kostja kasutab sõiduautot xxxxxxx, mille igakuine liisingmakse on 172 eurot ja kohustuslikud kasko- ja muud kindlustusmaksed 68 eurot kuus. Kostjale endale jääb elamiseks (toit, kütus, riided jne) 150 eurot kuus. Sõiduauto ja maja on müügis. Kostja sissetulek riigiteenistujana on 1421 eurot kuus. Seoses pensionile minemisega umbes 4 aasta pärast väheneb see kuni 50% võrra. Seega ei võimalda kostja sissetulek lapsele elatist maksta, kuna see seaks tema ja tema lapsed raskesse olukorda, ei võimaldaks tasuda kommunaalmakseid või täita muid kohustusi. Esimese astme kohtu otsus
  16. Maakohus rahuldas 27.02.2017 osaotsusega hagi põlvnemise tuvastamiseks ja luges tuvastatuks, et hageja põlvneb kostjast.
  17. 27.02.2017 kohtuotsusega rahuldas kohus elatise hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale alates 01.03.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni 18.04.
  18. Elatise suurus muutub koos kuupalga alammäära muutumisega. Samuti kohustas kohus kostjat tasuma elatise võlgnevuse alates 01.05.2016 kuni 01.02.2017, kokku 1790 eurot 24 2 kalendrikuu jooksul võrdsetes osades kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Elatise maksed tuleb kanda hageja seadusliku esindaja arveldusarvele. Menetluskulud jättis kohus poolte enda kanda.
  19. Sünnitunnistuse kohaselt on lapse ema KK. Kohtu 27.02.2017 osaotsusega tuvastati, et lapse isa on kostja. Kostja vastuväide, et tal puudub igasugune seos ja tahtlus hagiavalduses toodud asjaoludega, ei ole põhjendatud. Elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest. Nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise alammääras, mis tagab alaealise ülalpidamise määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda.
  20. Kostja esile toodud asjaolud ei anna alust hageja nõude vähendamiseks. Kostjal on peale hageja veel kaks last, kellest üks (xa) elab emaga ja teine (xxa) kostjaga. Kostja maksab nooremale lapsele vabatahtlikult elatist. Vanema lapse ema kostjale lapse ülalpidamise eest ei maksa. Mõlema lapse riigi poolt makstavad toetused lähevad emale. Kui kostja ei ole lapse emalt elatist nõudnud ega lapsetoetust endale vormistanud, saab ta järelikult lapse ülalpidamisega ise hakkama.
  21. Kostja netopalk koos lisatasuga on 1400 eurot, tal on liisingus sõiduauto xxxxx

(2011), talle kuulub xxxxxxxxx pooleliolev maja pangalaenuga ja kinnistu xxxxxxx alevikus, 2200 m2 elamumaa (ainuomand). Pangalt laenu saamise eelduseks on kostja hea maksevõime.
  1. Vanem on ka hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ja hankima nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Kostja ei tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu elatise vähendamiseks alla miinimummäära perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 alusel.
  2. Tulenevalt PKS § 108 lg-st 1 saab hageja nõuda elatist tagantjärgi alates maist
  3. Hageja sündis 18.04.2016 ja elatist makstakse järgneva kalendrikuu eest ette. Perioodi 01.05.2016 kuni 01.02.2017 eest on elatise võlg kokku 1790 eurot (8x215 eurot+2x235 eurot). Hageja seaduslik esindaja nõustus elatise võla ajatamisega kahe aasta peale. Apellatsioonkaebus
  4. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja igakuise elatise hageja kasuks summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale alates 01.03.2017 kuni lapse täisealiseks saamiseni, samuti osas, milles kohus kohustas kostjat tasuma elatise võlgnevuse alates 01.05.2016-01.02.2017 kokku 1790 eurot, mille kostja tasub 24 kuu jooksul võrdsetes osades. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
  5. Kaebuse kohaselt jättis kohus põhjendamatult arvestamata kostja põhjendused. Kohus asus toetama ja õigustama hageja seadusliku esindaja käitumist ja tegusid. Kuigi kostja ei ole teinud midagi valesti või seadusevastast, vaid tegi kõik võimaliku tekkinud olukorra vältimiseks, asus kohus kostjat arusaamatult süüdistama alusetute ja olematute kohustuste täitmata jätmises. Kohtu otsus annab signaali, et hageja käitumine kostja vastu tahtmist isaks sundimisel on aktsepteeritav. Kohus ei kaitsenud kõiki osapooli võrdselt. Kostjat ei saa süüdistada kohustuste täitmata jätmises või kohusetundetuses. Kostjal on kaks alaealist last, keda ta väga armastab ja kelle eest igakülgselt hoolt kannab. Kostja suhtes on käitutud ebaõiglaselt.
  6. Kohustus tasuda elatise võlgnevus alates 01.05.2016 kuni 01.02.2017 kokku 1790 eurot, on ebaõiglane ja alusetu. Kohus tuvastas hageja põlvnemise kostjast alles 27.02.2017 osaotsuses. Kostjal ei olnud teadmist ega seaduslikku alust või kohustust alates 01.05.2016 3 elatist maksta. Samuti asetas kohus kostja sellega äärmiselt raskesse materiaalsesse olukorda.
