Obsah (7)

§ 118§ 201§ 87§ 77§ 2§ 88§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) § 79 lg 1 ja § 88 lg 2 alusel kinniseks kuulutanud ega piiranud menetlusosalise õigust toimikuga tutvuda. Vangla ei ole taotlenud kohtult toimikuga tutvumise õiguse piiramist. Seetõttu ei olnud vastustajal õigust keelduda CD-plaadi näitamiseks isegi juhul, kui see oli tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks. Vastustaja tegevus CD-plaadi mittenäitamisel rikkus menetlusosalise õigust asja avalikule arutamisele. Tartu Ringkonnakohus on

1. märtsil 2016 haldusasjas 3-14-50481 kuulutanud menetluse kinniseks Viru Vangla turvasalvestist puudutavas osas ja eemaldanud kaebaja menetlustoimingutelt, kuid käesolevas asjas ei muuda see vangla tegevust õiguspäraseks, kuna toimikuga tutvumise hetkel vastavat kohtumäärust ei olnud. 6.
2. Usutav ei ole, et toimikuga tutvumisel CD-plaadi näitamata jätmine põhjustas kaebajale kannatusi, mis on käsitletavad väärikuse alandamisena tasemel, mida tuleb hüvitada rahas. Kuigi kaebaja tõi kaebuses välja, et CD-plaadi näitamata jätmine takistas tal apellatsioonkaebuse esitamist, on kaebaja märgitud apellatsioonkaebuse tähtaegselt esitanud. Seega ei ole kohtu hinnangul kaebaja õiguste rikkumine nii ulatuslik, et õigustaks mittevaralise kahju hüvitamist rahas. 6.
3. Kaebaja menetluskuluks on riigilõiv, mille tasumise kohustusest ta vabastati Tartu Halduskohtu
4. septembri
5. a määrusega. Kohus pidas kaebuse rahuldatuks 5% ulatuses ja lähtuvalt

§ 118lg-st 2 mõistis Tallinna Vanglalt riigituludesse välja mõista 30 eurot.

Kaebaja ülejäänud menetluskulu (riigilõiv) 570 eurot jäi Eesti Vabariigi kanda. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 2

1. Viru Vangla esitas
2. juulil 2016 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
3. juuni 2016 otsus ning teha uus otsus, millega jätta kaebus täielikult rahuldamata. Viru Vangla ei vaidlusta halduskohtu otsust osas, millega jäeti rahaline hüvitis välja mõistmata. 7.
4. Tartu Halduskohus on
5. detsembri
6. a määruse p-s 1 haldusasjas 3-14-50481 sedastanud, et vaidlusalust andmekandjat ei ole võimalik digitaalse tõendina kasutada. Pärast asjas
7. jaanuaril
8. a otsuse tegemist edastas halduskohus haldusasja toimiku A. Pokrase taotluse alusel Viru Vanglasse kaebajale tutvumiseks. Nimetatud asjaoludest tulenevalt ei saa Viru Vanglale ette heita kinnipeetavale CD tutvustamata jätmist ja halduskohus on teinud ebaõige järelduse. 7.
9. Väljaspool kohtumaja toimikuga tutvumisel peaks kohtuvälise isiku roll seisnema toimiku terviklikkuse tagamises. Tõendite, mille teabekandjaks ei ole paber, uurimiskohaks peaks olema eeskätt kohtuistung. 7.
10. Vangla tegevuse õigusvastasuse välistab juba asjaolu, et A. Pokrasele anti õigus tutvuda haldusasja 3-14-50481 toimikuga. Kuna halduskohus on eelnevalt määranud, et kõne all olev CD ei ole tõendina kasutatav, on apellant seisukohal, et CD ei olnud haldusasja 3-14-50481 toimiku osa ning põhjendamatu on apellandile ette heita CD osas menetluse kinniseks kuulutamise taotluse esitamata jätmist. Halduskohus on jätnud hindamata asjaolu, et ringkonnakohus kuulutas menetluse vastavas osas hilisemalt kinniseks.
11. A. Pokras esitas
12. juulil 2016 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotleb kaebuse rahuldamist täies ulatuses. 8.
13. Vanglaametnik K. Allikas on kuritahtlikult varjanud CD-salvestise näitamata jätmisega oma alluva poolt kaebajale trauma tekitamist ja inimväärikuse alandamist ning jätnud kaebaja ilma võimalusest uurida ametniku süü otseseid tõendeid ja kirjutada apellatsioonkaebust Tartu Ringkonnakohtule uuritud videosalvestist arvestades. 8.
14. Kohus ei ole olnud sõltumatu ja erapooletu ega ole täitnud oma funktsiooni kohtuna, kuna on A. Pokrase suhtes tuvastatud õigusvastase tegevuse eest jätnud karistamata K. Allikase ja Viru Vangla. 8.
15. Kaebaja õiguste rikkumine oli muuhulgas tema inimväärikuse alandamine, kuna kaebaja jäi ametniku süü tõttu ilma võimalusest efektiivselt kasutada kõiki kaitsevahendeid.
16. Viru Vangla esitas
17. septembril 2016 vastuse A. Pokrase apellatsioonkaebusele, milles palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Halduskohus on
18. juuni
19. a otsuses leidnud õigesti, et kaebajale ei ole seoses väärikuse alandamisega tekkinud niisugust mittevaralist kahju, mille hüvitamine rahas oleks põhjendatud. Apellatsioonkaebuses toodud väited ametnike kuritegude kohta ei ole käesoleva menetluse kontekstis asjakohased ja põhjendamatud on väited, et kohus ei ole võtnud ametnikke vastutusele. Salvestise mittenägemine ei takistanud A. Pokrasel haldusasjas 3-14-50481 apellatsiooni esitamist ning kuna vangla on kaebaja poolt taotletud salvestise kohtule esitanud, on ringkonnakohus võtnud selle asja materjalide juurde ja seda uurinud. Seetõttu pole kaebaja õigused jäänud kaitseta ja alusetu on viidata mitmetele EIÕK artiklitele.
20. A. Pokras on ringkonnakohtu
21. augusti 2016 määruse kätte saanud
22. augustil 2016, kuid pole vastustaja apellatsioonkaebusele vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
23. Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse leiab, et nii Viru Vangla kui A. Pokrase rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus 3 esitatud nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuste põhjendustega ja ei pea

