lg 1 Asja läbivaatamise aeg ja koht 11.04.2017 Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Väärteoasi Kohtuvälises menetluses tehtud
lg 1 alusel rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 200.00 eurot otsuse sisu Tühistada otsus ja lõpetada menetlus Kaebuse esitaja taotlus Istungil osalenud isikud kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu menetlusalune isik Rene Poll kaitsja Indrek Põder tunnistaja M. M. Juhindudes VTMS § 132 p 3 kohus otsustas: RESOLUTSIOON Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 17.01.2017 kiirmenetluse otsus nr 10220151617688 väärteoasjas nr 2302,17,000833 ning lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetlus Rene Polli teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1. Asjaolud ja menetluse käik Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskus 17.01.2017 kiirmenetluse otsuse 10220151617688 kohaselt juhtis Rene Poll mootorsõidukit teostades eriveo saatmist ning juhil puudus
Seega olles esimese saateauto juht rikkus eriveole kehtestatud tingimusi. Nimetatuga rikkus
Rene Polli karistati
Otsuse vaidlustas menetlusalune isik oma kaitsja vahendusel 30.01.2017 esitatud kaebusega. Kaebuse esitaja palub tühistada 17.01.2017 tema suhtes koostatud kiirmenetluse otsus ning lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetlus. Kaebuse esitaja ei nõustu kiirmenetluse otsuses märgituga, et tema poolt on rikutud
lg 3 ja
Maanteeamet, kui tee omanik ja valdaja, ei ole väljastatud eriveoloas nõudnud veose saatmiseks liikluse reguleerija olemasolu, vaid oma loas on ette kirjutanud ühe saateauto kasutamist suurveose ees. Kohtuväline menetleja on asunud ekslikule seisukohale, et iga eriveo saatmisel on kohustuslik liikluse reguleerija olemasolu. Käesoleval juhul toimus ühe mootorsõiduki – suurveose saatmine, mitte aga autorongi saatmine (Majandus- ja taristuministri 04.09.2015 määruse nr 114 § 8 lg 1).
lg 3 nõuab, et erivedu saatev reguleerija peab omama CE-kategooria autorongi juhtimisõigust. Täpsem kord eriveole on sätestatud määruses, mis aga ei nõua saateauto juhil CE-kategooria juhiloa olemasolu. Vastupidiselt määruse § 2 lg 8 kohaselt saateauto on nõuetekohaselt tähistatud B-kategooria auto, mida kasutatakse veol liikluse ohutuse tagamisel ja teiste liiklejate hoiatamisel eriveosest. Kaebuse esitaja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et Maanteeamet väljastades eriveoluba eriveosele määrab loas liikluse reguleerija olemasolu vajalikkuse. 16.01.2017 eriveoluba nr 1017117343 liikluse reguleerija olemasolu ette ei näe. Samuti ei ole kohtuväline menetleja käesolevas väärteoasjas tuvastanud liikluse reguleerimist kaebaja poolt, mistõttu ei saa tema osas kohaldada
alusel, mis näeb ette vastutuse tee püsivust ja liiklusohutust ohustava sõidukiga liiklemise eest. Nimetatud sätte lg 1 kohaselt sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest, mis ei vasta lubatud mõõtmetele, massile või teljekoormusele või mis muul viisil ohustab tee püsivust või liiklusohutust, samuti sõiduki, autorongi või masinrongi juhi poolt eriveo tingimuste rikkumise eest või sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Nimetatud sätte sõnastusest tulenevalt saab selle alusel vastutusele võtta erivedu teostava sõiduki juhti. Saateauto juhti ei ole võimalik nimetatud sätte alusel vastutusele võtta. Seega kuulub 17.01.2017 kiirmenetluse otsus isiku karistamises
