Obsah (4)

§ 121§ 2§ 111§ 203

M ÄÄR US Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus M

) § 47 lgs 1 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, mistõttu kohus tagastas A. Streltsovi kaebuse

§ 121lg 1 p 4 alusel.

1. A. Streltsov esitas 30.12.2016 määruskaebuse, milles ta palus end vabastada riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole rahalisi vahendeid ega mingit sissetulekut. A. Streltsov palus tühistada Tartu Halduskohtu 21.12.
2. a määrus.
3. Tartu Halduskohus jättis 04.01.
4. a määrusega A. Streltsovi menetlusabi taotluse määruskaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1); jättis A. Streltsovi määruskaebuse käiguta ja andis kaebajale riigilõivu 15 euro tasumiseks 15 päeva alates määruse jõustumisest (resolutsiooni p 2). Kohus tegi kindlaks, et menetlusabi andmise majanduslik eeldus on täidetud (kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek ei ületa riigilõivu), mistõttu asus kohus hindama, kas antud juhul on piisav alus eeldada, et kavandatavas menetluses osalemine on edukas (Riigikohtu üldkogu 12.04.
5. a otsus nr 3-3-1-35-15 ja Riigikohtu 15.06.
6. a määrus nr 3-3-1-36-16). Kohtu hinnangul ei saadaks määruskaebust edu, kuna halduskohtumenetluses on kaebuse läbivaatamise eelduseks kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine. Kohus leidis, et põhjendatud ei ole anda isikule menetlusabi, kuna selle andmine ei ole ilmselgelt perspektiivikas. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7. A. Streltsov esitas 10.01.2017 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 04.01.
8. a määruse peale. A. Streltsovi väitel ei ole tal raha, et tasuda 15 eurot ning teised kohtunikud vabastavad teda riigilõivust. A. Streltsov märgib, et

-is ja riigivastutuse seaduses (RVastS) on öeldud, et kui haldusorgan ei vaata läbi või keeldub kaebuse, vaide või taotluse läbivaatamisest, siis võib pöörduda kohtusse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2 2

1. Ringkonnakohus leiab, et A. Streltsovi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
2. A. Streltsov palub määruskaebuses Tartu Halduskohtu 04.01.
3. a määrus tühistada.

§ 2

lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tartu Halduskohtu 04.01.

1. a määrus on vaidlustatav resolutsiooni p-i 1 osas, milles halduskohus jättis rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse määruskaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Arvestades eeltoodut tuleb ringkonnakohtu hinnangul A. Streltsovi määruskaebuses esitatud nõuet käsitleda taotlusena tühistada Tartu Halduskohtu 04.01.
2. a määrus resolutsiooni p-i 1 osas.
3. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohus on õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest.

§ 111

lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega

§ 111

lg-st 1 tulenevalt välistavad haldusasjas menetlusabi andmise riigilõivu tasumiseks nii füüsilise isiku võime riigilõivu tasuda kui ka kaebusel puuduvad eduväljavaated. Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda menetluskulusid tasuda, isikule menetlusabi ei anta. Ka on kohtupraktikas sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik (Riigikohtu 04.05.2011. a määrus nr 3-3-1-11-11, p 11). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Kuna määruskaebus ei ole ilmselgelt perspektiivikas, siis ei ole põhjendatud anda isikule menetlusabi. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatud väited alust asuda halduskohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale ja tühistada halduskohtu määrus. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et põhjendatud ei ole kaebajale menetlusabi anda. 12. Kaebaja väite osas, et

-is ja RVastS-is on öeldud, et kui haldusorgan ei vaata läbi või keeldub kaebuse, vaide või taotluse läbivaatamisest, siis võib pöörduda kohtusse, peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et olukorras, kus kaebaja on keeldunud allkirjastamast taotlust võõrkeelse vaide või kahjunõude tõlkimiseks saatmiseks (tl 12), siis esineb vangla sisekorraeeskirja § 49¹ lg-s 3 sätestatust lähtuvalt alus kinnipeetava võõrkeelse dokumendi menetlusse võtmata jätmiseks, nagu vangla käesoleval juhul on ka toiminud (tl 10) ning sellisel juhul ei saa kohtueelset menetlust läbituks lugeda, millisel juhul esineb

§ 121

lg 1 p 4 alus kaebuse tagastamiseks, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustulikust korrast.

1. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus A. Streltsovi määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.01.
2. a määruse resolutsiooni p-i 1 osas muutmata. 3 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel