p-le 12 on käesolev määrus lõplik, määruskaebe korras mittevaidlustatav ASJAOLUD Peeter Liinsoo esitas 29.05.2017 Keskkonnainspektsiooni kaudu Harju Maakohtule kaebuse, millega vaidlustas Keskkonnainspektsiooni peadirektori Peeter Volkovi 12.05.2017 määruse, millega jäeti Peeter Liinsoo kaebus väärteomenetluse alustamata jätmise kohta rahuldamata. Esitatud kaebuses, mis on koostatud 11-l lehel, taotletakse Keskkonnainspektsiooni peadirektori 12.05.2017 määruse nr 6-1/17/282-9 täies ulatuses tühistamist materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja põhistamata jätmise tõttu. Lisaks taotletakse Keskkonnainspektsiooni poolt haldus- ja väärteomenetluse algatamist. Kaebuse kohaselt Rae Vallavalitsusele ta seda kohustust ei paneks kuna nad ei ole pädevad ega ka võimekad. Kaebuse kohaselt tuleb haldusmenetluses kontrollida järgmiseid jäätmeseaduse nõuete täitmise fakte: 1 Kust pärinesid jäätmed, mis jäätmetega oli tegu, kui palju (mahuliselt) neid oli, kuhu viidi jäätmed pärast nende äraviimist kogu tee maa ulatusest, kas jäätmekäitlusega seotud isikutel olid olemas vajalikud load. Menetluses tuleb kontrollida kogu jäätmeahela vältel jäätmeseaduse nõuete täitmist. Alles ebaseadusliku tegevuse terviklikul tuvastamisel tekib kohtuvälisel menetlejal teadmine kas süüdlast(seid) on vaja vastutusele võtta ja kui jah, siis millises ulatuses. Kui haldusmenetluse käigus selgub jäätmete ebaseadusliku käitlus tuleb puuduste kõrvaldamiseks teha ettekirjutus, vajadusel koos sunnivahendi kasutamise hoiatusega. KOHTUVÄLISE MENETLEJA JUHI VAIDLUSTATUD MÄÄRUS Vaidlustatud määruse kohaselt sai Keskkonnainspektsioonile 2017 aasta jaanuaris saadetud informatsiooni põhjal teha järelduse, et kaebuse aluseks oleva Linnaaru tee L7 ehitamise osas on Rae Vallavalitsus järelevalve toiminguid sooritanud. 22.02.2017 saatis Keskkonnainspektsioon Rae Vallavalitsusele päringu, et saada selgust põhjuste kohta, miks Rae Vallavalitsus väärteomenetlust ei alustanud. 04.03.2017 vastuses selgitab Rae Vallavalitsus, et viis Linnaaru tee L7 ehitamise osas läbi järelevalvemenetluse ning selgitas välja, et tee kasutuskõlblikuks muutmisel kasutas ehitaja ehitusjäätmeid ning selgitas ehitajale ühtlasi jäätmeseadusest tulenevaid nõudeid.
p 2 kohaselt on seadusega sätestatud juhul kohtuväline menetleja valla- ja linnavalitsus. Jäätmeseaduse § 127 lg 2 p 3 kohaselt on jäätmeseaduse §-des 120 – 12611 nimetatud väärtegude kohtuväliseks menetlejaks valla- või linnavalitsus. Jäätmete käitlemine jäätmeloata või registreerimistõendita on käsitletav rikkumisena jäätmeseaduse § 1201 või 1202 järgi. Seega on Linnaaru tee L7 ehitamise käigus jäätmete jäätmeloata kasutamise osas pädevaks kohtuväliseks menetlejaks Rae Vallavalitsus.
lg 1 kohaselt on kohtuväline menetleja väärteo tunnuste ilmnemisel kohustatud alustama ja läbi viima väärteomenetluse, kui tegu ei ole kohtuvälise menetleja veendumuse kohaselt vähetähtis või puuduvad käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. Sama sätte 2. lõike kohaselt ei pea vähetähtsa väärteo korral väärteomenetlust alustama ja võib piirduda väärteo tunnustega teo toimepannud isiku suulise hoiatamisega. Rae Vallavalitsuse 03.04.2017 kirja kohaselt Rae valla keskkonna järelevalvespetsialist selgitas ehitajale jäätmeseadusest tulenevaid nõudeid ning ehitaja andis omapoolse korralduse korrastada teelõik. Samuti on kirjas selgitus, et tee ajutiseks parandamiseks taaskasutatud ehitusmaterjal ei olnud keskkonnaohtlik, tee ajutiseks täiteks ehitusmaterjal koristati osaliselt koheselt ning hiljem täielikult Varivere teelt ja Linnaaru tee L7 maaüksuselt ning sellest tulenevalt ei algatatud ka Rae Vallavalitsuse poolt väärteomenetlust.
lg 1 p 3 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui isiku suhtes on sama teo kohta tehtud väärteomenetluse lõpetamise lahend. Keskkonnainspektsioon on seisukohal, et Rae vallavalitsuse kaalutlus väärteomenetlust mitte alustada on tehtud kõiki asjaolusid arvestades ja Keskkonnainspektsioonil puudub õiguslik alus pädeva kohtuvälise menetleja otsuste üle järelevalvet teostada. Rae Vallavalitsuse otsus väärteomenetlust mitte alustada on käsitletav väärteomenetluse lõpetamise lahendina
Ülalmärgitud motiividel jättis Keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Liinsoo kaebuse väärteomenetluse alustamata jätmise peale rahuldamata. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud esitatud kaebusega ja kohtule edastatud menetlusdokumentidega, asub alljärgnevale seisukohale.
lg 2 kohaselt vaadatakse kohtuvälise menetleja juhi määrusele esitatud kaebus läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. Peeter Liinsoo esitatud kaebuse esimeseks taotluseks on vaidlustatud määruse täies ulatuses tühistamine materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja põhistamata jätmise tõttu. 2 Kohus peab vajalikuks märkida, et kohtuväise menetleja lahendit, s.o kas väärteomenetluse lõpetamise määrust või karistamisotsust on võimalik tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu, kuid kohtuvälise menetleja juhi määrust, millega lahendatakse kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebust, üldjuhul mitte. Nimelt eeldab materiaalõiguse kohaldamine või ebaõige kohaldamine seda, et kohtuväline menetleja tugineb lahendi tegemisel menetlusaluse isiku teo koosseisupärasuse hindamisel seadusele, mille alusel määrab menetlusalusele isikule karistuse või jätab karistuse määramata ning lõpetab väärteomenetluse
lg 1 p 1 tunnustel, tuvastades, et isiku teos puuduvad konkreetse väärteo tunnused. Sellisel juhul saab kohus kohtuvälise menetleja lahendit tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu vaid siis, kui kohtuväline menetleja ei ole kohaldanud sätet, mida oleks pidanud kohaldama või on kohaldanud sätet, mida ei oleks pidanud kohaldama, s.t kohtuväline menetleja karistab isikut sätte alusel, mida ei oleks pidanud kohaldama ja isiku tegu vastab mõnele muule väärteokoosseisule või isiku teos puuduvad väärteo tunnused või siis on leidnud, et isiku käitumises puuduvad väärteo tunnused, kuid tegelikkuses need esinesid ja kohtuväline menetleja jättis sätte kohaldamata. Käesoleva kaebuse kohaselt on aga kaebuse esitaja etteheide kohtuvälisele menetlejale selles, et väärteomenetlus on jäetud alustamata. Seega on tegemist mitte materiaalõiguse sätete ebaõige kohaldamise, vaid väärteomenetlusõiguse sätete kohaldamisega. Kuivõrd kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et väärteomenetlust oleks alustatud, ei ole kohtuväline menetleja saanud ka materiaalõigust kohaldada ning seda ei õigesti ega ebaõigesti. Seega puudub alus vaidlustatud määruse tühistamiseks materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu, kuivõrd materiaalõigust ei olnud võimalik sellises staadiumis kohaldada. Puutuvalt kaebuse väitesse, et määrus tuleks tühistada põhistamata jätmise tõttu, siis leiab kohus, et tegemist ei ole
lg 1 p 2 sätestatud kohtuvälises menetluses üksikküsimuse lahendamise kohta tehtud menetlusotsustusega, mida ei pea põhistama. Käesoleval juhul vastab vaidlustatud määrus
sätestatud nõuetele ning kohtu arvates on vaidlustatud määrus nii põhistatud kui ka lugejale jälgitav ning arusaadav. Sellest tulenevalt puudub alus vaidlustatud määruse tühistamiseks põhistamata jätmise tõttu. Asjaolu, et määruse motiivid kaebuse esitaja arvamusega kokku ei lange, ei tähenda seda, et määrus oleks põhistamata. Esitatud kaebuses on teise taotlusena märgitud Keskkonnainspektsiooni poolt haldus- ja väärteomenetluse algatamist ning taotlust põhjendatakse sellega, et Rae Vallavalitsus ei ole selleks piisavalt pädev ega võimekas. Esmalt peab kohus märkima, et kohtuvälise menetleja pädevus ja võimekus ei tulene kaebuse esitaja arvamusest, vaid seadusest. Kaebuse sisust saab järeldada, et tegemist on jäätmeseadusest tulenevate jäätmete käitlust reguleerivate nõuete, täpsemalt kontrollitud jäätmekäitluse nõuete rikkumisega. Seega reguleerib ka menetluspädevust Jäätmeseadus ning sama seaduse § 127 lg 2 kohaselt on Jäätmeseaduse §des 120 – 12611 nimetatud väärtegude kohtuväliseks menetlejaks keskkonnainspektsioon (p 1), politseiasutus (p 2) ja valla- või linnavalitsus (p 3). Seejuures teostab riiklikku järelevalvet Jäätmeseadusest tulenevate nõuete täitmise üle Jäätmeseaduse § 119 lg 1 kohaselt Keskkonnainspektsioon ja kohaliku omavalitsuse üksus ning sama paragrahvi lõike 4 kohaselt teostab kohaliku omavalitsuse üksus oma haldusterritooriumil pidevat järelevalvet jäätmehoolduseeskirja täitmise üle. Seega on kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil järelevalve kohustus eelkõige kohalikul omavalitsusel, käesoleval juhul Rae Vallavalitsusel. Samad põhimõtted on sätestatud ka Keskkonnajärelevalve seaduse §des 3, 4 ja 6. Samas on Keskkonnajärelevalve seaduse §s 7 sätestatud Keskkonnainspektsiooni järelevalvepädevus kohaliku omavalitsusüksuse tegevuse üle, kuid seda ainult keskkonnakaitse- ja –kasutusalaste ülesannete täitmise ja üksikaktide seaduslikkuse üle, kuid see järelevalvepädevus ei laiene väärteomenetlusele. Seega ei saa kohus oma määrusega seaduse sätetest mööda minnes kohustada ühte asutust täitma teise asutuse ülesandeid. Kohtul puudub menetlusalluvuse muutmise pädevus. Seetõttu jääb eelmärgitud taotlus tagajärjetuks. 3 Järgmisena on taotletud, et haldusmenetluses tuleks tuvastada jäätmete päritolu, kogus, hilisem ladestamiskoht ja muud asjaolud. Kohus peab vajalikuks juhtida kaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et maakohtul puudub pädevus kohustada riigiasutust läbi viia haldusmenetlust.
sätestatud kohtu pädevusest, võtta endale väärteomenetluse raamidest väljudes halduskohtu ülesandeid ega kohustada kohtuvälist menetlejat läbi viima haldusmenetlust või kohaldama haldusmenetluses kohaldatavaid sunnivahendeid. Sellest tulenevalt jääb kaebuse esitaja taotlus tagajärjetuks. Puutuvalt Keskkonnainspektsiooni peadirektori määrusesse leiab kohus, et Keskkonnainspektsioon on üldjoontes kaebuse esitajale õigesti selgitanud väärteomenetluse alustamata jätmise asjaolusid, kuid osaliselt kohus selle selgitusega ei nõustu. Vaidlustatud määruses on leitud, et
lg 1 p 3 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui isiku suhtes on sama teo kohta tehtud väärteomenetluse lõpetamise lahend. Keskkonnainspektsioon on seisukohal, et Rae vallavalitsuse kaalutlus väärteomenetlust mitte alustada on tehtud kõiki asjaolusid arvestades ja Keskkonnainspektsioonil puudub õiguslik alus pädeva kohtuvälise menetleja otsuste üle järelevalvet teostada. Rae Vallavalitsuse otsus väärteomenetlust mitte alustada on käsitletav väärteomenetluse lõpetamise lahendina
Vastavalt
Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et ühtegi menetlustoimingut oleks tehtud. Küll tuleneb vaidlustatud määrusest, et Rae Vallavalitsus on teinud järelevalvetoiminguid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võidakse järelevalvetoimingute käigus koguda täiendavat lisateavet õigusrikkumise tunnuste kohta, et sedastada väärteomenetluse aluse esinemist ja otsustada väärteomenetluse alustamise üle ning kehtiva õiguse kohaselt ongi paljudel juhtudel isiku tegevuses väärteomenetluse alustamiseks piisavate asjaolude tuvastamine võimalik üksnes järelevalvemenetluses ning vastavate järelevalvevolituste kasutamise kaudu. Samas sellisel juhul saab alustada järelevalvemenetluse järgselt väärteomenetlust juhul, kui on üheselt tuvastatud menetlusalune isik ja tema käitumises väärteotunnuste olemasolu ja väärteo toimepanemise kahtlus on piisavalt põhjendatud. Selline olukord saab üldjuhul tekkida liiklusjärelevalve käigus kui kahtlus on piisavalt põhjendatud ja väärteo asjaolud on selged. Käesoleval juhul see nii ei ole. Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et väärteomenetluses oleks läbi viidud menetlustoimingut, millega oleks alustatud väärteomenetlust. Sellest saab järeldada, et on otsustatud jätta väärteomenetlus alustamata. Kui Keskkonnainspektsioon leidis, et Rae Vallavalitsuse otsus väärteomenetlust mitte alustada on käsitletav väärteomenetluse lõpetamise lahendina
Nimelt on need kohtuvälise menetleja otsustused reguleeritud erinevates sätetes ja nende otsustusteni jõudmine eeldab kohtuvälise menetleja erinevaid tegevusi. Kui
lg 2 kohaselt on kohtuväline menetleja kohustatud väärteoteate kättesaamisest arvates 15 päeva jooksul alustama väärteomenetluse või otsustama väärteomenetluse otsustamata jätmise ning teatama väärteomenetluse alustamata jätmisest väärteoteate esitajale, millist otsustust saab väärteoteate esitaja vaidlustada sama paragrahvi lõike 4 alusel, siis väärteomenetluse lõpetamise alused on sätestatud
§des 73 ja 75.
lg 1 p 2 ja § 75 sätestatud väärteomenetluse lõpetamise määruse koostamise eelduseks on eelneva kohtuvälise menetluse läbiviimine, st väärteomenetlust on alustatud esimese menetlustoiminguga ning sellele järgnevalt on kohtuväline menetleja kogunud piisavad tõendid selleks, et otsustada väärteomenetluse lõpetamine
Käesoleval juhul aga ühtegi menetlustoimingut tehtud ei ole. Seega ei ole tehtud ka isiku suhtes sama teo kohta väärteomenetluse lõpetamise lahendit
4 Sellest tulenevalt on tegemist kohtuvälise menetleja poolt väärteoteate lahendamisega
lg 2 teise alternatiivi mõttes, so väärteomenetluse alustamata jätmisega.
sätestab väärteomenetluse kohustuslikkuse põhimõtte ning sama paragrahvi lõike 1 kohaselt on kohtuväline menetleja väärteo tunnuste ilmnemisel kohustatud alustama ja läbi viima väärteomenetluse, kui tegu ei ole kohtuvälise menetleja veendumuse kohaselt vähetähtis või puuduvad
§-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. Kuivõrd kohtule ei ole esitatud andmeid väärteoteate esitajale
lg 2 kohaselt kohustusliku teate saatmisest väärteomenetluse alustamata jätmise kohta väärteoteate esitajale, ei ole kohtul võimalik hinnata kas väärteoteate saamisel leidis kohtuväline menetleja, et tegemist on vähetähtsa teoga või esinesid
Esimesel juhul on tegemist kohtuvälise menetleja diskretsiooniga, mis on kohtuvälise menetleja vaba valik ja vaba otsustusõigus ning teisel juhul asjaoludega, mis väärteomenetluse seadustiku mõttes igal juhul välistaks menetluse alustamise või jätkamise. Vaidlustatud määrusest ei nähtu ka seda, et kohtuväline menetleja oleks piirdunud väärteo tunnustega teo toimepannud isiku suulise hoiatusega. Küll nähtub määrusest, et läbi viidud järelevalvemenetluse tulemusena on tee ajutiseks parandamiseks kasutatud ehitusjäätmed koristatud. Sellest saab järeldada, et kohtuväline menetleja pidas tegu vähetähtsaks ning väärteo alustamata jätmine oli kohtuvälise menetleja otsustus. Sellise otsustusega on sisuliselt nõustunud ka Keskkonnainspektsioon. Kohtul aga puudub
sätete kohaselt õigus hinnata seda, kas kohtuvälise menetleja otsustus jätta väärteomenetlus alustamata on õige või mitte. Selline õigus tekiks kohtul siis, kui tegemist oleks
lg 4 sätestatud olukorraga, mille kohaselt ei ole väärtegu vähetähtis, kui väärteo toimepanemisega on tekitatud kahju või kui väärteoteates on osutatud tekitatud kahjule. Kohtule esitatud kaebuse kohaselt on aga kaebuse esitaja Rae Vallavalitsusele esitanud avalduse ebaseaduslikust jäätmekäitlusest, millele lisas fotod, kuid avalduses ei ole viidatud tekitatud kahjule. Seega puudub alus kohaldada ka
lg 4 sätteid, mille kohaselt oleks väärteomenetluse alustamine kohustuslik sama paragrahvi lõike 1 mõttes. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et puudub alus Keskkonnainspektsiooni peadirektori määruse tühistamiseks ja kohtuvälise menetleja kohustamiseks alustada väärteomenetlust. Puutuvalt aga kaebuse sissejuhatavas osas esitatud väidetesse selle kohta, et kaebuse esitaja esitas Rae Vallavalitsusele 18.04.2016 avalduse, milles tegi ettepaneku alustada väärteomenetlust ning peale korduvaid järelepärimisi sai 27.05.2016 vastuse selle kohta, et on alustatud järelevalvemenetlust ja 27.07.2016 teatati ehituse teostaja andmed, kuid väärteoteate esitajale ei teatatud väärteomenetluse alustamata jätmisest, siis tuleb tunnistada, et Rae Vallavalitsus on eiranud
lg 2 sätestatud nõuet, mille kohaselt on väärteoteate saanud kohtuväline menetleja kohustatud väärteoteate kättesaamisest arvates 15 päeva jooksul alustama väärteomenetluse või otsustama väärteomenetluse alustamata jätmise ning teatama väärteomenetluse alustamata jätmisest väärteoteate esitajale. Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et kohtuväline menetleja oleks vaatamata tihedale kirjavahetusele väärteoteate esitajaga väärteoteate esitajale teatanud väärteomenetluse alustamata jätmisest. Kohus leiab, et väljumata esitatud kaebuse piiridest
lg 2 mõttes on esitatud kaebuse sissejuhatavast osast tuvastatav, et kohtuväline menetleja on
lg 2 nõuet rikkudes rikkunud
lg 4 sätestatud väärteoteate esitaja õigust esitada kaebust kohtuvälise menetleja juhile väärteomenetluse alustamata jätmise peale
§-s 76 sätestatud korras ja tähtaja jooksul. Kohtuvälise menetleja poolt
lg 2 märgitud kohustuse täitmata jätmisega on tekkinud olukord, kus kaebemenetlus kohtuvälise menetleja tegevuse peale on kestnud üle aasta, kuigi
lg 2 ja 4, § 76 lg 2, § 77 lg 1, § 78 lg 2 p 2 ja § 79 lg 1 sätestatud tähtaegade kohaselt tulnuks lõplik lahend kohtuvälise menetleja tegevuse küsimuses teha maksimaalselt 50 päeva jooksul. 5 Sellest tulenevalt leiab kohus, et kaebemenetluses kohtuvälise menetleja tegevusele on tuvastatud kaebuse esitaja õiguste rikkumine. Kuivõrd seda rikkumist ei ole aga enam võimalik kõrvaldada, tuleb esitatud kaebus osaliselt rahuldada, tunnistades kaebuse esitaja õiguste rikkumist, jättes vaidlustatud määruse tühistamata. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.