1-08-3918/51

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juunil 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-08-3918 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid Margus Reimani tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 08.06.2017 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Margus Reiman, isikukood 37504304929, xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, kohus määras: Jätta Margus Reiman vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 30.05.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Margus Reimani tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Margus Reiman tunnistati süüdi Harju Maakohtu 26.09.2008 otsusega KarS § 113 järgi ja karistati vangistusega 11 aastat. Karistuse kandmise algus 21.09.2007 ja lõpp 20.09.
2. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 21.01.
3. Kinnipidamisasutusest Margus Reimani kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus seoses suitsetamise eeskirjade rikkumisega, mille eest on talle karistuseks määratud kartserikaristus. Isik on vangistuse jooksul läbinud 1 xxx xxx oskuste treening. Samuti on ta töötanud majandustöödel xxx Ennetähtaegse vabanemise korral soovib üksi elama asuda aadressile xxx. Tegemist on remonti vajava 3toalise korteriga, mille omanik andis nõusoleku kinnipeetava elama asumiseks. Omab põhiharidust. Enda sõnul olemas xxxja xxx kutse, kuid tunnistused puuduvad. Isik on 2-3 aastat töötanud xxx, xxxx ning xxx. Enne vangistust kindel töökoht puudus, enda sõnade kohaselt tegi metsa, mille pealt ka teenis. Seisuga 02.05.2017 on tasumata rahalisi nõudeid summas 2527,60 eurot ning vabanemisfondis on 92,31 eurot. Isiku lähivõrgustikku kuuluvad ema, õde ja vend. Isikul on tütar ja poeg, kellega ei suhtle. Suhted elukaaslasega samuti katkenud. Põeb kroonilist haigust, mida on ravitud vanglas. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 38% ja uue vägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus kahe aasta jooksul on 38%. Lähtuvalt ülaltoodud uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest ei toeta Viru Vangla isiku ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kuuluvad kinnipeetava päritoluperekonda ema, õde ja vend. Vabanedes soovib elama asuda aadressile xxx. Tegemist on 3-toalise, kõigi mugavustega ja remonti vajava, korteriga. Korteri omanik on nõus kinnipeetava korterisse elama asumisega. Kinnipeetava ema on nõus poega võimaluste piires toetama. Kinnipeetaval on garanteeritud töökoht ettevõttes xxxx. Prokurör (oma kirjalikus seisukohas tl 92-94) ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuur ei pea võimalikuks vabastada Margus Reimani vangistusest enne karistusaja lõppu olukorras, kus isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, tema kuritegusid iseloomustab vägivaldsus ning isiku käitumine on impulsiivne. Lisaks ei saa vähetähtsaks pidada sedagi, et Margus Reimani uue kuriteo riskitegurina on vaadeldav alkoholi kuritarvitamine. Seega ohtu, et Margus Reiman vabaduses vana harjumuse juurde tagasi pöördub, ei saa kindlalt välistada. Kuna süüdlane kannab karistust esimese astme vägivaldse isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on Margus Reiman kõrgohtlik avalikkusele. Margus Reiman selgitas kohtuistungil, et ta soovib vabanedaenne tähtaega. Ta juhtis kohtu tähelepanu asjaolule, et see võib olla viimane võimalus vabaneda enne tähtaega. Ta palus arvestada, et ta on ära kantud juba pikk karistusaeg ja tema arvates on eesmärgid ju saavutatud. Tal on elu- ja töökoht, ta võiks olla kriminaalhoolduse all. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Margus Reiman tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut 2 iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Margus Reiman omab põhiharidust. Enda sõnul xxx ja xxxi kutse, kuid tunnistused puuduvad. Isik on 2-3 aastat töötanud xxx, vxxx ning xxx. Enne vangistust kindel töökoht puudus, enda sõnade kohaselt tegeles metsandusega. Karistusregistri väljavõttes nähtub, et kinnipeetaval on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Teda on varasemalt karistatud ühel korral narkootilise aine suures koguses korduva ebaseadusliku käitlemise eest ja ühel korral mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Kehtivad väärteokaristused puuduvad. Käesoleval hetkel kannab süüdimõistetu karistust tapmise eest. Kohtuotsusest nähtub, et isik peksis teise inimese surnuks käte ja jalgadega. Kinnipeetav on olnud vangistuses hõivatud majandustöödel xxx. Tal on läbitud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Sotsiaalsete oskuste treening. Isikul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus suitsetamise nõuete rikkumise eest, mille järgi määrati talle karistuseks kartserisse paigutamine. Süüdimõistetul on isikut tõendav dokument, ID-kaart, mis kehtib kuni 25.11.
4. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib üksi elama asuda 3-toalisse, kõigi mugavustega korterisse, aadressil xxx. Korter vajab remonti. Omanik andis nõusoleku kinnipeetava elama asumiseks nimetatud pinnale. Isikul on garanteeritud vabanemisjärgne töökoht ettevõttes xxx Vabaduses kuuluvad tema lähivõrgustikku ema, vend ja õde. Ema lubab materiaalselt, võimaluste piires, toetada. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Samas märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole siiski õigustatud ning oleks liialt ennatlik. Kohtu hinnangul annab näitab isiku varasem käitumine, nimelt korduv karistatus, et tal on välja kujunenud kindel, kriminaalne, käitumismuster. Sealjuures karistused ei ole olnud vähetähtsate süütegude eest – narkootilise aine suures koguses korduv ebaseaduslik käitlemine ja mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine. Ühtlasi iseloomustab kinnipeetava suhtumist ka tema käitumine vangistuses – isikul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus seoses suitsetamiseeskirjade rikkumisega, mille eest on talle kartserikaristus määratud. Vastavalt kehtivale kohtupraktikale on kinnipeetava hea käitumine vangistuses üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Tuleb tähele panna, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb alles 20.09.2018, s.o pisut enam kui ühe aasta pärast. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse 3 eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaledes näiteks sotsiaalprogrammides ja/või jätkata töötamist ning jätkata tasumata nõuete maksmist. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elu- ja töökoht ning lähedaste olemasolu) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kuivõrd Margus Reiman on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja tegemist ei ole olnud just vähetähtsate kuritegudega, näitab see kõik kogumis, et isik ei olegi seaduskuulekale elule orienteeritud. Samuti seab kohtu hinnangul kriminaalhooldusele allumise võimalikkuse kahtluse alla kehtiv distsiplinaarkaristus. Seda enam, et kinnipidamisasutuse hinnangul on tegemist kõrgohtliku isikuga, kelle puhul ei ole uue kuriteo toimepanemise tõenäosus vähetähtis. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu ja tervise kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Margus Reimani temale Harju Maakohtu 26.09.2008 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 5