  7. Kohus andis kostjale alles 05.01.2017 e-kirjas teada, et ekspert väidetavalt tuvastas hageja põlvnemise temast. Kohus märkis ise, et isadus tuvastati 11.11.2016 ekspertiisi vastusega. Lisaks tegi kohus ettepaneku, et kostja tasub lapsele elatist alates 11.11.
  8. Samas tuleb rõhutada, et eksperdi arvamus ei anna 100% kindlust, et just kostja on lapse isa. Kohus ei nimetanud muid tõendeid, mis kostja isadust tõendaksid, kuigi kohus peab kaaluma kõiki tõendeid kogumis, eelistamata ühte tõendit teisele.
  9. Arusaamatu on kohtu määratud igakuise elatise maksmise kuupäeva alguse (alates 01.03.2017) sätestamine kohtuotsuses. Kuna kohtuotsus ei ole jõustunud ja kostjal on õigus see vaidlustada, on võimalik ka otsuse muutumine. Kohustuse saab määrata alates kohtuotsuse jõustumise ajast, kui isadus on lõplikult tuvastatud ja kohustuse alus tekkinud. Vastus apellatsioonkaebusele
  10. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, leides, et kaebus ei ole võetud ringkonnakohtu menetlusse õigesti. Kaebus ei ole ka sisuliselt õige, tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonimenetluse kulud palub hageja jätta kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
  12. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Apellatsioonkaebuses kordab kostja suures osas maakohtu menetluses esitatud väiteid. Maakohus on käsitlenud neid otsuses piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  13. Alusetu on apellatsioonkaebuse etteheide, nagu oleks maakohus toetanud ja õigustanud hageja seadusliku esindaja käitumist ja tegusid ning süüdistanud kostjat alusetute ja olematute kohustuste täitmata jätmises. Asja materjalist ei nähtu, et maakohus oleks olnud erapoolik või andnud asja menetledes ja otsust tehes hinnanguid kostja käitumisele, nagu kostja apellatsioonkaebuses väidab. Kohus lahendas poolte vahelise vaidluse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, nagu sätestab ka TsMS § 5 lg
  15. Maakohus tuvastas 27.02.2017 osaotsusega hageja põlvnemise kostjast. Kostja seda otsust ei vaidlustanud ja see on jõustunud. Seetõttu ei vasta ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse väidetele selle kohta, et hageja põlvnemine temast ei ole piisavalt tõendatud.
  16. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Elatisehagi lahendamisel peab kohus lähtuma lapse õigusest saada oma vanemalt piisavas ulatuses ülalpidamist. Hageja nõudis kostjalt elatist seaduses sätestatud miinimumsuuruses ja hagi rahuldamine ei ole kostja suhtes ebaõiglane olenemata sellest, et ta last ei soovinud ja tal puudub lapsega hingeline side, nagu kostja apellatsioonkaebuses leiab. 4
  17. Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad PKS § 38 lg 1 kohaselt laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. Kui lapse põlvnemine ei ole kindlaks tehtud muul viisil, võib seadusest tulenevalt tuvastada lapse põlvnemise kohtus. Kohus võib PKS § 42 lg 1 järgi tuvastada mh lapse ema nõudel lapse põlvnemise isast, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha. Kohus tuvastab PKS § 42 lg 2 järgi põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad pidada meest lapse isaks. Seega tulenevad vanema ja lapse vastastikused õigused ja kohustused mh lapse põlvnemisest, mis on tuvastatud kohtus. Lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini. Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks alates lapse sünnist.
  18. Kostja leiab ebaõigesti, et tal ei ole elatise maksmise kohustust enne põlvnemise tuvastamist või elatise väljamõistmise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist. Riigikohus leidis lahendi nr 3-2-1-36-08 p-des 11 ja 13, et kohtus põlvnemise tuvastamise ja samas asjas elatise nõudmise korral tuleb elatis PKS § 70 lg 1 alusel lapse ülalpidamiseks välja mõista alates hagi esitamisest.
  19. Otsuse selguse ja täidetavuse huvides võis maakohus välja mõista elatise võla, mis on tekkinud alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni, ühekordse summana. Samas leiab kostja õigesti, et tal ei olnud kohustust maksta hagejale elatist alates 01.05.
  21. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on eksinud elatise võla arvestamisel nii ajavahemikuga (kohtuotsuse järgi 01.05.2016-01.02.2017) kui ka võlasumma arvestamisega (kohtuotsuse järgi 1790 eurot), kuid seda kostja kasuks. Samuti jättis maakohus 2017.a veebruari elatise kostjalt üldse välja mõistmata, kui arvestas võlgnevust ühekordse summana kuni 01.02.2017 (resolutsiooni p 3) ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates 01.03.2017 (resolutsiooni p 2).
  22. Kuna hagi esitati kohtule 20.05.2016, oleks õige võla arvestus kuni kohtuotsuse tegemise ajani olnud järgmine: 2016.a maikuu 11 päeva eest 76,29 eurot, 2016.a juuni-detsembri eest 1501 eurot (7x215) ja 2017.a jaanuari ja veebruari eest 470 eurot (2x235) – kokku 2051,29 eurot. Kuna hageja kohtuotsust ei vaidlustanud, ei saa ringkonnakohus eeltoodud vigu parandada ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Menetluskulud
  23. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja teatas ringkonnakohtule, et tal ei ole apellatsioonimenetluses kulusid tekkinud. Reet Allikvere Iko Nõmm Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.