Obsah (9)

§ 86§ 101§ 90§ 103§ 153§ 163§ 182§ 24§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) § 90 lg-le 7 puudub Maanteeametil võimalus pakkuda H.V. haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohta.

1. Maanteeamet vabastas 03.05.
2. a käskkirjaga nr 0099-K H.V. Maanteeameti Narva teenindusbüroo eksamineerija ametikohalt alates 01.06.2016 koondamise tõttu (p 1); luges H.V. viimaseks tööpäevaks 31.05.2016 (p 2); maksis H.V. teenistusest vabastamisel hüvitisena 1 kuu keskmise palga (p 3) ja väljateenitud kasutamata jäänud põhipuhkuse eest hüvitise 2 kalendripäeva eest (p 4). Käskkiri on antud

§ 86

, § 90 lg 1 p 2, § 43 lg 1, § 102 lg 1, töölepingu seaduse § 71, majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.03.

1. a määrusega nr 1 kehtestatud „Maanteeameti põhimäärus“ § 13 lg 1, Maanteeameti peadirektori 25.04.
2. a käskkirja nr 98 „Maanteeameti teenistuskohtade koosseisu kinnitamine“ ning 26.04.
3. a teatise nr 16-00101/067 alusel.
4. H.V. esitas 13.06.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tuvastada Maanteeameti 03.05.
5. a käskkirja õigusvastasus ja kohustada Maanteeametit tasuma kaebajale õigusvastaselt teenistusest vabastamise eest hüvitist 3 kuu keskmise palga ulatuses. Alternatiivselt palus kaebaja kohustada vastustajat tasuma kaebajale koondamisest vähem ette teatatud aja eest hüvitist 37 tööpäeva ulatuses. Kaebuse põhjendused: Koondamisteates viidatud Maanteeameti peadirektori käskkirja nr 98 pole kaebajale tutvustatud. Narva teenindusbüroos on jätkuvalt 2 eksamineerija ametikohta ning üheski talle esitatud dokumendis pole infot, miks eelistati eksamineerija ametikohtadele tema asemel teisi isikuid. Käskkiri on õigusvastane, kuna selle põhjenduse puudused ei võimalda hinnata, kas vastustaja on läbi viinud korrektse võrdlemise sarnaseid teenistusülesandeid täitvate ametnike vahel. Ei nõustu, et koondamisest etteteatamisel on arvesse võetud ainult teenistuses oldud staaži, vaid lisaks teenistusstaažile tuleb arvesse võtta ka tööstaaži, kui ametnik oli enne ametisse nimetamist töösuhtes. Tulenevalt

§ 101lg 1 p-st 4 oleks tulnud kaebajat teavitada koondamisest ette vähemalt 90 päeva.

1. Tallinna Halduskohus andis 16.06.
2. a määrusega H.V. kaebuse kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule.
3. Maanteeamet esitas 04.08.2016 vastuse kaebusele, milles ta väitis järgmist: Narva büroo kolme eksamineerija hariduse, töökogemuse, teadmiste ja oskuste võrdlust ei viidud läbi, kuna kaebaja ametist kõrvaldamise tõttu puudus igasugune teadmine, millal ja kas võiks ta oma teenistuskohustusi täitma asuda ning lisaks oli tema eksamineerija tunnistus muutunud kehtetuks ja ta oleks pidanud läbima atesteerimise protsessi. Kuivõrd kaebaja oli ametist kõrvaldatud ja töötasu talle ei makstud, siis ei ole kaebajale teenistusest vabastamisega tekitatud kahju. Saamata jäänud palga nõue on palga puudumise tõttu vastaval ajaperioodil esitatud rikastumise eesmärgil. Kaebaja teenistusest vabastamise õigusvastaseks tunnistamise korral tuleks muuta vabastamise alust ja vähendada põhjendamatu rikastumise vältimiseks talle välja mõistetavat summat koondamishüvitisena välja makstu ulatuses. Ametiasutusel ei ole kohustust arvestada teenistusstaaži hulka ka tööstaaži.
4. H.V. esitas 16.09.2016 täiendava seisukoha, milles ta märkis järgmist: Vahi all viibides ja hilisemalt ametikohalt kõrvaldatuna oli ta ametnik

-i mõttes, kuigi tema avaliku võimu teostamise õigus oli peatatud, mistõttu tulnuks teda koondamissituatsioonis võrrelda teiste isikutega, kelle jäämist kahele eksamineerija ametikohale vastustaja kaalus.

§ 90

lg 5 mõtteks pole rõhuasetus teenistusülesannete täitmisele, vaid mõtteks on isikute võrdlemine, kelle teenistusülesanded on sarnased. Lubatud ei ole käskkirja põhjenduste esitamine kohtumenetluses. Etteheited eksamineerija tunnistuse kehtetuks muutumise ja ametisse naasmise võimatusest teadmise kohta on absurdsed ning väide kahju asemel kasu saamisest on asjakohatu.

1. Tartu Halduskohus jättis 20.10.
2. a otsusega H.V. kaebuse täies ulatuses rahuldamata ja kaebaja kantud menetluskulu tema enda kanda. Otsuse põhjendused: 1) Kaebaja pole Maanteeameti 25.04.
3. a käskkirja alusel toimunud Narva teenindusbüroos teenistuskohtade koosseisu muutmise põhjendatust kahtluse alla seadnud. Käskkirja juurde 2 esitatud seletuskirja p-st 6 nähtuvalt viidi vastav ümberkorraldus läbi tööjaotuse optimeerimise tulemusena ning kohtul puudub alus arvata, et selleks polnud alust ega vajadust. Alus kahelda puudub ka vastustaja kirjaliku vastuse väidetes, et Narva büroos ei ole kolmel eksamineerijal piisavat rakendust. Ametist kõrvaldamine ei tähenda küll avalikust teenistusest vabastamist, kuid niisugusel ametnikul pole avaliku võimu teostamise õigust ning see välistab teenistusülesannete täitmise ja seeläbi ka võimaluse pidada teda teiste teenistusülesandeid reaalselt täitvate ametnikega samaväärseks. Määravat tähendust omab ka see, et seadusandja pole soovinud tekitada olukorda, kus koondamise tulemusel jäetakse ametisse isik, kes ei saa ametist kõrvaldamise ja vastava tunnistuse puudumise tõttu teenistusülesandeid täita ning kelle puhul ei ole ka teada, kas ja kuna täpselt on tal võimalik nende täitmisele asuda. 2) Vaidlusalune käskkiri vastab

§ 103lg 2 nõuetele.

Asjaolu, et vabastamise põhjenduseks on märgitud üksnes koondamine ega ole esitatud üksikasjalikke põhjendusi, miks eelistati teenistusse jätmisel teisi ametnikke, ei saa olla käskkirja õigusvastaseks tunnistamise piisav alus. Kohtule vastustaja esitatud selgitused ja dokumentaalsed tõendid kinnitavad, et kaebaja võimalusi hakata peale koondamist teenistusülesandeid täitma on kaalutud, kuid teda pole hinnatud teiste temaga samal ametikohal olnud ametnikega selles osas samaväärseks. Seetõttu puudus vajadus võrrelda lisaks veel tema haridusest, töökogemusest ja muust sarnasest tulenevaid võimalusi teenistuskohustuste täitmiseks. Puudub alus kahelda selles, et kaebaja koondamise tõttu teenistusest vabastamisel lähtuti just nendest asjaoludest ja kaalutlustest, mis on kaebusele antud kirjalikus vastuses nimetatud. Seega on käskkiri kohtulikult kontrollitav. Pole põhjust käskkirja põhjenduste puudulikkuse tõttu õigusvastaseks tunnistada ning alust pole ka kaebaja soovitud kolme kuu hüvitise maksmiseks. 3) Kuni 01.04.2013 kehtinud

§ 153

sisalduvas teenistusstaaži hulka arvatavate tegevuste loetelus polnud nimetatud töölepingu alusel töötamist.

§ 163

lg-s 1 sätestatu nägi ette, et töölepingu alusel tööle võetud ametnik vormistatakse kahe kuu jooksul arvates selle seaduse jõustumisest nimetamise alusel teenistusse võetuks.

