lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Tartu Vangla teatel ei ole kaebaja vanglale esitanud kaebuse asjaoludega seonduvaid kahju hüvitamise taotlusi ega vaideid. Kaebaja on üksnes esitanud kaks selgitustaotlust, millele vangla on vastanud. Seega on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus nii kohustamis- kui ka hüvitamisnõude osas. Esialgse õiguskaitse taotluse osas leidis halduskohus, et kuna halduskohus tagastab kaebuse ja vanglas ei ole käimas taotluse asjaoludega seonduvat vaidemenetlust, siis ei ole kohtul võimalik esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt läbi vaadata.
) § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina vabastada menetlusabi saaja täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest.
lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. 7. Kuna N. Lilitškin esitas menetlusabi taotluse Tartu Halduskohtu 16.01.2017. a määruse resolutsiooni p-i 2 vaidlustamiseks 29.01.2017, siis tuleb
lg 1 p 1 kohaselt kontrollida määruskaebuse esitaja sissetulekuid ja väljaminekuid perioodil 29.09.2016–28.01.2017. Tartu Vangla poolt esitatud N. Lilitškini isikukonto väljavõtte kohaselt oli määruskaebuse esitajal nimetatud perioodil sissetulekuid summas 134,35 eurot. Sellest tuleb
a määrus asjas nr 3-3-1-82-13) maha arvata kinnipidamised nõuete fondi ja vabanemisfondi, kokku summas 94,04 eurot. Kaebaja isikukonto väljavõtte kohaselt on kaebaja nimetatud perioodil teinud ka oste vangla kauplusest kokku summas 45,18 eurot. Riigikohtu üldkogu 12.04.2016. a otsuse, asjas nr 33135-15 p 51, kohaselt võib eeldada, et
lg 1 p-s 1 nimetamata kulutuste puhul on kinni peetavate isikute puhul üldjuhul vältimatuteks kulutusteks ka igakuised kulutused ca 5% ulatuses töötasu alammäärast.
lg 1 p 1 kohaselt lugeda kaebaja igakuiselt vältimatuteks kulutusteks ka kulutused summas kuni 23,50 eurot kuus ning nelja kuu arvestuses lahutada kaebaja sissetulekutest maha kuni 94 eurot. Seega oli kaebaja nelja kuu keskmine kuusissetulek, millest on tehtud lubatud mahaarvamised ((134,3594,04-45,18):4x2) ebapiisav riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks. Kaebajale menetlusabi andmine ei ole
8.
lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Ringkonnakohtu arvates ei ole alust pidada N. Lilitškini 9. 3 3 määruskaebust perspektiivituks. Seetõttu saab vabastada määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumise kohustusest. 10.
lg 7 esimese lause kohaselt esitatakse määruskaebus esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale otse kõrgemalseisvale kohtule.
lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest arvates. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitaja poolt Tartu Halduskohtu 16.01.
lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Käesolevas asjas puudub ringkonnakohtu hinnangul vajadus kohtuistungi korraldamiseks, kuna vaidluse all on üksnes küsimused, kas kaebajal oli kaebuses esitatud nõuete osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud ja kas halduskohus on õigesti jätnud esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. III 12. Ringkonnakohus leiab, et N. Lilitškini poolt Tartu Halduskohtu 16.01.2017. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus tagastas N. Lilitškini kaebuse
lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kaebaja esitas kaebuses kohustamis- ja hüvitamisnõuded. Halduskohus märkis õigesti, et mõlema nimetatud nõude osas on kinni peetavatel isikutel VangS § 1¹ lg-test 5 ja 8 tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus, mille läbimata jätmise korral tuleb kohtul
13. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et halduskohus rikkus kaebaja õigusi sellega, et ei kohustanud vanglat tagama kaebajale venekeelseid ajalehti ja ajakirju. Halduskohtul on võimalik kaebust menetleda üksnes juhul, kui kaebajal on kaebeõigus ning kaebus on lubatav.
lg 2 teise lause kohaselt võib kohustusliku kohtueelse menetluse korral kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Käesoleval juhul tegi halduskohus kindlaks, et kaebaja ei ole seoses venekeelsete ajalehtede ja ajakirjade tagamise nõudega esitanud vanglale vaiet ega kahju hüvitamise taotlust. Halduskohus küsis kohtunõudega vanglalt, kas kaebaja on vanglale esitanud kohtule esitatud kaebuse asjaoludega seonduvaid taotlusi või vaideid. Seega on alusetu määruskaebuse esitaja väide, et halduskohus ei ole vanglalt välja nõudnud materjale ja on sellega rikkunud menetlusnorme. Halduskohtu järelepärimise alusel andis vangla teada, et kaebaja pöördus nimetatud küsimuses vangla poole 11.10.2016 ning 15.12.2016 selgitustaotlustega, millele on saanud vanglalt vastused. Samuti esitas Tartu Vangla kaebaja selgitustaotlused ja oma vastused käesoleva asja materjalide juurde. Eeltoodud materjalidest nähtuvalt (tl 11) on ebaõige ka määruskaebuses esitatud väide, et kaebaja ei ole 15.12.2016 vanglale tehtud pöördumisele vastust saanud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajal on venekeelsete ajalehtede ja ajakirjadega seonduvate kohustamis- ja hüvitamisnõuete esitamiseks läbimata kohustuslik 4 4 kohtueelne menetlus. Asja materjalide kohaselt on kaebaja pöördunud vangla poole seoses venekeelsete ajalehtede ja ajakirjade tagamise kohustusega kahel korral ning mõlemad pöördumised on oma sisult selgitustaotlused. 14. Kuna kaebus ei olnud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu lubatav, ei saanud halduskohus võtta sisulist seisukohta kaebuse nõuete osas ning seetõttu on põhjendamatud määruskaebuse etteheited halduskohtule, et halduskohus rikkus menetlusnorme sellega, et ei ole vanglat kohustanud VangS §-st 30 tulenevat nõuet täitma. Määruskaebuse esitaja väide, et halduskohus on rikkunud menetlusnorme sellega, et ei vaadanud läbi kõiki kaebaja taotlusi, on jäänud paljasõnaliseks. Asja materjalidest seda ei nähtu. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et kuna õigusvastasuse tuvastamise nõude osas kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohustust ei ole ning õigusvastasuse tuvastamise nõue sisaldub ka kohustamisnõudes, oleks halduskohus pidanud vaatama kaebuse läbi tuvastamisnõudena. Kaebaja on kaebuses sõnaselgelt esitanud kohustamis- ja hüvitamisnõuded.
lg 1 teisest lausest tulenevalt saab kohus võtta seisukoha vaid nõude või nõuete kohta, mis on kaebuses esitatud. IV
lg-te 1 ja 2 kohaselt on esialgset õiguskaitset võimalik taotleda üksnes kohtumenetluse ja vaidemenetluse ajal. Kuna kaebajal ei ole kaebuses märgitud asjaoludega seoses vanglas pooleli vaidemenetlust ning tulenevalt määrusest millega kaebus tagastati, ei ole kaebajal kaebuses märgitud asjaoludega seonduvalt käimas ka kohtumenetlust, siis ei ole esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav ning halduskohus on õigesti jätnud selle läbi vaatamata. 16. Eeltoodust tulenevalt jäävad N. Lilitškini määruskaebused rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.01.2017. a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Tanel Saar Maili Lokk 5 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.