Obsah (4)

§ 115§ 119§ 132§ 114

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene 1. detsember 2016, Tartu 3-12-2633 Haldus

) § 118 lg 1 kohaselt on intressi arvestamise aegumistähtaeg üks aasta, arvates maksusumma täieliku tasumise päevast. Seega hakkab intressi arvestamise aegumistähtaeg kulgema põhivõla lõplikust tasumisest ega sõltu sellest, kas või millistes osades on maksukohustuslane põhivõlga varem tasunud. Intressinõude otsuses on märgitud, et seisuga

1. detsember 2012 on arvestatud hilinemisega täielikult tasutud maksusummadelt intressi 75 134,80 eurot. Kuna kaebajale määrati täiendavalt tasumisele maksusumma
2. mai
3. a maksuotsusega ja intressinõue esitati
4. detsembril 2012, ei saanud olla ületatud aastane aegumistähtaeg. 3.
5. Maksuhaldur ei ole intressinõude koostamise ja esitamise menetluses kaebaja õigusi rikkunud.

§ 115

lg 3 ei jäta maksuhaldurile kaalutlusõigust, kas esitada või jätta intressinõue esitamata. Lisaks peab maksukohustuslane tulenevalt

§ 115lg-st 1 tähtpäevaks tasumata jäänud maksusummadelt intressi arvestama ja tasuma.

Intressinõude otsusele ei kohaldu täiel määral

§-s 46 maksuotsusele esitatud nõuded, kuna intressinõudele ettenähtud nõuded on esitatud erisättes, milleks on

§ 115lg 3.

Kuna intressinõue ei ole kaalutlusotsus, puudub vajadus maksukohustuslast või teisi isikuid ära kuulata ning koguda ja uurida uusi tõendeid. Kõik faktilised asjaolud, mis võisid mõjutada tasumisele kuuluvat maksusummat ja sellest tulenevalt intressinõuet, oli kaebajal võimalik esitada vaidluses

1. mai
2. a maksuotsuse üle. 3.
3. Halduskohus leidis, et intressinõue on piisavalt motiveeritud. 3.
4. Intressinõue ei ole ebaproportsionaalselt suur. Selle suurus on sõltunud sellest, kui pikk on olnud vahemik päevadest, mil maksu tasumine pidi toimuma ja millal tegelikult maks tasuti või tasaarvestati. Kuna kohus on haldusasjas nr 3-12-1335 tuvastanud, et tegemist oli näilike tehingutega ja kaebaja oli sellest teadlik, ei ole põhjendatud pidada intressi nõudmist ebaõiglaseks. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
5. Aktsiaselts SIRJE esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja uue otsusega kaebuse rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 4.
6. Intressinõue on aegunud, kuna on möödunud intressinõude sundtäitmise aegumistähtaeg. Intressinõue esitati
7. detsembril 2012.

v. r § 132 lg 2 kohaselt on intressinõude sundtäitmise aegumistähtaeg üks aasta, arvates selle esitamise aastale järgneva aasta

1. jaanuarist. Seega hakkas intressinõude sundtäitmine aeguma
2. jaanuaril 2013 ja hiljemalt
3. jaanuaril 2014 oli see aegunud. 4.
4. Ekslik on halduskohtu seisukoht, et haldusasjas nr 3-12-1335 kohus tuvastas, et tegemist on näilike tehingutega ja kaebaja oli sellest teadlik, millest tulenevalt ei ole põhjendatud pidada intressi nõudmist ebaõiglaseks. 4.
5. Riigi algatatud menetlused ja nende (sh vahepealsed) tulemused andsid kaebajale alust eeldada, et maksuhalduri kriminaalmenetluse raames
6. mail 2008 kindlaks tehtud nõue on alusetu. Maksuhaldur asus ise
7. detsembri
8. a kriminaalmenetlust lõpetavas määruses seisukohale, et kaebaja juhtkond ei teadnud kontrollitavate tehingute väidetavast fiktiivsusest. Kui maksuhaldur oleks maksuotsuse teinud kohe
9. a, ei oleks intressisumma kunstlikult suurenenud ajavahemikul
10. mai 2008 kuni
11. mai
12. Kaebaja palus halduskohtul kontrollida intressiarvestuse vastavust

§ 119lg 1 p-le 5, mille kohaselt ei tohi intressinõue olla põhivõlast suurem.

Halduskohus seda asjaolu ei kontrollinud. 2 4.

1. Kaebaja on seisukohal, et ta oleks tulnud intressi määramise menetluses ära kuulata. Maksukohustuslasel on õigus nõuda maksuhaldurilt kaalutlusotsuse tegemist intressinõude esitamisel juhul, kui maksukohustuslane pidi ootama põhikohustuse määramist ebamõistliku aja jooksul. Kui vastustaja oleks taganud kaebajale ärakuulamisõiguse, siis tõenäoliselt saanuksid intressinõude proportsionaalsust, õiglust ja põhjendatust puudutavad küsimused lahendatud intressi määramise menetluses. Intressinõude kujunemine ei ole põhjendatud ega jälgitav.
2. MTA vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja põhjendatakse seda järgnevalt: 5.
3. Kaebajale määrati maksusumma
4. mail 2012 ning intressinõue esitati
5. detsembril
6. Selleks ajaks oli maksusumma tasutud, mistõttu ei ole intressinõue aegunud. 5.
7. Viited

§ 132lg-le 2 ei ole asjakohased.

Sundtäitmise aegumine ei puuduta intressinõude aegumist. 5.

1. Intressi arvestamise alused tulenevad otseselt seadusest, mistõttu ei ole intressinõude esitamisel oluline, kuidas on tekkinud põhivõlg. Seega on asjakohatud kõik kaebaja viited kaebaja suhtes läbi viidud kontrollile ja maksuotsusele, millega tuvastati põhivõlg. Asjassepuutumatud on ka viited haldusasjale nr 3-12-1335 ja kriminaalmenetlusele nr
2. Asjaolu, et kriminaalmenetlus kaebaja ja tema juhatuse liikme suhtes lõpetati, ei tähenda, et oleks puudunud alus täiendava maksukohustuse määramiseks. Kriminaalasjad ja aktsiaselts SIRJE maksumenetlus ei ole tõenduslikust aspektist kattuvad, vaid üksnes osaliselt seotud tõendite kaudu, milles kajastuvad maksumenetluses tähendust omavad asjaolud. 5.
3. Väär on kaebaja seisukoht, et Riigikohtu praktikast (
4. märtsi
5. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-78-14) tuleneb, et maksukohustuslasel on õigus nõuda maksuhaldurilt kaalutlusotsuse tegemist intressinõude esitamisel juhul, kui maksukohustuslane pidi ootama põhikohustuse määramist ebamõistliku aja jooksul. Viidatud Riigikohtu lahendis ei käsitleta intressinõude esitamist, vaid võimalust taotleda maksuhaldurilt ebamõistliku menetlusasja osas intressinõude kustutamist. Riigikohtu lahendist ei tulene, et viivitus oleks intressinõude tühistamise aluseks, kui intressinõue on iseenesest seaduslik. Intressinõude vähendamiseks tuleb esitada põhjendatud taotlus (

§ 114lg 3).

Kaebaja seda teinud ei ole. 5.5. Halduskohus on otsuses käsitlenud intressiarvestuse vastavust

§ 119lg 1 p-le 5.

