Obsah (4)

§ 262§ 48§ 56§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. mai 2017. a, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-17-43 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk,

§ 262lg 1 järgi etteheidetavat tegu selles, et 25.

oktoobril

1. a kell 21.00 kuni 5.00 kostus Tapa vallas Jäneda külas XXX Ahto Lehtsalule kuuluvas korteris nr X vali muusika ja jutt, millega ta oluliselt häiris korteris nr 5 elava I.S. öörahu. Ahto Lehtsalu rikkus sellega korrakaitseseaduse (edaspidi KkS) § 56 lg 2 nõudeid. Samuti arutas maakohus Ahto Lehtsalule väärteoprotokolli nr 2590,16,005720 kohaselt etteheidetavat tegu selles, et
2. detsembril
3. a ajavahemikul kell 02.30 kuni 4.00 kostus vali lärmamine Tapa vallas Jäneda külas XXX korterist, mis häiris oluliselt XXX korteris elavate I.S. ning K.S. öörahu. Menetlusalune isik rikkus sellega KkS § 56 lg 2 nõudeid. Ka see väärtegu on kvalifitseeritud

§ 262lg 1 järgi.

1.1 Viru Maakohus

1. aprilli
2. a otsusega tunnistas Ahto Lehtsalu

§ 262

lg 1 järgi etteheidetavates tegudes süüdi ja mõistis talle karistuseks 14 päeva pikkuse aresti. 1.2 Ahto Lehtsalule mõistetud karistust põhjendas maakohus järgmiselt.

§ 262

lg 1 kohaselt karistatakse isikut rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga.

§ 48

kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva.

§ 56

lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb Ahto Lehtsalule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Ahto Lehtsalu karistust kergendavaks asjaoluks on

§ 57lg 1 p 3 kohaselt puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad.

Süüteo toimepanemise ajal oli tal 10 kehtivat väärteokaristust, millest 7 olid samaliigilise süüteo eest. Isikule on karistuseks määratud nende süütegude eest kuuel juhul rahatrahv ja ühel juhul arest, mis asendati üldkasuliku tööga, rahatrahvid on tasumata. Ka muude süütegude eest karistuseks määratud rahatrahvid on tasumata. Kohtu hinnangul on eripreventiivselt võimalik mõjutada Ahto Lehtsalu hoiduma süütegude toimepanemisest karistusega alla sanktsiooni keskmist määra ehk 14 päevase arestiga. Sellise karistusega on järgitud õiguskorra kaitsmise huvid. Otstarbekas ega põhjendatud ei ole asendada Ahto Lehtsalu karistuseks mõistetud arest üldkasuliku tööga. Isik pani uue väärteo toime kaheksa kuud pärast eelmist Politsei- ja Piirivalvemeti

1. veebruari
2. a otsusega määratud karistust. Aresti asendamine üldkasuliku tööga ei avalda isikule mingit mõju.
3. Kohtuotsuse peale esitas apellatsiooni Ahto Lehtsalu ise, kes taotleb lahendi tühistamist temale kandmisele määratud arestikaristuse osas ja palub aresti asendada üldkasuliku tööga. Ahto Lehtsalu leiab, et tulenevalt terviseseisundist ei ole tal arestikaristust võimalik kanda, s.o ta peab täpselt võtma arsti poolt määratud ravimeid ja olema arstile kättesaadav ööpäevaringselt. Apellant märgib veel, et tunnistab oma süüd ja kahetseb toimepandut. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus, arutades juhindudes VTMS § 146 lg-st 2 väärteoasja üksnes esitatud kaebuse piires, leiab, et Viru Maakohus on põhjendatult mõistnud Ahto Lehtsalule karistuseks aresti. Apellatsioon selle taotluses asendada arestikaristus üldkasuliku töö tegemise kohustusega, jääb täielikult tagajärjetuks. Ringkonnakohtu hinnangul välistub võimalus Ahto Lehtsalu aresti asendamiseks üldkasuliku tööga põhjusel, et tal on koguni 10 kehtivat väärteokaristust. Seejuures tuleb tähele panna, et ka avaliku korra rikkumistes (

§ 262

lg 1 järgi kvalifitseeritavas süüteos) on Ahto Lehtsalu süüdi tunnistatud eelnevalt koguni 7 korral, viimati Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri

1. veebruari
2. a otsusega. Olukorras, kus isik jätkab süütegude toimepanemist vaatamata varasematele mitmetele karistamistele, tema aresti asendamine üldkasuliku tööga karistus eripreventiivsete kaalutlustega kooskõlas aga kuidagi ei ole. Ahto Lehtsalu poolt arestipäevade kandmine on vältimatu. 3.2 Apellatsiooni väited selles, et Ahto Lehtsalu toimepandud väärtegusid tunnistab ja kahetseb, arestikaristuse mõistmist põhjendamatuks ei muuda. Nimelt ei ole neil argumentidel kaalu olukorras, kus süüdlase käitumine on jäänud muutumatuks ka vaatamata varasematele korduvatele karistamistele. Samuti ei saa siinjuures mingitki määravat tähendust omistada Ahto Lehtsalu paljasõnaliseks jäänud väitele, et ta ei saa aresti kanda oma terviseseisundi tõttu. Menetlusalune isik 2 on invaliidsuspensionär, kuid sellest ei saa järeldada, et ta ei oleks suuteline viibima aresti all. Vajalik arstiabi on tagatud ka arestialusele. 3.3 Esimese kohtuastme otsustust mõista Ahto Lehtsalu aresti pikkuseks 14 päeva, apellatsioonis vaidlustatud ei ole. Kuna kaebusest sellekohaseid vastuargumente ei leia, märgib ringkonnakohus siinkohal üksnes niipalju, et arvestades menetlusaluse isiku analoogseid korduvaid süütegusid, vajadust karistada teda käesolevas asjas kahe väärteo eest ja nende toimepanemist otsese tahtlusega, on maakohtu poolt vajalikuks peetud karistusmäär karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades põhjendatud. 3.4 Eeltoodut arvestades ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus 3