§ 201lg 4 alusel vajalikuks neid korrata.

Vastuseks apellatsioonkaebustes esitatule märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Vastustaja ei nõustu apellatsioonkaebuses halduskohtu otsusega osas, milles halduskohus tunnistas õigusvastaseks toimiku tutvustamisel A. Pokrasele turvasalvestist sisaldava CD-plaadi näitamata jätmise. Viru Vangla leiab apellatsioonkaebuses, et halduskohtu otsusega on kriminaalasjas kogutud teabena saadud CD-l asuva turvakaamera salvestis tunnistatud digitaalse tõendina mittekasutatavaks (Tartu Halduskohtu otsus
2. jaanuarist 2015 haldusasjas 3-1450481, p 14), mistõttu ei saa CD näitamata jätmist Viru Vanglale ette heita. Samuti tulnuks halduskohtul arvestada, et ringkonnakohus on haldusasja 3-14-50481 videosalvestist puudutavas osas kuulutanud kinniseks. 13.

§ 87

lg 1 kohaselt kohaldatakse haldusasja toimiku kohta tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 56-58 ja 60-61 sätestatut. Tsiviilkohtumenetlusest erinevalt on seega halduskohtumenetluses reguleeritud vaid toimikuga tutvumise lubatavus ja kord ning põhiosas tuleb lähtuda tsiviilkohtumenetluse sätetest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 56 lg 1 kohaselt võetakse toimikusse ajalises järgnevuses kõikide menetlusastmete menetlusdokumendid, kaasa arvatud protokollid ja kohtulahendid ning seaduses ettenähtud juhtudel ka muud menetlusega seotud esemed. Seega tuleb haldusasja toimikut käsitleda tervikuna, millest vajadusel osa, nagu märgib õigesti halduskohus, saab kohus põhjendatud juhtudel kuulutada kinniseks, eemaldada menetlusosalise menetlustoimingult või kui menetlusosaline avaldab soovi toimikuga tutvumiseks, piirata tema õigust toimikuga tutvuda. 14. Riigikohus on märkinud, et kui krimimaalasjas kogutud teave on halduskohtumenetluses võetud asja materjalide juurde tõendina, võib kohtul

§ 77lgst 1 ja Ts

MS § 38 lg 1 pst 1 tulenevalt olla põhimõtteliselt alus kuulutada halduskohtumenetlus kinniseks kriminaalmenetluses kogutud andmete osas (RKHKm 15. mai 2014 nr 3-3-1-36-14, p 5), kuid sellega kaasneb kohtu põhjendamiskohustus, et õigustada kõrvalekallet menetlusosalise õigusest asja avalikule arutamisele (põhiseaduse (PS) § 24 lg 3,

§ 2lg 7).

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ainuüksi seda, et halduskohus on tunnistanud tõendi asjaolu tõendamiseks kõlbmatuks pidada aluseks, et vastustajal oleks õigus oma initsiatiivil eraldada tõend haldusasja materjalide juurest ja piirata sellega tutvumise võimalust. Asja materjalidest ei nähtu, et nimetatud salvestise osas oleks halduskohus soovinud kehtestada muudest haldusasja materjalidest erinevat korda. Kohus on põhjendatud, miks videosalvestist ei saa kasutada tõendusmaterjalina ning toimik on saadetud A. Pokrasele tutvumiseks tervikuna, koos videosalvestisega. Samuti pole vaidlust selles, et vastustaja ise ei ole CD-l asuva salvestise kinniseks kuulutamist kohtult taotlenud. 15.

158 lg 2 teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Sellest tulenevalt ei saa toimiku tutvustamisel

1. veebruaril 2015 CD näitamata jätmisele hinnangu andmisel arvestada hiljem,
2. märtsil 2016 tehtud Tartu Ringkonnakohtu määrusega, millega haldusasja 3-14-50481 menetlus kuulutati kinniseks Viru Vangla kõnealust turvasalvestist puudutavas osas. Seega ei saanud Viru Vangla vastava aluse puudumisel keelduda A. Pokrasele haldusasja toimiku tutvustamisel CD-l asuvat salvestist näitamast.
3. Viru Vangla on apellatsioonkaebuses leidnud, et tõendite, mille teabekandjaks ei ole paber, uurimiskohaks peaks olema eeskätt kohtuistung.

§ 88

lg 4 esimese lause kohaselt võib elektroonilise menetlusdokumendiga või 4 digitaalsele või muule andmekandjale salvestatud dokumendiga tutvuda üksnes selliselt, et oleks tagatud andmekandja puutumatus. See tähendab eelkõige seda, et kui isikule võimaldatakse digitaalsele dokumendile arvutis juurdepääs, siis ei tohi olla võimalik selle dokumendi sisu muuta (s.o. dokument peab olema kirjutuskaitstud, et sellest ei saaks midagi ära kustutada ega sinna midagi lisada)

1. Sättest ei tulene, et väljaspool kohtumaja toimikuga tutvumisel oleks kohtuvälistele isikutele pandud lisakohustus toimikus olevaid materjale töödelda, mis võiks takistada CD-l olevate salvestiste näitamist väljaspool kohtumaja.
2. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus
3. juuni 2016 otsusega põhjendatult rahuldamata jätnud A. Pokrase kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks rahas põhjusel, et CD mittenäitamine ei saanud põhjustada kaebaja inimväärikuse alandamist tasemeni, mida tuleks hüvitada rahas.
4. Apellatsioonkaebuses toob kaebaja seoses inimväärikuse alandamisega välja, et kuna talle ametniku süü tõttu ei võimaldatud toimikuga tutvumisel tutvuda kõigi tõenditega, ei saanud ta efektiivselt kasutada kõiki kaitsevahendeid. Sellega on kaebaja suhtes rikutud Inimõiguste ja Põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklit 13, mille kohaselt on igaühel õigus tõhusale menetlusele enda kaitseks riigivõimude ees ka siis, kui rikkumise pani toime ametiisik. RVastS § 9 lg 1 alusel hüvitatakse mittevaraline kahju süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 9 lg-le 1 tugineva mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul tuleb kontrollida, kas kahju hüvitamise taotlusest nähtub selle alus ehk vangla tegevus, mis väidetavalt kahju tekitas, ja kahjunõude ese ehk faktilised tagajärjed, mida isik käsitab kahjuna (RKHKm
5. juuni 2013 nr 3-3-1-34-13, p 13). Kaebaja sõnul on videosalvestise mittenäitamine toonud kaasa takistused kaebaja edasikaebeõiguse teostamisel. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et haldusasjas 3-14-50481 ei olnud kõnealune videosalvestis halduskohtu
6. detsembri
7. a määruse ja
8. jaanuari
9. a otsuse p 14 kohaselt tõendina kasutatav ning kaebaja on tähtaegselt,
10. veebruaril 2015 esitatud apellatsioonkaebuses juhtinud kohtu tähelepanu nii Viru Vangla poolt videosalvestise näitamisest keeldumisele kui vaidlustanud videosalvestise tõendina mittelubamisele. Ringkonnakohus on haldusasjas 3-14-50481 kaebaja apellatsioonkaebust lahendades võtnud seisukoha ka videosalvestise osas. Seega on kaebaja halduskohtus asja lahendamisel kasutanud

