3-17-1248/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2017, Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-17-1248 Haldusasi J. L kaebus seonduvalt Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku 05.06.2017 vastusega nr 8-3/17/11785-1 Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON
2. Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult;
3. Saata käesoleva määruse ärakiri kaebajale Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. J. L esitas 05.06.2017 Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale avalduse sooviga sõita koos oma emaga Vene Föderatsiooni Branski oblastisse Pochepi linna, et külastada oma eakat vanaema. Sõiduvajadusena oli välja toodud asjaolu, et J. L ema ei ole halva tervise tõttu võimeline nii pikka reisi üksinda ette võtma ja vajab reisil abi.
5. Tallinna Vangla Lääne- Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik H. L vastas 05.06.2017 J. L avaldusele kirjaga nr 8-3/17/11785-1 milles leidis, et olenemata sellest, et J. L on korrektselt katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohtu poolt KarS § 75 lg 2 p 21 ja p 7 alusel määratud kohustusi täitnud, võib tema käitumine olla mõnes olukorras endiselt mõtlematu ja välisriiki lubamine ei ole kriminaalhoolduse eesmärkidest tulenevalt otstarbekas.
6. J. L esitas 12.06.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalosakonna ametniku 05.06.2017 vastuse nr 8-3/17/11785-1 tühistamist. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse kaebus selle esitajale kui vastava vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
8. Kohtute infosüsteemist nähtub, et Harju Maakohus on 08.12.2015 otsusega nr 1-15-9471 J. L karistusseadustiku § 184 lg 2 p 1 ja 2 ning § 121 (hetkel kehtiv KarS § 121 lg 2 p 3) järgi süüdi tunnistanud. KarS §-de 74 ja 75 sätteid kohaldades määras kohus, et karistust ei pöörata täitmisele, kui J. L ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Katseajaks määrati J. L karistusseadustiku § 74 lg 1 alusel Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna järelevalve alla. Üheks kohustuseks oli saada kriminaalhooldusametnikult Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks eelnev luba. Katseaja alguseks oli kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.
9. Süüdimõistetud isiku käitumiskontrollile allutamist reguleerib karistusseadustiku
10. peatükk. Käitumiskontrolli ajaks kohtu poolt määratud kontrollnõuete ja kohustuste kontrollimine toimub kriminaalasja raames. Põhjendatud juhtudel võib kohus vastavalt KarS § 75 lg 3 käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi ka kergendada. Seega jääb kriminaalhooldusametniku otsustus kriminaalasja raamidesse ning halduskohus ei ole pädev kaebajale Harju Maakohtu otsusega määratud kontrollnõuete otstarbekust ning kriminaalhooldusametniku sellekohast seisukohta hindama. Seetõttu tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada. Kriminaalhoolduse täitmisel tekkivaid küsimusi lahendab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega vastavalt KrMS §
11. Mis puutub aga küsimustesse, mille osas ei ole väga täpset või ammendavat regulatsiooni, siis selles osas kohaldub KrMS §
12. Kohtuasjas nr 3-3-1-52-12 olid vaidluse all küll kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist puudutavad küsimused, kuid seonduvalt kohtute pädevusega selgitati eelnevalt nimetatud Riigikohtu 21.11.2012 lahendi punktides 17-20, et ebaselgused kohtuotsuse täitmisel tekkivate probleemide korral lahendatakse KrMS § 431 alusel, sest vastasel korral peaks halduskohus andma hinnangu maakohtu otsusele ning selles märgitut tõlgendama.
13. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel on võimalik tasutud riigilõivu ka tagasi taotleda. Riigilõivuseaduse § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul (J. T) õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist sama seaduse § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. Riigilõivuseaduse § 12 lg 2 kohaselt esitatakse riigilõivu tagastamise taotlus kirjalikult. Taotluses märgitakse informatsioon tasutud riigilõivu kohta ning andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tasumist tõendav maksedokument tuleb esitada vaid juhul, kui riigilõivu võtjal ei ole võimalik kontrollida riigilõivu laekumist elektroonilisel teel. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 2