§ 182

lg-d 1 ja 2 võimaldasid töölepingu alusel töötatud varasema aja arvamise teenistusstaaži hulka juhul, kui tegemist oli selle seaduse jõustumise ajal teenistuses olnud isikuga. Seda, et samasugune soodustus saaks kehtida ka hilisemate teenistusse nimetamise juhtude suhtes, pole seadusandja varem kehtinud seaduse redaktsioonis ette näinud ning seda ei tulene ka seaduse uuest redaktsioonist ega selle rakendamiseks Vabariigi Valitsuse 08.11.2012. a määrusest nr 21. See, et kaebajal puudus ametisse nimetamise seisuga avaliku teenistuse staaž on kirjas tema ametisse nimetamise 20.03.2013. a käskkirjas nr 0108-K. Vastav märge oli kuni 01.04.2013 kehtinud

§ 24lg 2 p 7 kohaselt niisuguse käskkirja kohustuslikuks osaks.

Kohtule pole väidetud ega tõendatud, et käskkirja oleks selles osas muudetud ning käesoleval ajal ei saa kaebaja seda kaebetähtaja möödumise tõttu ilmselgelt enam ka vaidlustada. Kuna kaebaja teenistusstaaži saab hakata lugema tema teenistusse nimetamisest 22.03.2013, ei ületa see 5 aastat ning koondamisest etteteatamise tähtaega pole rikutud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

1. H.V. esitas 21.11.2016 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 20.10.
2. a otsus osas, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus tunnistada Maanteeameti 03.05.
3. a käskkiri õigusvastaseks ja vastustajalt kaebaja kasuks õigusvastaselt teenistusest vabastamise eest 3 kuu keskmise palga ulatuses hüvitise väljamõistmiseks. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Vastustaja on 04.08.
4. a vastuse p-s 13 kinnitatud, et ta ei viinud läbi Narva büroo kolme eksamineerija hariduse, töökogemuse, teadmiste ja oskuste võrdlust. Kohtuotsusest ei selgu, miks on kohus omaalgatuslikult asunud vastustaja omaksvõttu ümber lükkama. Kohus on vääralt kohaldanud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 60 lg-t
5. 3 2) Kohus on ebaõigesti sisustanud

§ 90

lg-t 5, mis nõuab, et koondamissituatsioonis olevaid isikuid võrreldakse, et teha kindlaks, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele enim. Kohus on toonud sisse normis mittesisalduva parameetri – suutlikkus täita ametikohast tulenevaid teenistusülesandeid. Tegemist on otsitud põhjusega, mille eesmärgiks on õigustada vastustaja käitumist vaatamata asjaolule, et vastustaja on tunnistanud

§ 90lg-s 5 sisalduva kohustuse rikkumist.

Kohtuotsus ei vasta HKMS § 157 lg-s 1 sisalduvale seaduslikkuse ja põhjendatuse nõudele. 3) Riigi ülesandeks koondamissituatsioonis on valida ametisse jäävaks see ametnik, kes vastab kõige enam

§ 90lg 5 nõuetele.

Arusaamatu on kohtu tuginemine eksamineerija tunnistuse puudumisele. Selle on põhjustanud kriminaalmenetluse tõttu ametist kõrvaldamine, mistõttu puudub see objektiivsetel asjaoludel. Kohtu poolt kirjeldatud olukord võib kaasa tuua ebamugavusi, ent selle olukorra ületamiseks on võimalik rakendada

§-s 57 sätestatud ametniku asendamist. 4) Kuna koondamissituatsioonis olevate ametnike võrdlemist ei ole läbi viidud, ei saa sellist põhjendust sisalduda haldusaktis ega saa seda esitada kohtumenetluses, kuna sellist põhjendust ei eksisteeri. Kohus on asunud väärale seisukohale, et haldusakt on kohtulikult kontrollitav. Käskkirjas ega selles viidatud dokumentides esitatud põhjendused ei võimalda hinnata, kas vastustaja on järginud

§ 90

lg-t 5 ja viinud läbi korrektse võrdlemise sarnaseid teenistusülesandeid täitvate ametnike vahel. Seetõttu on tegemist õigusvastase haldusaktiga tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st

2. Maanteeamet esitas 21.12.2016 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20.10.
3. a otsus muutmata. Maanteeamet jääb 04.08.
4. a vastuses toodud seisukohtade juurde ja palub ringkonnakohtul nendega arvestada. Vastustaja leiab, et

§ 90

lg 5 eesmärgiks on see, et koondamise korral jääks teenistusse ametnik, kes suudab täita teenistusülesandeid teistest paremini, mitte isik, kes reaalselt teenistusülesandeid täita ei saa. Kohtu seisukohta ei kummuta see, et asutusel on