1. mai
2. a maksuotsusega määratud maksusumma oli 77 376,18 eurot ja intressinõude summa on 75 134,80 eurot. Seega ei ületa maksuotsusega määratud maksukohustuse alusel arvestatud intress põhivõlasummat. 5.
3. Intressinõue ei ole kaalutlusõiguse alusel antav haldusakt, mistõttu ei pea isikut enne haldusakti andmist ilmtingimata ära kuulama. Vaidlustatud intressinõue vastab

§-s 46 ja § 115 lg-s 3 esitatud nõuetele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
2. Kaebajale määrati
3. detsembri
4. a intressinõudega nr 13-3/137838 tasumiseks intress summas 75 134,80 eurot. Intressinõude aluseks on põhivõlg, mis tuleneb
5. mai
6. a maksuotsusest nr 12.2-3/4915-8, millega kaebajat kohustati täiendavalt tasuma käibe- ja tulumaksu kokku 77 396,18 eurot. Kaebaja on nimetatud maksuotsuse vaidlustanud, kuid haldusasjas nr 3-12-1335 jättis Tartu Ringkonnakohus kaebaja kaebuse maksuotsuse tühistamise nõudes täielikult rahuldamata. Tegemist on jõustunud otsusega. Sellest järeldub, et põhivõlg on määratud kaebajale õiguspäraselt. Ühtlasi tuleneb viidatust, et vaidlust ei saa olla asjas selles, et nimetatud haldusasjas jõudis kohus järeldusele, et tehinguid ei toimunud sellisel kujul, nagu kaebaja püüdis neid maksuarvestuses näidata. Lisaks ei saa käesolevas haldusasjas olla vaidlust 3 ka selle üle, kas põhikohustus määrati ebamõistliku menetlusaja jooksul või mitte. See väide puudutab põhikohustuse määramist, mitte hetkel vaidluse all olevat intressinõuet.
7. Siinses haldusasjas on ka apellatsioonkaebuses üks kaebaja põhiväiteid see, et intressinõue on suures osas aegunud. Intressinõude tegemise ajal kehtinud

v. r § 118 lg 1 kohaselt on intressi arvestamise aegumistähtaeg üks aasta, arvates maksusumma täieliku tasumise päevast või isikule alusetult tagastatud summa täieliku tasumise või tasaarvestamise päevast. Kui kaebaja väide, et intressinõue on suuremas osas aegunud seetõttu, et selle tasumine on toimunud periooditi või siis ositi, tuleb aegumistähtaja kulgema hakkamiseks lugeda ikkagi ajahetk, mil maksusumma on täielikult tasutud. Asjas esitatud materjalidest ei nähtu küll konkreetset kuupäeva, mil see kohustus täideti, kuid arvestades seda, et maksuotsus koostati

1. a mais ja intressinõue sama aasta detsembris, oli enne intressinõude koostamist maksusumma tasutud ning hetkel ei saa olla kahtlust selles, et intressinõue ei ole aegunud. Kaebaja on leidnud, et asjas tulnuks kohaldada sundtäitmise aegumise regulatsiooni. Isegi kui leida, et asjas tuleks analüüsida ka sundtäitmise aegumist, ei saa intressinõuet lugeda ka selle regulatsiooni põhjal aegunuks. Intressinõue tehti
2. detsembril
3. Toona kehtinud

v. r § 132 lg 2 kohaselt on

§ 115

lg-s 3 nimetatud intressinõude sundtäitmise aegumistähtaeg üks aasta, arvates selle esitamise aastale järgneva aasta

1. jaanuarist. Vaidlusaluses haldusasjas peatas Tartu Halduskohus
2. detsembri
3. a määruse (tl 61–62) resolutsiooni p-ga 1 vaidlustatud intressinõude täitmise kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Seega katkes

v. r § 132 lg 4 p 5 kohaselt esialgse õiguskaitse abinõu rakendamisel intressinõude sundtäitmise aegumine. Järelikult kui jõustub antud haldusasjas tehtav lahend, hakkab tähtaja kulgemine otsast peale ning uue sundtäitmise aegumistähtaja kulgemist hakatakse arvestama tähtaja katkemise aluse äralangemise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist, nagu sätestab

§ 132lg 6.

Kohaldamisele peaks sel juhul kuuluma

§ 132

lg 3, mille kohaselt on intressinõude sundtäitmise aegumistähtaeg viis aastat nõude esitamise aastale järgneva aasta

1. jaanuarist alates.
2. Kriminaalmenetluse lõpetamine, kus kaebaja oli kahtlustatav maksupettuse toimepanemises, ei ole määrav maksuõiguslikele küsimustele lõpliku hinnangu andmisel, kuna isikule kahtlustuse esitamine ning maksusumma määramine ja selle alusel intressi nõudmine toimuvad erinevates menetlustes erinevate regulatsioonide alusel. Isikule maksusumma määramise eelduseks ei ole süüteo toimepanemise tuvastamine. Isikule ei saanud süüteomenetluse lõpetamise järgselt tekkida lootust sellele, et talle maksusummat ei määrata või et selle mittetähtaegsel tasumisel ei võiks järgneda intressinõude esitamist.
3. Kuigi halduskohus ei ole otseselt analüüsinud intressinõude vastavust

§ 119

lg 1 p-le 5, ei esinegi siin antud juhul vastuolu, st intressinõue on põhivõlast väiksem, mistõttu ei saanudki ega pidanudki tekkima küsimust sellest, kas nõutav intressisumma on kooskõlas nimetatud sättega. 11.

§ 115

lg 1 sätestab, et kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Seadusest tuleneb, et intressi nõudmiseks ei pea ilmtingimata eksisteerima haldusakti, st intressinõuet kui sellist. Isik peab ise arvestama ja teadma, kui suur on tema maksuvõlg ja intress (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

1. novembri
2. a otsus nr 3-3-1-60-80, p 13). Järelikult ei pea enne intressinõude esitamist ka isikut ilmtingimata ära kuulama, seda enam, et seaduse regulatsioonist ei tulene haldusorganile mitte mingisugust võimalust kaalutlusõiguse teostamiseks. Seal on täpselt sätestatud, mille alusel kujuneb intressinõue, näiteks intressimäär 4 jne. Seda enam ei saaks isiku ärakuulamine enne intressinõude tegemist mõjutada välja antavat haldusakti. Lisaks on maksukohustuslane ära kuulatud algses maksumenetluses, kus eelduslikult oleks tal võimalik esitada kõige tõhusamad vastuväited maksuotsusele tervikuna.
3. Intressinõue on piisavalt motiveeritud.

§ 115

lg 3 kohaselt tuleb intressinõudes näidata viivitatud päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaeg. Vaidlusaluses intressinõudes ja selle lisas (tl 71–80p) on seda nõuet järgitud. Kuna tegemist ei ole kaalutlusotsuse alusel antava haldusaktiga, ei saa seal ulatuslikumat motiveerimist ka nõuda (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

1. juuni
2. a otsus haldusasjas nr 3-09-709, p 25).
3. Esitatud apellatsioonkaebuses on kaebaja märkinud, et soovib asjas istungi korraldamist. Ringkonnakohtu hinnangul on käesolevas haldusasjas otsus võimalik teha toimiku materjalide pinnalt ning seega ei ole istungi korraldamine halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 131 lg 1 p-st 2 tulenevalt täiendavate tõendite kogumiseks ning asjaolude välja selgitamiseks vajalik. Lisaks toimus esimese astme kohtus istungimenetlus ning menetlusosalistel oli võimalik seal oma täiendavaid seisukohti esitada. Samuti räägib kirjaliku menetluse kasuks menetlusökonoomia põhimõte, kuivõrd apellatsioonkaebuse lahendamine kirjalikus menetluses võimaldab asja kiiremat lahendamist. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus rahuldamata kaebaja taotluse asjas istungi korraldamiseks.
4. Tulenevalt eelnevalt esitatust jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
5. detsembri
6. a otsus muutmata. Kaebaja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud summas 1947,60 eurot (riigilõiv 750 eurot ja õigusabikulud 1197,60 eurot) jäävad kaebaja enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ls 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene