1-14-2412/208

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. mai 2017, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-14-2412 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Ain Tali Kaitsja Raivo Bergson (kokkuleppel) Tõlk Valentina Michelson-Ipbüker Kohtuasi Viru Vangla materjalid Konstantin Trošini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla KONSTANTIN TROŠIN, i.k. 38004260365, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 01.10.2013 ja lõpp 01.10.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 27.04.2017, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Jätta Konstantin Trošin vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, Konstantin Trošinile ja tema kaitsjale. 1 Asjaolud Viru Vangla esitas 05.04.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Konstantin Trošini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Konstantin Trošin on süüdi tunnistatud Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2014 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõistis kohus talle 7 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 01.10.
4. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla Konstantin Trošini tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtuistung Konstantin Trošin taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava sõnul asub ta vabanemisel elama tädi juurde, hakkab saama pensioni ja isa toetab ka, tööle läheb ehitusfirmasse, töökoha aitasid vanemad leida. Selgitas, et on vanglas kogu aeg töötanud, varem koristajana ja praegu pesumajas ning et on läbinud sõltuvusprogrammid ja rehabilitasiooni. Kinnitas, et on teadlik oma narkosõltuvusest. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et varasematest karistustest ei ole kinnipeetav järeldusi teinud, mis annab aluse kahelda tema seadusekuulekuses ennetähtaegse vabanemise korral. Prokurör lisab, et Konstantin Trošini puhul on uue kuriteo toimepanemise riskiteguriks narkosõltuvus ning asjaolu, et isik käitub impulsiivselt ning tal puudub töömotivatsioon ja -harjumus. Ka ei saa perekonda lugeda toetavaks, kuna isik sooritas kuriteo grupis koos oma pereliikmetega. Prokurör hindab isiku retsidiivsusnäitajat ka mitte madalaks. Kaitsja prokuröri seisukohaga ei nõustunud väites, et isikul on kindel tööharjumus välja kujunenud, kuna ta on vanglas viibides 3,5 aastat käinud tööl, seega pole põhjust arvata, et ta vabaduses töökohast loobuks. Lisaks on elektrooniline valve üks raskemini talutavamaid ja kergemini kontrollitavaid järelevalverežiime, seega oleks kinnipeetav järgmised 9 kuud täielikult jälgitav ning iga rikkumine fikseeritav. Kaitsja juhtis tähelepanu ka asjaolule, et isikul puuduvad distsiplinaarkaristused ja seda olukorras, kus vanglas on võimalik iga pisimagi asja eest see saada. Kaitsja hinnangul on kinnipeetava perekond teinud suuri jõupingutusi ja teeb neid ka edasipidi, et isik vabaneks narkosõltuvusest. Kaitsja palus taotlus rahuldada ning Konstantin Trošin ennetähtaega vangistusest vabastada elektroonilise valve alla kestusega 9 kuud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ning prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2 Konstantin Trošini käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiel korral, vanglas viibib teist korda, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kuritegude dünaamika on muutunud: vägivaldsus on vähenenud, kuid samas on suurenenud ühiskonnaohtlikkus. Soodusteguriks on enesekesksus, narkosõltuvus ja parasiteeriv eluviis. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama tädi juurde. Kodukülastuse käigus on välja selgitanud, et tegemist on kinnipeetava tädile kuuluva 3-toalise korteriga, mis sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Samuti on isikule garanteeritud töökoht xxxx, mis on oluline isiku iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes. Tööle asumine aitaks vähendada tegevusetust ja koos sellega ka narkootikumide tarvitamist, mis omakorda peaks vähendama uute kuritegude toimepanemise riske. Oluline on ka asjaolu, et isik on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, osalenud Corrigo tugigrupis ja sõltlaste rühmas, suitsetamisest loobumise tegevustes ning läbis rehabilitatsiooni. Kinnipeetav on kogu vangistuse jooksul olnud hõivatud erinevatel majandustöödel, on lõpetanud riigikeele õppe A1 ja A2 tasemel. Kohus on seisukohal, et kinnipeetav on vanglas viibitud aega kasutanud otstarbekalt. Positiivseks ja mitte vähetähtsaks peab kohus ka Konstantin Trošini lähedasi suhteid pereliikmetega (ema, isa ning vend). Isa on valmis poega vabanemisel materiaalselt toetama ja ema iseloomustab teda hea, sõbraliku ja abivalmis pojana olles siiski teadlik poja narkosõltuvusest. Samas ei saa märkimata jätta, et arvestades Konstantin Trošini korduvkaristatust, on tema suhtlusringkonnas ilmselgelt kriminaalse taustaga inimesi. Ka on kriminaalkorras karistatud kinnipeetava ema ja mõlemad vennad, kusjuures käesoleva kuriteo sooritas isik koos ema ja vennaga. Kohus on seisukohal, et kinnipeetav võib olla äärmiselt mõjutatav, kuna vangla iseloomustuses on märgitud, et Konstantin Trošinil puudub oma arvamus ja ta on sõltuv vennast ning venna arvamusest. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus, mida saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Isiku enda sõnul on ta alles vanglas kaineks saanud. Isiku sõltuvust on ema initsiatiivil korduvalt püütud ravida, kuid tulemusteta. Kinnipeetav ise põhjendab narkootikumide tarvitamist materiaalse heaolu ja igavusega. Ka käesolev kuritegu on toimepandud eesmärgil, et olla pidevalt varustatud narkootikumidega. 3 Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda narkootikumide tarvitamisest, siis võib ta taas üritada leida kriminaalseid lahendusi oma sõltuvuse jätkamise tagamiseks. Vangla iseloomustuse kohaselt saab Konstantin Trošin aru, et oma heaolu nimel tuleb tal narkootikumidest täielikult loobuda, kuid samas on siiski kõhklev enesekindluse jätkumises eesmärgi elluviimisel. Kinnipeetaval võivad tekkida ka kohanemisraskused. Oma probleeme tajub valikuliselt ja ootab neile lahendust väljaspoolt, tüdineb tegevustest kergesti, tal on raskusi õiguskuuleka ja kriminaalse käitumise eristamisega. Kinnipeetav on varem määratud kriminaalhooldusele, kuid kriminaalhooldusosakonda ta ei jõudnud, kuna pani toime uue kuriteo. Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uue tahtliku kuriteo toimepanemine, s.t. katseja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Lisaks märgib kohus, et kinnipeetav kannab karistust I astme rahvatervisevastase (narkootikumidega seotud süütegu) kuriteo toimepanemise eest. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Konstantin Trošini ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkokuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus on ka seisukohal, et süüdimõistetu osalemine sotsiaalprogrammides ning tööhõives ja distsiplinaarkaristuste puudumine on küll kiiduväärt, kuid sellest ei saa teha järeldust tema muutumisest. Konstantin Trošin peab karistuse kandmist jätkama vanglas ning oma edasipidise käitumisega näitama, et tema normikuulekus on püsiv ja tagasilangusi ei esine. Eeltoodust tulenevalt märgib kohus, et ei pea põhjendatuks esimese võimaluse avanemisel Konstantin Trošinit ennetähtaega vangistusest tingimisi vabastada. Karistusaja lõpuni on jäänud veel üle 3 aasta, seega on isikul võimalik järgmise ennetähtaega tingimisi vangistusest vabanemise võimaluse avanemiseni kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4 Tartu Ringkonnakohtu 12.06.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu
5. mai 2017 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. 05.05.2017 kohtumäärus 1-14-2412 jõustus
6. juulil
7. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 5