Obsah (9)

§ 632§ 661§ 430§ 428§ 432§ 459§ 173§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marge Tamme Määruse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2017.a, Valga kohtumaja Tsiviilasi M.J. ja M.J. hagi D.J. vastu nõudes Tsiviilasja number 2-17-3282 Menetlu

§ 632

lg 4 taotlevad pooled apellatsioonitähtaja lühendamist kuni 3 päevani arvates kohtulahendi teatavaks tegemisest.

1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-17-3282 – M.J. ja M.J. hagi D.J. vastu elatise suurendamise nõudes.
2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
3. Määrus toimetada kätte hagejate esindajale ja kostja esindajale. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on vastavalt poolte kokkuleppele 3 (kolm) päeva määruse kättetoimetamisest alates (

§ 661lg 4 I alt).

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on M.J. ja M.J. hagi D.J. vastu elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on 27.05.2011.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-11-1459 kostjalt hagejate kasuks välja mõistetud elatis 139,01 eurot ühe lapse kohta kuni laste täisealiseks saamiseni. Hagejad palusid elatist suurendada ja mõista kostjalt hagejate kasuks välja elatis miinimumsummas, milleks on alates 01.01.2017.a 235 eurot.
2. Kostja oma 26.05.2017.a vastuses oli nõus maksma igakuiselt ühe lapse kohta 150 eurot, sest kostja ülalpidamisel on veel kolm last.
3. 30.05.2017.a tegi kohus pooltele ettepaneku lahendada asi kompromissiga.
4. 27.06.2017.a esitasid pooled kirjaliku kompromissi, mille palusid kohtul kinnitada. KOHTU SEISUKOHT
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga; kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

1. Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et poolte tahe sõlmida kompromiss on tuvastatud. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avaliku huvi ning kompromissi on võimalik täita, seega ei esine aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss ei kahjusta hagejate huve, arvestades ka asjaoluga, et kostja ülalpidamisel on veel ka teisi alaealisi.
2. Kohus selgitab, et kompromissi sõlmimise tõttu lõpetab kohus

§ 428lg 1 p 4 alusel käesolevas tsiviilasjas menetluse.

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti 2 pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432). 8.

Kohus juhib hageja tähelepanu, et vastavalt

§ 459

lg 1 p 1-2 on hagejatel õigus esitada hagi kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmiseks, kui kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, näiteks kui lapse vajadused varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud (vt RKTKo 3-2-1-69-13 p 14 või RKTKo 3-2-1-21-15 p 10). MENETLUSKULUD 9. Vastavalt

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. 10.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Seega poolte kokkuleppel jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. 11.

§ 150

lg 2 p 1 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna vastavalt RLS § 22 lg 1 p 2 kohaselt on hagi esitamine elatise nõudes riigilõivu vaba, seega ei saa hageja taotleda riigilõivu tagastamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme Kohtunik 3