ettenähtud võimalusi oma menetluslike õiguste kaitseks. Asja materjalidest ei nähtu, et videosalvestise mittenägemine oleks takistanud kaebajal oma õigusi kaitsta või mõjutanud kohtuasja lahendamist tema kahjuks. Seega ei saanud vastustaja tegevus põhjustada kaebaja õiguste sellise intensiivsusega riivet, et võiks kõne alla tulla selle kvalifitseerimine kaebaja inimväärikuse alandamisena. Kuna väärikuse alandamise lävi ilmselgelt ei ole ületatud ja asja materjalidest ei nähtu muu RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüve kahjustamist, siis ei saanud kaebajale tekkida mittevaralist kahju, mille hüvitamiseks oleks põhjendatud rahalise hüvitise väljamõistmine.

1. Kaebaja on apellatsioonkaebuses loetlenud, et lisaks EIÕK artikli 13 rikkumisele on teda diskrimineeritud rikkudes EIÕK artiklit 14, seoses kohtu otsuste ja määruste mittetäitmisega avalike võimude poolt on rikutud EIÕK artiklit 5 ning seoses ebaseadusliku ja ebainimliku kohtlemisega avalike võimude poolt EIÕK artiklit
2. Nimetatud artiklite rikkumisele viitavaid asjaolusid ei ole apellatsioonkaebuses välja toodud ega põhjendatud. RVastS § 9 lg-s 1 on siseriiklikult sätestatud kinnine loetelu mittevaralise kahju hüvitamise alustest ning mittevaralise kahju hüvitamist ei saa nõuda ükskõik missuguste rikkumiste eest. Kohus on kahjunõude läbivaatamisel seotud kahju hüvitamise taotluses kahjuna kirjeldatud tagajärgedega, mitte aga kaebaja 1 Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. V. Saaremets, lk 342 5 õiguslike väidetega ühe või teise õiguse riive kohta (RKHKo
3. oktoober 2014 nr 3-31-47-14, p 20). Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja apellatsioonkaebuses nimetatud rikkumised mittevaralise kahju hüvitamise aluseks.
4. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja etteheitega nagu oleks asja lahendamine halduskohtus olnud kallutatud vastustaja huvides. Asja materjalidest nähtuvalt on kohtunik korraldanud asja lahendamiseks vajalike tõendite kogumise, taganud pooltele võimaluse oma seisukohtade esitamiseks ja esitanud otsuses loogiliselt jälgitavalt hinnangu asjas kogutud tõenditele, neist tehtud järeldused faktiliste asjaolude kohta ning õigusnormide kohaldamise tuvastatud faktilistest asjaoludest nähtuvalt. Kohtutoimikust ei ilmne menetlusnormide rikkumisi ning ka kaebaja ei ole esile toonud konkreetseid fakte oma väite kinnituseks. Halduskohus on rahuldanud kaebaja kaebuse osaliselt ning asjaolu, et kaebaja ei saavutanud endale meelepärast kohtuotsust täies ulatuses, ei anna põhjust nimetada kohut erapoolikuks.
5. Eeltoodud põhjendustel halduskohtu otsus muutmata. jäävad apellatsioonkaebused rahuldamata ning Kuna halduskohtu otsus jääb muutmata, ei muuda ringkonnakohus menetluskulude jaotust esimeses kohtuastmes.

§ 108lõike 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Apellatsioonastmes jäävad mõlema menetlusosalise esitatud apellatsioonkaebused rahuldamata. Pooled ei ole apellatsioonimenetluses esitanud kuludokumente ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu menetluskulusid kaebaja ega vastustaja kasuks välja ei mõisteta. Kaebaja oli ringkonnakohtus menetlusabi jätkuvuse alusel riigilõivu tasumisest vabastatud. Eeltoodust tulenevalt jäävad kaebaja menetluskulud menetlusabi saajana Eesti Vabariigi kanda. Agu Timmi Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 6 Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/