Riigikohus on otsuses 3-1-1-5-15 p 10 asunud seisukohale: Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas omaksvõetud seisukohtade järgi ei tingi süüdlase teo ebaõige õiguslik hindamine 2 kohtuvälise menetleja ja maakohtu poolt iseenesest väärteomenetluse lõpetamist. Nimelt on kolleegium märkinud, et kuivõrd VTMS § 133 p 4 kohaselt peab kohus väärteomenetluses otsustama, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud, siis ei ole kohtumenetluses, sh Riigikohtu menetluses, välistatud menetlusaluse isiku teole uue õigusliku hinnangu andmine, kui sellega ei raskendata menetlusaluse isiku olukorda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-71-13, p 7 ja otsus asjas nr 3-1-1-75-03, p 7). Alljärgnevalt asub kohus kontrollima, kas isikule kiirmenetluses otsuses ette heidetav tegevus on tõendatud ning karistatav mõne teise normi alusel. Rene Pollile heidetakse ette
lg 3 ja
Teisena nimetatud sätte näol on tegemist volitusnormiga, mille kohaselt eriveo tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise korra, samuti tee omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa menetlustasu ja eritasu määrad kehtestab vastava valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kiirmenetluse otsusest ei nähtu, millist määruse sätet on rikutud. Riigikohus on kohtuasjas 3-1-1-84-16 p 22 asunud seisukohale: Kohtupraktikas ei ole blanketse süüteokoosseisu puhul väärteomenetlusõiguse rikkumiseks loetud viitamist väärteoprotokollis nimetamata blanketset normi sisustavatele sätetele, kui seejuures ei muudeta etteheidetava teo sisu (faktilisi asjaolusid). Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust läbi vaatav kohus peab lahendama kõik VTMS § 133 p-des 2–7 loetletud küsimused ka siis, kui väärteoprotokollis olev faktiliste asjaolude kirjeldus on piisav, kuid selles on menetlusaluse isiku teole antud ebaõige õiguslik hinnang või jäetud blanketset süüteokoosseisu sisustava õigusakti sätetele osutamata või täpsustamata, missuguse väärteokoosseisu alternatiivi tunnustele süüdlasele etteheidetav käitumine vastab. Seetõttu tuvastab määruse asjassepuutuvad sätted kohus olles eelnevalt küsinud poolte seisukoha.
p 67 kohaselt reguleerija on oma pädevuse piires liiklejaid suunav või peatav isik.
lg 3 kohaselt reguleerija peab olema vähemalt 18-aastane isik, kes on saanud koolituse vastavalt kehtestatud korrale. Parklas parkimist korraldav reguleerija võib erandina olla vähemalt 16-aastane isik. Erivedu saatev reguleerija peab lisaks omama vähemalt CEkategooria autorongi juhtimisõigust. Käesoleva seaduse § 8 lõike 3 punktides 8 ja 9 nimetatud reguleerijal peab olema reguleerija tunnistus ning tema terviseseisund peab vastama vähemalt § 101 lõike 10 alusel B-kategooria mootorsõiduki juhile kehtestatud tervisenõuetele. Majandus- ja taristuministri 04.09.2015 määruse nr 114 „Eriveo tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise kord ning tee omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa menetlustasu ja eritasu määrad“ (edaspidi määrus) § 2 p 4 kohaselt eriveos on suur- või raskeveos. Määruse § 5 lg 1 kohaselt olenevalt suurveose mõõtmetest peab veol kasutama saateautosid ja reguleerijaid vähemalt määruse lisaga 1 ette nähtud mahus. Saateauto mõiste sätestab määruse § 2 p 8, mille kohaselt saateauto on nõuetekohaselt tähistatud B-kategooria auto, mida kasutatakse veol liikluse ohutuse tagamisel ja teiste liiklejate hoiatamisel eriveosest. Eriveoloa kohaselt olid suurveose mõõtmed järgmised: laius 4,15, pikkus 19 m ja sõidukist tahapoole 1, 5 m. Määruse lisa 1 oleva tabeli kohaselt on sellisel veosel vajalik ees üks saateauto. Vajalik ei ole reguleerija ja saateauto taga. 3 Kohtuvälise meneteleja selgituste kohaselt saateauto juht tegeleb (või peab olema valmis tegelema) liikluse reguleerimisega ja seega vastama reguleerijale esitatavatele nõuetele. Nimetatud seisukohta seaduse sõnastus ei toeta. Määruse lisast tulenevad nõuded suurveosele eristavad eesmist saateautot, reguleerijat ja tagumist saateautot. Määruse § 8 lg 1 kohaselt mitme eriveose liikumisel kolonnis peab olema vähemalt üks saateauto kolonni ees ja teine taga. Eesmises saateautos peab olema liikluse reguleerija. Nimetatud sõnastusest nähtub üheselt, et reguleerija ei pea olema esimeses saateautos igal juhul, vaid ainult siis kui toimub mitme eriveose liikumine kolonnis. Käesoleval juhul ei olnud tegemist mitme eriveose liikumisega kolonnis. Eriveoloa kohaselt tuli kasutada ühte saateautot suurveose ees. Määruse tõlgendamine kohtuvälise menetleja viidatud viisil tooks endaga kaasa karistusõiguse määratletuse põhimõtte rikkumise. Riigikohus on kohtuasjas 3-1-1-89-13 p 8.1 asunud seisukohale: KarS § 2 lg-s 1 ja PS § 23 lg-s 1 sätestatud määratletusnõude (nullum crimen nulla poena sine lege certa) kohaselt peab nii tegu, mille eest seadus karistuse ette näeb, kui ka karistus olema selgelt määratletud, et igaühel oleks võimalik ette näha, milline käitumine on keelatud ja karistatav ning milline karistus selle eest ähvardab, et ta saaks oma käitumist vastavalt kujundada (vt Riigikohtu üldkogu 21. juuni 2011. a otsus asjas nr 3-4-1-16-10, p 50). Eelöeldu tähendab, et süüteokoosseisu tunnused peavad olema normi adressaadile ja seaduse kohaldajale arusaadavad vähemalt sellisel määral, et nende sisu oleks tõlgendamisega avatav. Iseäranis karistusõigusnormi sisu selgitamisel tuleb esmajoones tugineda selle grammatilisele tõlgendamisele.1 Määratletuspõhimõtte järgimine tähendab nõuet, mille kohaselt ei tohi karistusõigusnormi sisu avamine viia normi piiridest väljumiseni ega nende juhtumite hõlmamiseni karistusnormiga, mida seadusandja pole soovinud karistatavaks kuulutada. Nii keelab KarS § 2 lg 4 otsesõnu teo tunnistamise süüteoks seaduse analoogia põhjal, millest tuleneb ka keeld arendada karistusseaduse regulatsiooni edasi väljapoole seaduses endas ette antud karistatavuspiire (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. aprilli 2012. a otsus asjas 3-1-1-23-12, p 8.2). Kohtu hinnangul ei pidanud suurveost saatvas eesmises saateautos ei määruse grammatilise tõlgendamise pinnalt ega ka eriveoloa kohaselt viibima reguleerija. Sellise saateauto juhil on piisav B-kategooria juhtimisõiguse olemasolu. Seega ei ole menetlusalune isik rikkunud reguleerijale esitatavaid nõudeid ning tema tegevuses puudub väärteokoosseis. Eeltoodust johtuvalt tuleb Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 17.01.2017 kiirmenetluse otsus nr 10220151617688 väärteoasjas nr 2302,17,000833 tühistada. Rene Polli väärteomenetlus kuulub lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Kohus jätab kohtuotsuses VTMS § 133 p-des 2– 9 loetletud küsimused käsitlemata.2 (allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann kohtunik 1 2 Harju Maakohtu rõhutus RKKKo 3-1-1-2-16 p 9 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.