§ 57

alusel võimalik teha puuduolevate ametnike asendamiseks asutusesiseseid tööjaotuse ümberkorraldusi. Vastustaja väitel kaebaja samaväärsuse teiste eksamineerijatega välistas asjaolu, et kaebaja ei saa täita talle pandud teenistusülesandeid, mistõttu tema suhtes ei pidanud läbi viima hariduse, töökogemuse, teadmiste ja oskuste võrdlust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. 11. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes

§ 90

lõike 5 kohaldamise üle, samuti selle üle, kas vaidlustatud käskkiri on motiveerimatuse tõttu õigusvastane. 12.

§ 90

lg 5 sätestab: „Kui koondamisel tuleb valida vähemalt kahe sarnaseid teenistusülesandeid täitva ametniku vahel, siis on koondamise korral teenistusse jäämise eelisõigus isikul, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele enim. Kui nimetatud kriteeriumi alusel ei ole võimalik ametnikke eristada, on teenistusse jäämise eelisõigus kõigepealt ametnikul, kes kasvatab alla seitsmeaastast last, ja seejärel ametnike esindajal või ametnikul, kelle õigustatud ootus vajab suuremat kaitset, arvestades ka ametniku ülalpeetavate arvu.“

1. Pooled ei vaidle selle üle, et Maanteeameti Narva büroos oli kolm eksamineerija ametikohta, millest üks ametikoht kaotati alates 01.06.
2. Sellega seoses tuli koondada ka üks kolmest eksamineerijast, kelleks osutus kaebaja. Vastustaja on halduskohtumenetluses selgitanud, et kaebaja koondamise otsustamisel ei viinud ta läbi kolme eksamineerija hariduse, 4 töökogemuse, teadmiste ja oskuste võrdlust (vt Maanteeameti 04.08.
3. a seletuse p 13, tl 22p). Vastustaja põhjendusel ei teinud ta seda seetõttu, et kaebaja ei olnud vahistamise ja ametist kõrvaldamise tõttu reaalselt oma ametikohustusi täitnud juba alates 21.01.2015 ning vastustajal puudusid igasugused andmed selle kohta, et kohus võiks peatselt teha kaebaja ametist kõrvaldamise määruse tühistamise määruse või õigeksmõistva otsuse. Ka leidis vastustaja, et

§ 90

lg-s 5 nimetatud ametnike võrdluse läbiviimise kohustus on üksnes siis, kui ametiasutusel on koondamissituatsioonis võrreldavad, teenistusülesandeid täitvad isikud. Kaebaja ei olnud oma teenistusülesandeid juba ca 1 aasta ja 3 kuu vältel täitnud ning tema suhtes puudus teadmine, millal ja kas üldse võiks ta oma teenistuskohustusi täitma asuda (vt eelviidatud seletuse p-d 13-14, tl 22p). Halduskohus asus vastustaja selgituste põhjal seisukohale, et Maanteeamet kaalus kaebaja võimalusi teenistusülesannete täitmiseks, kuid ei hinnanud teda teiste temaga samal ametikohal olnud ametnikega võrreldavaks ehk võrdlemist väärivaks, mistõttu puudus vastustajal vajadus võrrelda kaebaja haridust, töökogemust, teadmisi ja oskusi teiste teenistusülesandeid täitvate ametnikega (otsuse p 7). 14. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustaja seisukohaga selles, et

§ 90

lg 5 ei kuulunud käesoleval juhul kohaldamisele, mistõttu ei pidanud vastustaja kaaluma kolme eksamineerija haridust, töökogemust, teadmisi ja oskusi. Vaidlustatud käskkirja andmise ajal oli kaebaja Viru Maakohtu 16.07.2015. a määrusega kriminaalasjas nr 1-15-5811 KrMS § 141 ja § 387 alusel Maanteeameti Ida regiooni liiklusregistri Narva büroo eksamineerija ametist kõrvaldatud (tl 30-32). KrMS § 141 lg 1 kohaselt kõrvaldatakse kahtlustatav või süüdistatav ametist prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel, kui: 1) ta edasi töötades võib jätkuvalt toime panna kuritegusid; 2) edasitöötamine võib kahjustada kriminaalmenetlust. Ametist kõrvaldamine on kriminaalmenetluslik meede, mille tulemusena ei saa kahtlustatav või süüdistatav oma teenistusülesandeid täita. Seega ei olnud kaebaja vaidlustatud käskkirja andmise ajal

§ 90

lõike 5 mõistes teenistusülesandeid täitev ametnik, keda saanuks võrrelda teiste sarnaseid teenistusülesandeid täitvate ametnikega. Ühtlasi saab sellest järeldada, et Maanteeameti Narva büroos oli seoses kaebaja eksamineerija ametikohalt kõrvaldamisega üks eksamineerija ametikoht vakantne. 15.

eelnõu (193 SE)1 seletuskirjas selgitatakse

§ 90

lõike 5 osas, et teenistusse jäämise eelisõigust saab kohaldada, kui on vähemalt kaks olulises ulatuses kattuvate teenistusülesannetega ametnikku, kellest vähemalt üks jääb pärast koondamist teenistusse samal ametikohal (seletuskirja lk 57-58). Samast põhimõttest lähtudes saab teenistusse jäämise eelisõigust kahe alles jääva ametikoha puhul kohaldada siis, kui on vähemalt kolm olulises ulatuses kattuvate teenistusülesannetega ametnikku, kellest vähemalt kaks jäävad pärast koondamist teenistusse samal ametikohal. Kuna käesoleval juhul kaotati Maanteeameti Narva teenindusbüroos üks eksamineerija ametikoht ning alles pidid jääma kaks eksamineerija ametikohta, saab eeltoodust järeldada, et pärast ühe eksamineerija koondamist pidid samal ametikohal teenistuses jätkama kaks eksamineerijat. 16. Riigikohus on leidnud, et vakantse ametikoha korral koondamissituatsioon puudub (RKHK 21.06.2010. a otsus asjas nr 3-3-1-42-10, p 14). Seega polnuks vastustajal ka

§ 90

lõike 5 alusel isikute teenistusse jäämise eelisõiguse kaalumisel kaebaja eelistamisel võimalik koondada faktiliselt teenistusülesandeid täitvat isikut olukorras, kus temast vabanev ametikoht jäänuks kaebajale eelisõiguse andmisel kaebaja ametikohalt kõrvaldamise tõttu teadmata ajaks vakantseks. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajal polnud ka mõne teise eksamineerija koondamisel võimalik vastava eksamineerija asemel teenistusülesandeid täitma asuda. Käesoleva kohtuotsuse tegemise aja seisuga on kaebaja Viru Maakohtus kriminaalasjas nr 1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/c99b9c50-6462-4182-a6ced182400e1bae/Avaliku%20teenistuse%20seadus 5 1-17-1003 süüdistatav ning kohtumenetlus kestab. Eeltoodust tulenevalt ei eksinud vastustaja

§ 90lõike 5 rakendamata jätmisel.

17. Kuna vastustaja ei pidanud

§ 90

lõikes 5 sisalduvaid kriteeriume antud asjaoludel kaebaja suhtes kaaluma ning muid sisulisi vastuväiteid vaidlustatud käskkirjale ei ole kaebaja apellatsiooniastmes esitanud, puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ka käskkirja motiveerimatuse tõttu. Kuigi ringkonnakohus möönab, et haldusakt on napilt põhjendatud ning kaebaja koondamise täpsemad asjaolud selgusid alles kohtumenetluse käigus, ei oleks ka haldusaktis täpsemate kaalutluste puudumine kaasa toonud asjas teistsuguse otsuse tegemist. Riigikohtu 29.11.

1. a otsuse p-s 20 esitatud põhjendustest haldusasjas nr 3-3-1-29-12 võib järeldada, et haldusorganil on erandina võimalik ka kohtumenetluses tõendada, et haldusaktist väljajäänud, kuid kohtumenetluses esitatud põhjendustest juhinduti tegelikult juba haldusakti andmise ajal ning seega ei ole haldusakti põhjendamispuudus alati selline argument, mis peaks sundima kohut ignoreerima ka muid võimalikke tõendeid, mis kinnitavad haldusorgani poolt haldusakti andmisel tegelikult aluseks võetud põhjendusi. Vastustaja selgitused kaebaja koondamise põhjuste kohta on ringkonnakohtu jaoks veenvad ning tõenditega põhistatud.
2. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks ning vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud, jäävad poolte menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel