← Eesti

2-16-109899/28

Obsah (5)§ 276§ 101§ 115§ 127§ 132

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-16-109899 Otsuse tegemise aeg ja koht 06. juuni 2017.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi I. A. hagi R. T. vastu kahju hüvitami

) § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt

§ 276

lg 2 ja 3 pidi üürnik asja kasutama hoolikalt ning vastavalt sihtotstarbele, millest üürile andmisel lähtuti ning arvestama seejuures majaelanike ja naabrite huvidega. Kostja kohustus üürilepingu punkti 5.2.6 kohaselt hüvitama enda süü läbi eluruumi, elamu või nende seadmete rikkumisest tehtud kahju, mida ta teinud ei ole.

§ 101

lg 1 p 3 kohaselt võib võlausaldaja kohustust rikkunud lepingupoole suhtes õiguskaitsevahendina kasutada muuhulgas kahju hüvitamist. Vastavalt

§ 115

lg 1 kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. 10.

§ 127

lõikele 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning sama § lõike 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Poolte sõlmitud eluruumi üleandmise – vastuvõtmise akti, kostja enda ütluste, Swedbank ehitise ülevaatuse aktiga 12.11.2013.a. (tl 32-33) ning Viru Maakohtu tsiviilasjas nr 2-157937 otsusega (TsMS § 272 lg 2) on tõendatud, et R. T. ebaõnnestunud kraanikausi demonteerimise ja segisti lahti ühendamise tagajärjel tekkis veeuputus, mille tagajärjel sai veekahjustusi all oleva korteri (xxx) siseviimistlus. Kostja tegevuse ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. 11.

§ 132

lg 1 ja 2 tulenevalt hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud. Kohus nõustub kostjaga selles, et Swedbank ülevaatusaktis (tl 32-33) ja OÜ Brevanor hinnapakkumises (tl 34) toodud mahud võivad olla mõnevõrra erinevad, kuid eeltoodu ei tähenda seda, et taastada tuleks nt osa põrandast või vahetada osaliselt tapeet (so kahjustatud osas). Olukorras, kus kahjustatud korteri seisund oli enne taastamist halvem kui peale taastamist, on kahjustatud isik saanud kasu. Samas on kohus ka tsiviilasja nr 2-15-7939 leidnud, et käesoleval juhul ei olnud kannatanul, so krt 27 omanikul objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-15 p 17), st kahjustatud korteri omanik ei saanud ära hoida korteri taastamise käigus uute materjalide paigaldamist ja uut siseviimistlust. Taastamistööd hüvitas kindlustusandja Brevanor OÜ-le 26.11.2013 hinnapakkumise (t lk 34) alusel 3 903,58 eurot. Hageja ja kostja leppisid eluruumi üleandmisel kokku, et üürniku hüvitatava kahju suuruseks on xxx korteri taastamiskulud. Taastamiskulu suurus on tõendatud maakohtu 12.04.2017.a. otsusega ja välja mõistetud xxx omanikult. Eeltoodust tulenevalt on kostja omanikule/üürileandjale tekitanud kahju maakohtu 12.04.2017.a väljamõistetud ulatuses. 4 12.

§ 101

lg 1 p 6 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Hageja nõuab kostjalt viivist vastavalt eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akti p-le 2, mille kohaselt üürnik kohustus tasuma kahjusumma tasumisega viivitamise korral viivist 1 % iga viivitatud päeva eest (t lk 29) Kohus mõistab välja viivise alates kohtuotsuse jõustumisest. MENETLUSKULUDE JAOTUS 13. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses, seega poolte menetluskulud jäävad kostja R. T. kanda. Hageja menetluskulu on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 350 eurot. Kohus mõistab R. T.lt hageja menetluskulude katteks 350 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.