KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-17-5789 Otsuse tegemise aeg ja koht 02. juuni 2017.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi Korteriühistu Olevi 13 hagi V. I.i vast

) § 13 lg 4 on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest (sh hooldustasu jne), arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti (

§ 15

1 lg 1).

§ 15

lg 1 tulenevalt koostab korteriühistu juhatus igal aastal ühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks majandustegevuse aastakava, mis muuhulgas sisaldab korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel ja andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta (

§ 15lg 1 p 2 ja 3).

Majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates (

§ 7lg 4) .

1. Kostja esitatud kirjalikust vastusest (tl 31) järeldab kohus, et kostjal ei ole sisulisi vastuväiteid sellele, et tal on võlgnevus ühistu ees, kostja ei vaidlusta ka nõude suurust. Kohus osundab kostjale, et varasemate kohustuste täitmine ning perekondlikud väljaminekud ei ole õigustus tasumaks majandamiskulu aastate vältel vastavalt omaenda äranägemisele ja ebaregulaarselt. Muuhulgas andis kohus pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks arvestades seejuures võla tasumise ajatamise võimalust. Kostja sellele ei reageerinud. Hageja esindaja väitel ei reageerinud kostja ka tema ettepanekule. Kohus selgitab, et pooltel on võimalik kompromiss sõlmida kuni kohtuotsuse jõustumiseni (TsMS § 430 lg 1). 3
2. Lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestatust pidi hageja tõendama, et kostjal oli kohustus tasuda majandamiskulude eest, samuti kohustuse suuruse. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu tõendi V. I.i võla kohta (tl 18) ja väljavõtte kostjale arvestatud kommunaalteenustest ning laekumistest, samuti teenustasu tariifid (tl 19-21). Väljavõtte kohaselt on august 2014 – märts 2017 ajavahemiku eest võlg 1 342, 36 eurot. Kohus osundab hagejale, et viimane ei ole

§ 15

1 lg 1 tulenevalt esitanud tõendeid selle kohta, kui suured olid tervikuna ühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse ja kuidas jaotati kulu ühistu liikmete vahel sh kostjale. Ainuüksi arvete esitamisega ei saa tõendada seda, kui palju pidi kostja majandamiskulude eest tasuma (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10 p 14). Kuna kostja sisulisi vastuväiteid nõudele ega selle suurusele ei esitanud, loeb kohus, et vaidlust poolte vahel selles, et kostjal on täitmata kohustusi hageja ees ning kohustuste suuruse osas, ei ole. 8.

§ 7

lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. KÜ Olevi 13 põhikirja p

1. 5 järgi on viivise suurus 0,07% tasumata jäänud summalt iga viivitatud päeva eest. Hagiavalduse kohaselt on seisuga 31.03.2017.a sissenõutavaks muutunud viivis 539, 22 eurot TsMS § 367 tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõuatavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni selle täitmiseni. Hageja taotleb TsMS § 367 alusel viivise väljamõistmist kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana arvestusega 0,07% põhinõudest päevas ja edasi 0,07% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Viivis alates 01.04.2017 kuni 02.06.2017 (so kuni kohtuotsuse tegemiseni) on 59, 20 eurot (arvestus lisatud otsusele).
2. Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus
3. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega poolte menetluskulud jäävad kostja kanda. 4
4. Hageja taotletud menetluskulu on õigusabikulu 297 eurot, kinnistusraamatu väljavõtte eest 3 eurot ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 eurot. Riigilõivu ja tõendi kulu eest on menetluskulude hüvitamise nõude põhjendatud. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab kulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Õigusabikulu hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus on seisukohal, et vajalik ja põhjendatud ajakulu kostja paarirealise vastusega tutvumiseks ning hageja seisukoha/taotluse esitamiseks (sisuliselt 1 lk) on 30+ min ehk 54 eurot arvestades hageja esindaja märgitud tunnihinda (108 eurot). Hagi koostamise eest 2 tunni eest tasu nõue 216 eurot on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 523 eurot (sellest 270 eurot on õigusabikulu, 3 eurot kinnistuaraamatu väljavõtte eest ja 250 hagi esitamisel tasutud riigilõiv). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses vastava taotluse esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 5