1-14-2412/211

1 Kriminaalasi nr 1-14-2412 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-2412 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Olga Nõmmemees Kohtuasi Viru Vangla materjalid Jevgeni Trošini elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu JEVGENI TROŠIN, isikukood 38111200315, Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx Eesti Karistuse kandmise algus 08.10.2013 ja lõpp 08.10.2020 Kaitsja v.-adv. vanemabi Raivo Bergson RESOLUTSIOON Jätta JEVGENI TROŠIN elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 11.04.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jevgeni Trošini elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Jevgeni Trošin kannab käesoleval ajal Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2014 kohtuotsusega nr 1-14-2412 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks 7 aastat vangistust. Karistusaja alguseks loeti 08.10.
2. 2 Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 8 korral, reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Varasemalt on isikut karistatud peamiselt varavastaste kuritegude eest ning kahel korral mootorsõiduki joobeseisundis (narkootiline joove) juhtimise eest, aga ka vahistatu poolt narkootilise aine omandamise ja valdamise eest ja narkootilise aine väikeses koguses omandamise ja hoidmise eest ilma edasiandmise eesmärgita ning arsti ettekirjutuseta narkootilise aine tarvitamise eest isiku poolt, kellel on kehtiv halduskaristus samasuguse tegevuse eest. Käesolevat karistust kannab isik suures koguses narkootilise aine käitlemise eest grupis. Seega kuriteod on muutunud ühiskonnaohtlikumaks. Kuritegusid on isik sooritanud nii üksi kui ka grupis, ka koos pereliikmetega. Kuritegude toimepanemise peamiseks soodusteguriks on sõltuvus narkootilistest ainetest ja grupi mõju. Kehtivaid väärteokaristusi on isikul 7, neist 4 on määratud NPALS alusel. Vangistuse jooksul on kinnipeetav erinevatel perioodidel osalenud tööhõives abitöölisena, majandustöödel koristajana ning käesolevalt osaleb ta tööhõives juuksurina ja pesumajas. Kinnipeetav osales joogas, suitsetamisest loobumises, OÜ Corrigo taasühiskonnastavates tegevustes, sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ning viibis sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas. Lisaks osales ta anonüümsete narkomaanide tugigrupis. Kinnipeetav on läbinud riigikeele A1-taseme kursuse ning osales ka riigikeele A2-taseme õppes, kuid eksam jäi sooritamata. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 3 aastat 7 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 3 aastat 4 kuud vangistust. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Enne vangistust elas kinnipeetav koos elukaaslase ja viimase täisealise lapsega aadressil xxxx. Võimalikul vabanemisel soovib isik elama asuda aadressile xxxx. Elukoht on sobiv elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Elukoha omanik A G andis oma kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetav on
3. klassi lõpetanud Tallinna
4. Keskkoolis. Juuksuri kutse omandas ta emale kuuluvas AS-s. Enne vangistust töötas isik enda sõnul juuksurisalongis juuksurina. Sissetulek oli piisav ning ka elukaaslane käis tööl. Majanduslikku toimetulekut mõjutas tugevalt sõltuvus narkootilistest ainetest ning kinnipeetava enda sõnul sooritas ta kuriteo just sõltuvusest tulenevalt. Isikul on K-raha andmetel seisuga 27.03.2017 täitmata nõudeid summas 3014,51 eurot, vabanemisfondis on 1400 eurot. Isikul on vabanedes olemas töökoht xxxx. Suhted ema S T ning vendade K T ja V T on head ja toetavad, kuid viimase kuriteo kaasosalised on ema ja vend K. Ema on xxxx töövõimetu. Varasemalt on isik sooritanud kuriteo ka koos mõlema vennaga. Suhted elukaaslase N D on head. Elukaaslane käib pidevalt pikaajalistel kokkusaamistel ning toetab isikut rahaliselt. Elukaaslast ei ole kriminaalkorras karistatud, narkootikume ta ei tarvita. Kinnipeetava suhtlusringkonnas peaaegu et puuduvad seaduskuuleka taustaga isikud. Tulenevalt narkosõltuvusest võib isik olla kergesti mõjutatav. Enda sõnul tarbis isik alkoholi mõõdukalt, probleeme seoses alkoholi kuritarvitamisega ei olnud. Kinnipeetav tunnistab narkosõltuvust. Enne vangistust süstis ta iga päev amfetamiini või fentanüüli. Varasemalt on ta tarbinud ka heroiini. Vanglas on ta tunnistatud remissioonis olevaks. Isik on saanud ka metadooniravi. Enne vangistust veetis isik enamuse oma ajast narkootikume hankides ja tarbides. Kinnipeetaval on oma sõnul soov sõltuvusest vabanemiseks suur, ta on motiveeritud osalema kõikides programmides ning sõltuvusalases rehabilitatsioonis. Käesolevalt viibib isik postrehabilitatsiooni osakonnas. Isik on andnud nõusoleku osaleda sõltuvusravil OÜ-s Tervisekeskus Elulootus, mida kinnitas ka keskus. Kinnipeetav põeb kroonilist haigust, saab ravimeid. Tegemist on pikaajalise sõltlasega. Enne vangistust oli isik 9 päeva üledoosi tõttu koomas. Vägivaldset käitumist esinenud ei ole. Tulenevalt narkosõltuvusest võib isik käituda 3 impulsiivselt. Kinnipeetaval on olemas tulevikuplaanid, ta soovib toetada vanemaid. Isiku kuritegelikud hoiakud on välja kujunenud teismeeas, ka perekonnas on mitmed kuritegeliku taustaga isikud. Suheldes ametiisikutega on kinnipeetav sõbralik ja koostööaldis. Isik on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Tulenevalt narkosõltuvusest hoolib isik vaid endast ja oma vajadustest ning ei ole oma käitumist teiste heaolu nimel piiranud. Isiku sõnul on tal motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks suur, aga arvestades eelnevat elukäiku, pikaajalist sõltuvust ja kuritegeliku mõtteviisiga lähivõrgustikku on pigem vähetõenäoline, et see õnnestub. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 35%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, toetab Viru Vangla isiku ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilise valve alla. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata talle katseaeg kuni ärakandmata karistusaja lõpuni, s.o 08.10.2020 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll 18 (kaheksateist) kuud. Elektroonilise valve pikkuseks oleks otstarbekas määrata 8 (kaheksa) kuud. Käitumiskontrolli ajaks tuleks määrata Jevgeni Trošinile KarS § 75 lg 2 p 21,4,5,7 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et lähedastest on kinnipeetaval rahvastikuregistri andmetel ema S T, isa J T ja vend K T. Ema S T ja vend K T on kriminaalkorras karistatud. Lähedastest on kinnipeetaval veel ka elukaaslane N D, kellega suhted on normaalsed. Jevgeni Trošin esitas 28.03.2017 avalduse, mille kohaselt soovib ta vabanemisjärgselt elama asuda aadressile xxxx. Kriminaalhooldusametnik teostas elukohakülastuse aadressile xxxx ning vestles korteri omaniku A G ja S T. Nimetatud elukoht on samas majas paikneva juuksurisalongi vahetus läheduses. Elukoht on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Koos pojaga soovib seal elama hakata ka ema S T. Elukoha omanik A G ja S T andsid oma kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks aadressil xxxx. Töökoha võimalus on Jevgeni Trošinil olemas xxxx. Vestlusest emaga selgus veel ka, et Jevgeni Trošinil on olemas töökoha võimalus juuksurisalongis juuksurina. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Jevgeni Trošinile katseaeg kuni ärakandmata karistusaja lõpuni, s.o 08.10.2020 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll 18 (kaheksateist) kuud. Elektroonilise valve pikkuseks oleks otstarbekas määrata 8 (kaheksa) kuud. Käitumiskontrolli ajaks tuleks määrata Jevgeni Trošinile KarS § 75 lg 2 p 21 sätestatud kohustus. Jevgeni Trošin kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on nõus minema ka ravile. Xxxx hakkaks ta tööle abitöölisena ehitusel. Ta võib ka juuksurina töötada. Kinnipidamisaja jooksul on ta kogu aeg töötanud. 1,5 aastat on ta töötanud juuksurina ja alates
5. detsembrist töötab ta ka pesumajas. Jevgeni Trošin palub anda talle võimalus vabaneda elektroonilise valve alla, et ta saaks tõestada, et ta sai kõigest aru ja ei kavatse enam kunagi kuritegusid toime panna. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Jevgeni Trošini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 10.04.2017 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega elektroonilise järelevalve alla, abiprokurör ja kriminaalasja menetluses osalenud prokurör Leelet Kivioja leiavad siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole õigustatud. J. Trošin tunnistati süüdi Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2014 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning mõisteti karistuseks 7 aastat vangistust. Isik on varasemalt kriminaalkorras karistatud 8 korda, vangistust kannab kolmandat korda. Isikut on 4 varasemalt karistatud peamiselt varavastaste kuritegude eest ning mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest aga ka vahistatu poolt narkootilise aine omandamise ja valdamise eest ja narkootilise aine väikeses koguses omandamise ja hoidmise eest. Isiku kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud tugev sõltuvus narkootilisest ainest ja grupi mõju. Prokuratuur ei pea võimalikuks vabastada J. Trošinit vangistusest ligikaudu 2 aastat ja 6 kuud enne karistusaja lõppu olukorras, kus teda on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, kuritegusid sooritas grupis koos pereliikmetega ning on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Lisaks ei saa vähetähtsaks pidada sedagi, et J. Trošini uue kuriteo riskitegurina on vaadeldav temal diagnoositud tugev narkosõltuvus, millest tulenevalt võib käituda impulsiivselt, on kergesti mõjutatav ning arvestades pikaajalist sõltuvust, on vähetõenäoline, et isikul õnnestub sõltuvusest vabaneda. Ehk siis ohtu, et J. Trošin vabaduses vana harjumuse juurde tagasi pöördub, välistada kindlasti ei saa. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on J. Trošin ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb rahvatervise kahjustamises läbi suures koguses narkootilise aine käitlemise ja kaasliiklejate elu ohtu seadmises läbi mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Oht on kõige tõenäolisem kui isik ei suuda vabaneda narkootilise aine sõltuvusest ja on tegevusetu. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 35%, mis on kõrge retsidiivsusnäitaja. J. Trošini vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemist) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kinnipeetav J. Trošini puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Jevgeni Trošini vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu. Kaitsja vaidles vastu prokuröri arvamusele teatud punktide osas. Esiteks, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegel, mis tegelikus elus ei kehti. Jevgeni Trošin ei ole vanglas distsiplinaarkorras karistatud ja see on vangistuse ajal küllaltki tähelepanuväärne. Prokuratuur on oma arvamuses lähtunud sellest, et Jevgeni Trošinil ei ole vabaduses töökohta ja ta võib uuesti hakata toime panema kuritegusid. Samuti ei saa öelda, et on tõenäoline, et Jevgeni Trošin edaspidi narkootilisi aineid tarvitab. Muidugi ei saa keegi oma pead anda narkomaani käitumise kohta, kuid lootus peab olema. Vangla iseloomustusest nähtub Jevgeni Trošini osavõtt umbkaudu kümnest üritusest ja neist kolm on seotud narkosõltuvusest vabanemisega. Jevgeni Trošin on vanglas püüdnud teha kõik, et muuta oma varasemat käitumist ja vabadusse tulles enam mitte toime panna kuritegusid. Elektroonilise valve puhul ongi iga väiksem rikkumine tähtaegades, asukoha vahetamises ja muus sellises teada valvajale ja Jevgeni Trošin satuks tagasi kinnipidamiskohta. Lisaks elektroonilisele valvele on ettenähtud ka järelevalve katseaja lõpuni, mis sunnib teda käituma ühiskonna reeglite järgi. Seega Jevgeni Trošin on vabaduses olles pidevalt järelevalve all. Jevgeni Trošin on vanglas kogu aeg töötanud, saanud vabanemisfondi märkimisväärse summa. Ema on tal väga toetav vaatamata sellele, et on koos temaga toime pannud kuriteo. Elama läheb ta korterisse, mis kuulub tema onule, kes ei ole kriminaalkorras karistatud. Kaitsja palus Jevgeni Trošin tingimisi enne tähtaega vabastada elektroonilise valve alla. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 5 Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja kaitsja poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Jevgeni Trošin ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 8 korral, reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et kinnipeetav kannab karistust esimese raskusastme rahvatervisevastase narkokuriteo eest, s.o narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest grupi poolt. Väärib märkimist, et kinnipeetava poolt toimepandud kuriteod on muutunud järjest ühiskonnaohtlikumaks. Jevgeni Trošin on varasemalt olnud määratud kriminaalhooldusele ning rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik sel korral suudaks järgida kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi nõudeid 3014,51 euro ulatuses. Kuivõrd isik on varasemalt pannud toime ka varavastaseid kuritegusid, siis puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud narkosõltuvus. Kinnipeetava puhul on tegemist pikaajalise sõltlasega, kes põeb narkosõltuvust juba üle 12 aasta. Narkosõltuvust võib pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Jevgeni Trošin oli vabaduses narkosõltuvuse ravil mitmetes ravi- ja rehabilitatsiooniasutustes Eestis, Lätis, Venemaal Peterburis ja Moskvas, kuid iga kord mõne kuu möödudes tekkisid tagasilangused. Viru Vangla iseloomustuses leitakse, et arvestades Jevgeni Trošini eelnevat elukäiku, pikaajalist sõltuvust ja kuritegeliku mõtteviisiga lähivõrgustikku on pigem vähetõenäoline, et ta suudaks kuritegude toimepanemisest hoiduda. Kohus nõustub nimetatud seisukohaga. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt Viru Vangla hinnangul on järgmise 2 aasta jooksul 35%, mis on arvestatav risk. Prokuratuur ei toeta Jevgeni Trošini elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Arvestades kõike eeltoodut, samuti seda, et Jevgeni Trošini karistusaja lõpuni on jäänud veel enam kui 3 aastat 4 kuud, ei vastaks tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ühiskonna õiglustundele, samuti karistuse mõistmise eesmärkidele ning oleks ilmselgelt ennatlik. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Jevgeni Trošini puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et vangistuse jooksul on ta olnud ning on hõivatud majandustöödel, osalenud riigikeele õppes, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, osalenud OÜ Corrigo taasühiskonnastavates tegevustes ja anonüümsete narkomaanide tugigrupis. Samuti selle, et kinnipeetav viibis sõltuvusrehabilitatsiooni osakonna ning et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemisel on tal olemas elukoht ja töökoht xxxx, samuti on tal võimalus töötada juuksurina. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
6. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 6 Tartu Ringkonnakohtu 12.06.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu
7. mai 2017 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. 09.05.2017 kohtumäärus 1-14-2412 jõustus
8. juulil
9. a. Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent