KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Otsuse tegemise aeg ja koht 01. juuni 2017. Tallinn Haldusasja number 3-16-2615 Haldusasi V.S. kaebus AS Ühisteenused vii
) § 187 lg 1 järgi võib kohalik omavalitsus oma avalikul parkimisalal kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõidukijuht maksma parkimistasu mootorsõiduki ja selle haagise eest. Tasulise parkimise ala, parkimistasu määrad 2
(4)ning parkimistasu soodustused ja vabastused kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega (
§ 187lg 2).
Lembitu tänav kuulub määrusega nr 30 kehtestatud kesklinna avaliku tasulise parkimisala hulka (määrus nr 30 § 6 lg 1). Seega tulnuks sõiduki omanikul või vastutaval kasutajal tasuda sõiduki parkimisel selles kohas parkimistasu (
§ 187
lg 4,
§ 188lg 2).
11.
§ 186
lg 4 kohaselt korraldab parkimist teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik liiklusmärkide, teemärgiste ning muude liikluskorraldusvahendite abil. Vastustaja kinnitusel on kesklinna tasulise parkimisala puhul tegemist piirkonna kui terviku kasutamisega parkimisalana ja sellesse alasse sisenemisest ja sealt väljumisest teavitatakse läbi mõjualamärkide 387 ja 397 koos osutusmärgiga 578 (tasuline parkimine). Mõjuala märgi kehtivuspiirkonnas ei korrata liiklusmärki 387 ning liiklusmärgi 387 (parkimisala) mõjuala lõpetab mõjualamärk 397 (parkimisala lõpp). Kohus nõustub vastustaja väitega, et kuna kesklinna avalikku tasulisse parkimisalasse suunduvatele tänavatele on üles pandud tasulise parkimise mõjuala märgid, siis ei ole vajalik ega tulene ka üheski asjaomasest õigusaktist nõuet täiendavalt tasuliste parkimiskohtade tähistamiseks tasulise parkimisala sees ( sh Lembitu tänaval).
- Kaebaja ei väida, et ta ei teadnud, et parkis mootorsõiduki kesklinna tasulisel parkimise alal ning et Tallinna kesklinn, sh Lembitu tänav on määratud avaliku parkimise alaks. Ainus väide, millele kaebaja viivistasu vaidlustamisel tugineb on, et ta ei teadnud määruse nr 30 olemasolust, kuna määrus on avalikustatud üksnes Tallinna linna veebilehel, seda ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid arvutit kaebaja kasutada ei oska. Kohus leiab, et asjaolul, kas kaebaja teadis või ei teadnud määruse nr 30 olemasolust, ei ole puutumist viivistasu otsuse õiguspärasusega. Määrus nr 30 on õigusakt, mis küll kehtestab avaliku parkimise ala ja parkimistasu, kuid informatsioon määruse sisu ja selle rakendamise kohta on tehtud teatavaks liiklusmärkide, teemärgiste ning muude liikluskorraldusvahendite abil. Tegemist ei ole olukorraga, kus isik peaks saama informatsiooni parkimise korraldamise kohta üksnes määruse nr 30 tekstiga tutvudes. Seega ei anna asjaolu, et kaebaja väidetavalt ei teadnud määruse nr 30 olemasolust alust viivistasu otsuse tühistamiseks. Kaebaja, kui juhtimisõigust omav isik pidi vaatamata oma kõrgele eale saama aru mõjualamärkide 378 ja 397 koos osutusmärgiga 578 õiguslikust tähendusest ning mõistma, et parkis sõiduki tasulisel parkimise alal, kus parkimise eest tuleb maksta parkimistasu. Parkimise korraldamise aluseks olev määrus nr 30 on kooskõlas Tallinna linna põhimääruse § 81 lg-ga 9 avalikustatud Tallinna linna veebilehel ning sätte sõnastusest tulenevalt ei tulnud seda saata kaebajale.
- Kaebaja ei ole vastu vaielnud vastustaja väitele, et parkimisalasse sisenemine ja sealt väljumine oli tähistatud mõjualamärkidega 387 ja 397 koos osutusmärgiga 578 (tasuline parkimine) ega ole ka vastupidist tõendanud. Samuti ei ole kaebaja väitnud, et ta ei näinud tasulise parkimise alasse sisenedes ja sealt väljudes mõjualamärke 387 ja 397 koos osutusmärgiga
- Kaebaja teadmist asjaolust, et ta parkis mootorsõiduki tasulisel parkimise alal tõendavad parkimisjärelevalvet teostanud isiku poolt tehtud fotod ( tl 44 ja 45). Nimetatud fotodelt on näha, et kaebaja on paigutanud sõiduki esiklaasile parkimiskella, mis fikseerib parkimise alustamise ajana 15:43.
§ 187
lg 4 sätestab, et kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat aega. Parkimiskellaga parkimise algusaja fikseerimise ainsaks mõistlikuks eesmärgiks saab kohtu hinnangul olla soov kasutada tasulisel parkimise ajal tasuta parkimise võimalust esimese 15 min jooksul. Määruse nr 30 § 8 lg 1 p 1 sätestab, et mootorsõiduki ja selle haagise tasulise parkimise aeg avalikul tasulisel parkimise alal kesklinna tsoonis on esmaspäevast reedeni kell 07.00 kuni 19.00, laupäeval kell 08.00 3
(4)15.00, pühapäeval tasuta. Kui kaebaja ei oleks teadnud, et ta pargib avalikul tasulisel parkimise alal kesklinna parkimise tsoonis, ei oleks tal olnud parkimise algusaja fikseerimiseks vajadust. Praegusel juhul on kaebaja parkimise algusaja fikseerinud soovides kasutada 15 min pikkust tasuta parkimise aega. Puudub mõistlik alus eeldada, et kaebaja fikseeris parkimise algusaja mõnel muul eesmärgil.
- Eeltooduga loeb kohus tõendatuks, et kaebaja oli teadlik asjaolust, et ta parkis mootorsõidukit Toyota xxx 12.08.2016 kell 16.15 aadressil Lembitu tn 8, Tallinn avalikul tasulisel parkimisalal. Puudub vaidlus selles, et kaebaja parkimistasu ei tasunud.
- Vastavalt
§ 188
lg 1 punktile 1 teeb parkimisjärelevalvet teostav ametiisik viivistasu määramise otsuse, kui parkimistasu on maksmata või tasutud väiksema määra järgi. Sama sätestavad määruse nr 30 § 13 lg 1 p 1 ja p 5. Viistasu otsus vastab
§ 188lg-s 4 toodud nõuetele.
Viivistasu otsusega määrati tasumiseks viivistasu 31 eurot, mis vastab
§ 188lg-s 8 ja määruse nr 30 § 13 lg 7 p-s 1 toodud määrale.
16. Eeltoodust tulenevalt, kuivõrd kaebaja sõiduk oli pargitud avalikul tasulisel parkimisalal ning kaebaja ei olnud parkimistasu maksnud, siis on AS Ühisteenused 12.08.2016 viivistasu otsus nr 0194003988 õiguspärane (
§ 188lg 1 p 1) ega kuulu tühistamisele.
17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu kuuluksid vastustaja menetluskulud kaebajalt väljamõistmisele. Vastustaja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente (HKMS § 109 lg 1), mistõttu jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik 4
(4)