← Eesti

3-15-893/24

Obsah (6)§ 71§ 200§ 152§ 124§ 155§ 104

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tii

) § 197 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses ning lg 2 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega. Kohtupraktikas on selgitatud, et ulatuses, milles esimese astme halduskohtu lahend on vaidlustatud, kontrollib ringkonnakohus otsuse seaduslikkust kõigist asja lahendamisel olulistest materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja tõendamisse puutuvatest aspektidest lähtudes (Riigikohtu 15.01.

  1. a otsus nr 3-3-1-71-12, p 13.3; 13.11.
  2. a otsus nr 33126-08, p 11; 11.03.
  3. a otsus nr 3-3-1-8-04, p 24; 16.10.
  4. a otsus nr 3314102, p 15). Seega on ringkonnakohtul käesolevas asjas õigus kontrollida, kas halduskohus on S. Samoilovi hüvitamiskaebuse õigesti menetlusse võtnud.
  5. Asja materjalidest nähtuvalt on Tallinna Vangla registreerinud S. Samoilovi kahju hüvitamise nõude vanglale 22.12.
  6. 29.12.2014 andis Tallinna Vangla kaebajale 7-päevase tähtaja taotluses esinenud puuduste kõrvaldamiseks. S. Samoilov kõrvaldas kahjunõudes olnud puudused 30.12.2014, misjärel jättis Tallinna Vangla 09.03.
  7. a otsusega tema kahjunõude rahuldamata. Halduskohus menetles 08.04.2015 kohtule esitatud S. Samoilovi hüvitamis-kaebust, milles kaebaja palus mõista Tallinna Vanglalt välja mittevaralise kahju hüvitise seonduvalt inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega.
  8. Hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumisel näeb vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg 8 ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lg-st 1 tuleneb vanglale 2kuuline tähtaeg taotluse lahendamiseks. Kohtupraktikas on sedastatud, et VangS § 1¹ lg-s 8 toodud kohtueelse menetluse läbimise järgselt kohtusse pöördumisele kehtib RVastS § 18 lg-st 2 tulenev 30päevane tähtaeg. RVastS § 18 lg 2 reguleerib kohtusse pöördumist ka taotluse tähtaegselt lahendamata jätmise korral (Riigikohtu 08.10.
  9. a määrus nr 3314108, p 9; 04.06.
  10. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Seega peab kinnipeetav või vahistatu kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul vanglale esitatud taotluse läbivaatamiseks ettenähtud 2-kuulise tähtaja möödumisest. Kaebajal oli käesolevas asjas kohustus esitada halduskohtule kaebus, arvestades vanglale kahjunõude ja selles esinenud puuduste kõrvaldamise esitamise aega, hiljemalt 30.03.
  11. Kaebaja on kaebuse halduskohtule esitanud 08.04.
  12. Seega on S. Samoilov esitanud hüvitamiskaebuse halduskohtule mittetähtaegselt. Kaebuses ei ole kaebaja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust esitanud.
  13. Ringkonnakohus andis kaebajale 15.11.
  14. a määrusega (tl 72) võimaluse esitada ringkonnakohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotlus hiljemalt 06.12.
  15. Tulenevalt

§ 71

lg-st 1, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebaja ega tema esindaja ei ole 3 esitanud ringkonnakohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotlust ega ka muid menetlusdokumente. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu tõttu tuleb jätta S. Samoilovi kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata, kuna kaebaja ei ole selleks taotlust esitanud. Juhindudes Riigikohtu 11.05.

  1. a määrusest asjas nr 3-3-1-18-16, leiab ringkonnakohus, et kaebuse esitamise tähtaja arvestamisel tuleb lähtuda RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtajast ning antud juhul esitas kaebaja kaebuse halduskohtule tähtaega rikkudes. Kaebaja jättis kasutamata ringkonnakohtu 15.11.
  2. a määrusega antud võimaluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ja vastavat taotlust ei esitanud. Kuna kaebaja ei ole kohtult kaebuse esitamise tähtaja ennistamist taotlenud, tuleb jätta S. Samoilovi kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata. Ringkonnakohus nendib, et S. Samoilovi esitas kaebuse halduskohtule mittetähtaegselt ja halduskohus võttis kaebuse ebaõigesti menetlusse ning tegi otsuse mittelubatava kaebuse suhtes. 13.

§ 200

p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus.

§ 152

lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lg-le 2.

§ 124

lg 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

§ 155

lg 3 ls 1 kohaselt kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Kuna Tartu Halduskohus on menetlenud tähtaja rikkumisega esitatud kaebust, siis tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse. 14. Tartu Halduskohus jättis kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata ja andis kaebajale tähtaja riigilõivu summas 32,70 eurot tasumiseks (tl 17). Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 32,70 eurot (tl 22). Apellatsioonkaebuse esitamisel tasus kaebaja riigilõivu 32,70 eurot (tl 59), seega kokku on käesolevas haldusasjas kaebaja tasunud riigilõivu summas 65,40 eurot.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel, siis tagastatakse tasutud riigilõiv. Kuna ringkonnakohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel, siis tagastab ringkonnakohus kaebajale tema poolt käesolevas haldusasjas tasutud riigilõivu summas 65,40 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.